1. oktoober 2013

Maasikatort ja mustasõstramoos

Maasikate aeg on võrratu! Kahju ainult, et see nii ruttu läbi saab. Talvel sügavkülmast võetud toormoos on küll hea, aga mitte nii hea, kui äsja põllult nopitud magus maasikas. Isegi see esimene, veel veidi toores  maasikas on ju lausa imehea. Ahh, peab vist sügavkülma kallale minema. :)

Suvel nägin (ilmselt Facebookis) ringlemas maasikatega küpsisetordi retsepti ja ei saanud mitte proovimata jätta, sest küpsised on meie peres au sees. Tavaliselt teen küll klassikalist (kuigi ühest teisest blogist, kahjuks ei mäleta, millisest täpsemalt, lugesin kunagi humoorika loo sellest, et "klassikaline küpsisetort" ei pruugi kõigi perekonnaliikmete arvates ühte ja sama tähendada) kasta-küpsis-kohvi-sisse-ja-kata-see-hapukoore-kakao-suhkru-seguga-kooki, siis otsustasin just maasikate tõttu seekord uut retsepti proovida. Tulemus jäi selline isuäratav, nagu pildilt näha.

Peale ööpäevast ootamist saime seda isuäratavat kooki ka proovida. Pean ütlema, et maitse oli hea ja mahlane, kuid meie pere lemmikuks jääb siiski klassikaline küpsisekook. ;)

Lisaks maasikatoormoosi varumisele otsustasin esimest korda elus päris ise mustasõstramoosi keeta. Ei tea küll, kuidas on õnnestunud niikaua elada ilma moosikeetmiseta?! :D Sisse sai tehtud 10kg marju. Kahjuks ei mäleta enam, mitu purki moosi sellest sai. Need on mul keldrisse talve ootama viidud, kuid sellised pisikesed vanaema moosipurgid neist välja tulid.

Googeldades leiab ju kõike, k.a juhiseid, kuidas keeta moosi. :) Häda tavaliselt selles, et igaüks soovitab ja kiidab enda oma. Helistasin siis emale ja küsisin, kuidas tema teeb ning läksin kuldset keskteed. Põhja õnneks ei kõrbenud, aga esimese hooga tundus moos hirmus vedel, nii et otsustasin osaliselt keedetud segu  läbi sõela ajada, et siirupit saada, kuid "siirupi" jahtudes selgus, et suhkur muutis ka selle moosiks. :) Nii on meil nüüd keldris nö selget moosi ja marjalihaga moosi. :) Moos on muideks pandud pisikestesse beebitoidupurkidesse (neid ju ikka jagub, kui majas on väike laps). Kui alguses olin skeptiline, kas kaaned ikka peavad, siis asja uurides selgus, et peavad küll, tuleb ainult ilusasti otse peale keerata. See kaante otsekeeramine on katsumus omaette, sest keeruosa on neil nii väike. Oleks tõsiselt kahju, kui talvel avastaksin, et kõik minu pisikesed moosipurgid on käärima läinud. On kellelgi kogemusi?

1 kommentaar:

  1. Täna hommikul, kui mu mees üritas moosipurki avada ja see tal mitte kuidagi õnnestuda ei tahtnud, tuli mul meelde, et kirjutasin siin oma moosikeetmisest. Pärast seda, kui oleme talv läbi neid minimoose söönud ja pole ühtegi käärima läinud moosi avastanud, võin julgelt väita, et beebi püreepurkidesse võib moosi panna küll. Peab lihtsalt vaatama, et kaas oleks korralikult peal, mitte viltuselt. Nii et, kes enne ei julgenud seda ette võtta, siis ma võin julgustada seda tegema! :)

    VastaKustuta

Aitäh, et võtsid aega!