18. oktoober 2013

Pitsa või pizza

Mul on üks koogiretseptide raamat, mille kaane vahele pistan aeg-ajalt ka post-it´ile kirjutatud retseptid. Need on sellised, mille keegi on mulle andnud või mille ma olen internetist leidnud ja endale üles kirjutanud, et teinekordki proovida.


Nojaa, eks abikokal peab ju ka midagi olema, mida tähtsa näoga lugemas käia, kui peakokk süüa teeb. :)
Paar päeva tagasi oli vaja lõunaks kiiresti midagi valmistada, mis oleks lihtne teha, võtaks vähe aega ja  maitseks hea, nii haarasingi nendesamade post-it´i kleepsude järgi. Otsustasin pitsa kasuks, sest a) polnud seda ammu teinud ja b) kodus ei olnud ka suurt midagi, millest süüa teha, aga pitsa peale võib ju panna just seda, mida parasjagu kapis leidub.


Mu õde sai mõned aastad tagasi ühe itaallase käest pitsa- või õigemini pizzataigna retsepti, mida jagas minulegi. Olen seda mitmeid kordi proovinud ja teinud selle osas omad tähelepanekud. Kes soovib, see proovib!








Pizza a la Italia (vähemalt ühe konkreetse itaallase moodi :D)
Taigen:
250 gr vett (kui keegi peaks imestama, siis on jah grammides. See on 1 väiksem klaasitäis vett, kaalusin seekord täpselt üle)
5 gr pärmi (lõika umbes täpselt)
10 gr meresoola (see on u 1 tl)
500 gr jahu

Lahusta sool ja pärm vees, lisa jahu, sega ja sõtku kuni taigen enam käte külge ei jää ning on ilus ja ümmargune. Lase kerkida vähemalt pool tundi. Samal ajal saad katte ette valmistada. Pitsat küpseta 200C juures 15 minutit (kuigi ma ütleks, et see sõltub ikka ahjust ka). Piilu vahepeal, mida pitsa ahjus teeb ja otsusta ise, kas on juba söömisvalmis, kuid ära üle ka küpseta, siis läheb põhi kõvaks.

Minu tähelepanekud taigna osas on järgmised. Neljakandilise tavamõõtmetes ahjuplaadi jaoks saab seda tainast veidike liiga palju. Niisiis on mõttekas vähendada jahu kogust nt 350-400gr peale ja vett ka vastavalt sellele või siis teha hoopis kaks ümmargust pitsat. Kerkib see pitsapõhi igatahes jube hästi (vähemalt minul) ja nii saab sellest originaalkogusest pannil pigem paksu põhjaga pitsa.

Tomatikaste
4-5 keskmist tomatit või 1 purk purustatud tomateid või 1 pakk tomatipastat tetrapakis (oleneb, kui laisk ma parasjagu olen :D)
1 suurem punane sibul
1-2 küüslauguküünt
oregano ja basiilik (või pitsamaitseaine)
sool
pipar
oliivõli

Eks see ole igaühel oma maitse järgi, aga tavaliselt teen mina nii tomatikastet. Kuumutan panni ja valan sellele torts oliivõli. Hakin sibula väikesteks tükkideks, purustan küüslaugu ja panen pannile. Praen kergelt läbi, samal ajal hakin tomatid ning lisan needki pannile, kuumutan veidi ja lisan maitseaineid vastavalt oma soovile. Siis tõstan segu pliidilt ja rullin taigna lahti.  Kui taigen rullitud, valan sellele tomatikastme ja ajan ühtlaselt laiali.


Seekord kasutasin aga Panzani pitsakastet. Võitsin ma ju suve alguses ühe korvitäie Panzani tooteid ja see kaste oli viimane, mis järgi veel oli jäänud ning oma hetke ootas. Olen kahjuks kõik pildid peale kõrvaloleva ära kustutanud, aga sellise koguse ma tookord siis võitsin. Pastat olengi enamasti ostnud Panzani oma, sest see tõesti ei kleepu, nagu reklaam lubab ega kee pudruks. Mulle igatahes meeldib! Saadud kastmed olid nii ja naa. Pesto ja Arabiata said meie pere lemmikuks, aga neljajuustukaste oli nt liiga rammus, nii et pidin sellele piima ja vett lisama, et seda üldse süüa suutsime ning eelpool mainitud tomatikaste minu maitsele liiga soolane, aga ajas parema puudumisel asja ära.








Pitsakate
See on pitsa puhul tõesti hea, et niikaua, kui kodus leidub riivitud juustu, saab sinna peale panna just seda, mida parasjagu soovid või siis seda, mida parasjagu kodus leidub. ;) Nii tegin ma ka seekord. Kapis leidus kanasinki, šampinjone ja  Mozzarella juustu. Kõik need ka pitsale sattusid.


Üldiselt meeldib mulle selline pitsa, kuhu pole väga palju erinevaid asju peale pandud, aga kõige rohkem meeldib mulle ilmselt tuunikalapitsa. Peaasi, et juustu on piisavalt! ;)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!