27. september 2013

Katkised käärid ja vanad teksad

Minust vist ikka tõelist rätsepa ei saa, sest kääridega mul kohe üldse ei vea. Kui mind tabas suur tuhin õmmelda, selgus tõsiasi, et kääridega on meie kodus küll kehvad lood. Need, mis igapäevaselt kasutuses, olid nii nürid, et riiet nendega lõigata ei saanud. Ühed vanad käärid olid mul veel karbis peidus, sest ühe suurema lõikamise tulemisena need lihtsalt purunesid. Nii ma siis teatasin oma mehele, et kuna valida on katkiste ja nüride kääride vahel, siis peab ta nüüd poodi minema ja mulle ühed head käärid tooma. Hea mehena ta läks ja tõigi. Kahjuks sain ma nendega vaid nii umbes 3-4 nädalat lõigata, sest üks päev juhtus tobe lugu. Panin käärid laua ääre peale, et riidetükki mõõta, aga kuidagi suutsin ma need maha ajada ning terad kohe sakiliseks ja lõigata enam nendega ei saa. :( Nüüd olen jälle korralike käärideta isehakanud rätsep.

Igatahes suutsin ma välja peilida, et väga hästi teritatakse kääre juba ammusest ajast Vanalinnas, Vaimu tänaval. Täpsemad koordinaadid kahjuks puuduvad, kuid aiman, et see võib olla samas kangialuses, kus on ka üks tore kingsepatöökoda. Internetis tuhnides leidsin veel ühe universaalse lukusepa, kes muuhulgas ka kääre teritab. Kas see just innovaatiline on, aga ettevõtlik siiski, sest temale saab vajadusel kääre teritamiseks saata ka Smartpostiga. Hea teada! Ühe juurde kahest ma igatahes oma sammud seadma pean.

Korvike vanadest teksadest


Kui mõelda sellele, et ühe paari teksade tootmiseks kulub tohutul hulgal loodusressursse, siis on ikka väga suur patt moest läinud, ära kulunud või jalga enam mitte mahtuvate teksade äraviskamine. Nii mul ootasidki kapis ühed teksad, mis enam jalga ei mahtunud, et nendega midagi juhtuks. Tulin omast arust geniaalsele ideele, et nendest võiks midagi karbi/korvilaadset valmis meisterdada. Igaks juhuks vaatasin Pinterestist, kas ehk keegi veel sellisele geniaalsele ideele tulnud on ja mis te arvate? ;) Enam ei tundunudki mu idee nii geniaalne. Tudeerisin põhjalikult Threading my way õpetust ja otsustasin, et pean siiski tegema mõned mugandused (mida ma muidugi pärast jälle kirusin) ja seega ühe püksisäärega piirduda ei saa (liiga kitsas) ning minu korvike saab tehtud kahest püksisäärest. Kuna kellegi teise õpetust korrata pole viisakas, samuti on see mõttetu, siis panen siia ainult mõned pildid sellest, mida ma teistmoodi tegin.

Lõpptulemuse saavutamiseks läks kokkuvõttes paar tundi tööd. Tegelikult sai see ikka väga kiiresti valmis. Nii et, kui vähegi viitsimist ja huvi, siis tasub ette võtta küll. Selleks, et püksisäärest moodustuks midagi korvitaolist, järgisin ma eelpool nimetatud õpetust. Kuid alustuseks tegin püksisäärtega  nii, nagu allpool piltidel näha. Lõikasin püksisäärtest kaks ühepikkust juppi, harutasin lahti mõlema sääre ühe (lihtsama) õmbluse ja õmblesin saadud tükid omavahel kokku (mõlemad küljed). PS! Sellised korvi tegemiseks on mõistlikum kasutada võimalikult sirge säärega pükse.


Kõige keerulisem osa minu jaoks on tavaliselt materjalivalik. Seekord oli teemaks, milline peaks olema see teine kangas, mida kasutada. Lõpuks otsustasin ühe punasel põhjal neerumustriga riide kasuks, mis oma eelmises elus oli kellegi kardin. Valik sai heakskiidetud ka Tiburulli poolt. :)  Tema on mul selline pisike juurdelõikaja, kelle käest ma vahepeal oma kangaid "päästma" pean. Kuigi ma enamasti töötan tema une ajal, siis vahepeal ikka juhtub, et teen seda temaga koos ja tal on ju ka vaja asjatada. Üldjuhul tähendab see seda, et ta tuleb ja istub keset kangast (mul pole piisavalt suurt lauda, niisiis tegutsen vahepeal põrandal), nii et ma ei saa enam midagi teha.


Päästeaktsioon edukalt lõpule viidud, sain valmis mõõta ja lõigata ka sisemise korvi riide. PS! kuna mul polnud kodus ei liimiriiet ega ka muud materjali, millega korvi külgi tugevdada, siis tegin seekord ilma tugevduseta, kuid soovitan seda siiski kasutada, sest hoolimata teksariide jäikusest jäi minu korv siiski veidi löts ja päris tühjalt püsti ei taha seista. Aga eks ta ongi mul kasutuses õmblustarvikute hoidjana ja selle funktsiooni täidab edukalt. 


Originaalõpetusest erinevalt õmblesin ka kaks korvi omavahel kokku. Panin kohe korvidel pahemad pooled vastastikku ja õmblesin, kuna soovisin säilitada teksapükste alumise ääre. Lisaks mõtlesin, et korvil võiks olla tugevam põhi. Kasutasin selle tegemiseks ära Tiburulli mähkmekastist saadud papitükid. Teipisin need omavahel kokku, et põhi oleks paraja suurusega ja katsin kangaga, mille nurgad liimisin papi külge. Kui on väga hea masin ja sobiv (Ilmselt naha õmblemiseks mõeldud) nõel ja tald, siis võiks kanga ka papitüki külge õmmelda. Lõpuks panin valmis põhjatüki korvi sisse (loodetavasti on kolmandal pildil aru saada). Ahjaa, kui olin korvi voodri sisse keeranud ja selle paika sättinud, tegin nurkadesse paar pistet, et vooder oma koha peal püsiks.


Viimistlemiseks triikisin veel korvi üle ja pressisin külgi ja nurki veidi, et korv oma kuju paremini hoiaks, seda just eespool nimetatud tugevduse puudumise tõttu. Igatahes saab seda nüüd kasutada nii madala- kui ka kõrgeäärelise korvina, nii nagu vaja ning kui sinna pole parasjagu midagi sisse panna, võib selle ümbrikuks kokku murda ning kappi ära peita. PS! Korvis olevad trikotaažpaela kerad on ühe järgmise projekti materjal, kuid selle valmimiseks pean enne veel mõned punased t-särgid hankima.


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!