18. september 2013

Iga algus on raske...

Olen alati mõelnud, kes on need inimesed, kes viitsivad blogi pidada ja veelgi enam, kes on need, kes viitsivad neid blogisid lugeda. Siin ma nüüd olen, sisse seadmas oma esimest blogi ja natuke loodan, et keegi seda ka ühel hetkel veidi lugeda viitsib. Kui ka ei viitsi, pole sellest midagi, sest ennekõike ongi see mulle endale.

Millest asi alguse sai?! Olen ema, kel kodus aastane Tiburull (kutsume teda selles blogis esialgu nii) ja nagu ikka mõeldakse, et "mida nad seal kodus ikka teevad, neil ju aega küll" (need kodused emad siis). Olgu selle ajaga kuidas on, kuid veidi aega iseendale ja oma tegemistele vajab igaüks ning vahepeal tekib ka vajadus neid tegemisi teistega jagada, olgu või virtuaalselt.

Kuna mulle meeldib aeg-ajalt veidi nokitseda e käsitööd teha, siis alguses pidi see olema blogi käsitööst. Üritades esimese postituse sõnu mõttes ritta seada, asusin aga hoopis kooki küpsetama ja nii tuli mõte, et vahel tuleb mõni toit nii visuaalselt kui ka maitse poolest kohe eriti hästi välja, et sedagi võiks teinekord teistega jagada.  Ja kuna lapsed pidavat ju elu õied olema, siis ilmselt ei saa ma ei üle ega ümber oma vahvast Tiburullist, nii et ka teda tuleb teinekord mainida.  Ning olgem ausad, aegajalt on see ilmaelu selline, et seda tuleb kohe kas kiita või kiruda. Kuid päris aus olles ei oska ma hetkel isegi ennustada, kus see kõik täpselt algab või kus lõpeb. Esialgu üritan sellest blogimise tehnilisest küljest täpsemalt aru saada. Pean vist minema ingliskeelsele lehele, sest IT-alased tõlked on mind alati veidi hulluks ajanud. Seniks, järgmise postituseni! :)

Et poleks ainult kuiva juttu, lisan siia pildi, mis minu meelest on lihtsalt ilus ja tehtud eelmisel, 2012.a suvel Kuressaare lossi juures.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!