11. oktoober 2013

Pärmitaigen ja kaneelisaiad

Teate seda tunnet, et teeks heameelega midagi pärmitaignast, aga... see lihtsalt ei tule mul välja! Ma põdesin seda tunnet üsna kaua. See suur küpsetamise soov on mind saatnud viimased paar aastat ja 2011.a Vabariigi aastapäeva puhul otsustasin teha ühe isuäratava retsepti järgi singi ja sibulaga pärmitaignast pirukaid. Kuna see oli mul esimene iseseisev katsetus pärmitaigna tegemisel, järgisin väääääääga täpselt retsepti... Ja need pirukad olid maailma suurim pettumus minu jaoks. Nendega oleks võinud kellelegi väga, väga haiget teha, kui mitte hullemat... Sinnapaika see pärmitaigen minust jäi ja püsisin edasi oma kohupiimakookide juures, mis mul juba päris hästi välja tulid. Kuni kord valdas mind vastupandamatu soov süüa kaneelisaiu. Selliseid koduseid ja omatehtud. Otsustasin veelkord proovida ja tegin korralikku eeltööd. Googeldasin pärmitaigna tegemise nippe ja otsisin sobivat retsepti, kuni leidsin selle Perenaise leheküljelt. See retsept päästis minu silmis pärmitaigna. :) Ausalt! Poleks ma seda retsepti tookord leidnud ja järgi proovinud, siis ilmselt ma seda postitust siin praegu ei kirjutaks. :)


Julgen selle retsepti katsetamist soovitada kõigile, kes on minu moodi juba ammu pärmitaigna tegemisele käega löönud. Need lihtsalt ei saa metsa minna. :) Taigen kerkib ülihästi, lahti rullida on lausa lust ja näppude külge miski ei kleepu ning boonusena maitsevad saiad imehead. Muideks, mind abistab rullimisel ka Tupperware rullimisalus. Kuigi ma tavaliselt sellistele "nimega" asjadele väga pikalt kortsus kulmuga vaatan, siis selle aluse soetamine oli minu parim ost üldse, mis puudutab pärmitaigna tegemise soodustamist. Soetasin selle suure skeptitsismiga, aga see tunne asendus ruttu vaimustusega. Nüüd on peale küpsetamist köögi koristamine küll poole lihtsam. :) Kui teha täpselt retsepti järgi ja taigen peale kerkimist kaheks teha, on kogused täpselt nii suured, et Tupperware rullimisalus saab äärest ääreni kaetud.



Üldiselt olengi ma neid kaneelisaiu küpsetanud samamoodi muffinipannis, nagu retseptis soovitatud, aga seekord otsustasin teha veidi teistsuguseid ka, selliseid suhkrukringli moodi. :) Mu mehele meeldivad need, mis tavalisel pannil küpsetatud rohkem, sest need meenutavad lapsepõlves vanaema tehtuid. Nendel pidavat tema meelest maitse kohe teine olema. :) Ei tea, mina ei saa aru midagi! :) Muideks, selle pildi allkiri võiks olla ka "Leia pildilt viga!" Kui üles leiad, anna teada! :)


Teine pärmitaigna retsept, mis mul enamasti hästi välja tuleb, on Toidutarest leitud Vanaema Ehda peokringel. Aga sellest ehk juba mõni teine kord! ;) siis täpsustan ka, miks see mul siiski päris alati ilusasti välja ei tule. ;)

Veidi käsitööjuttu ka. Sinine linik, mis on veidi näha esimesel pildil, on taaskord minu kalli ema tehtud. Ühel päeval pildistan mõned tema teosed üles ja panen siia pilte. Käterätik, mis katab taignakaussi, on pärit minu põhikooli käsitöötunnist. Puha tikitud initsiaalidega, pilutatud äärte ning heegeldatud pitsiga. :) Kaldun arvama, et suurem osa sellestki (välja arvatud need varasejalgadest initsiaalid) on tegelikult minu ema kätetöö. Kes siis kooliajal käsitööd teha viitsis?! No mõni usinam kindlasti viitsis, aga mina küll nende hulka ei kuulunud. Samuti oli meil selline tore käsitööõpetaja, kes lasi mul ema oskuste najal elada, öeldes "Sina ju nagunii oskad, sul ema teeb käsitööd!" Ja mis võis ühele teismelisele rohkem meeltmööda olla, kui see, et ei pidanud tunnis alati kaasa tegema. :) Eks ma ikka ühte-teist tegin ka ja iseenesest oskasingi teha, aga aususe huvides pean ütlema, et suurema osa tegi kodus ema suure mangumise peale ikka ära. :D

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!