30. november 2013

Šokolaadiga kaetud kringel

Vahel kohe tuleb isu värskelt ahjust tulnud sooja kringli järele! Kui kodus leidub pärmi, jahu ja võid, siis saab sellele isule juba üsna kergelt järgi anda, eks? Üleeile ootasime külalist ja külalistele ikka peab ju midagi head pakkuma. ;) Lapse kõrvalt on kringlit ka üsna lihtne teha minu meelest, kuna saab jupi kaupa toimetada. Ja peale seda, kui ma õppisin pärmitaigna tegemist armastama, olen ma kringlit päris palju (enam ei mäleta, kui palju) kordi juba küpsetanud. Nii soolast kui ka magusat!


Tavaliselt olen ma taigna valmistanud  Vanaema Ehda peokringli retsepti järgi. Kellel kodus Vanaemade kokaraamat (saadaval ka  e-raamatuna, nagu ma äsja avastasin), siis sealt leiab retsepti ka paberkandjal. Selles raamatus on üldse vahvaid (vanaemadeaegseid) retsepte sees, tasub sirvida!

Seekord jätsin ma taigna tegemisel Vanaema Ehda retsepti siiski kõrvale ja kasutasin hoopis ühe soolase pärja retsepti ühest teisest blogist ehk Kätrini kokkamispäevikust. Lihtsalt tuli tahtmine teha kringlit, milles on vähem võid sees. :) Ja kuidas sa muidu ikka teada saad, kas sama retsept sobib ka magusa kringli jaoks, kui ei katseta. See otsus ei sündinud siiski päris niisama, vaid ma olin sama retsepti järgi just nädal varem ka soolast kringlit valmistanud, nii et teadsin enam-vähem, mis mind ees ootab. :) Seda pean küll ütlema, et kuigi algses retseptis on kirjas, et sellest kogusest saab suure pärja, siis millegipärast tulid minul mõlemal korral hoopis väikesed kringlid. :)

Otsustasin kringli vahel kasutada rosinaid-kaneeli-suhkrut, nagu on Vanaema Ehda retseptis, aga mõnikord olen ma täidiseks pannud fariinsuhkruga läbihautatud õunu, aga ka martsipani. Õunad teevad kringli kindlasti mõnusalt mahlaseks, martsipan ei pruugi aga kõigile meeldida. Maitse asi!


Kui kringel oli küpsenud, võtsin selle ahjust välja ja valmistasin glasuuri. Otsustasin selle seekord teha šokolaadist, mitte kakaost, nagu tavaliselt. Ma unustasin ausaltöeldes täpselt järgi vaadata, aga arvan, et sulatasin üles 200gr küpsetusšokolaadi, lisasin sellele ca 50gr võid ja  3-4tl piima. Sulatamise ajal segasin  hoolega, et segu poti põhja ei hakkaks ning kui kõigest oli moodustunud ühtlane mass, tõstsin selle lusikaga kringlile peale (valamiseks oli see veidi paks).


Ma ei olnud enne glasuuri šokolaadist teinud. See tulemus ei olnud nii magus kui suhkruga tehtud glasuur, aga maitses siiski suurepäraselt. Külaline küsis retsepti ka! :) 

25. november 2013

Vana ja väärikas või uus ja huvitav

Kuna mul endiselt tuleb neid pükse nagu Vändrast saelaudu (kuigi tänapäeval pidavat öeldama, nagu tekke ja patju, vihjega Wendrele, :D ), siis ma tõesti igast püksipaarist ei hakka blogima. See muutuks ju lugeja jaoks igavaks ja tüütuks, eks?! Aga lihtsalt infoks, et kui soovid mõnda püksipaari oma lapsele, siis vaata Põlled ja papud Facebooki lehele. Seda lehekülge peaks nägema ka need, kes pole Facebooki registreeritud kasutajad. Kel huvi, siis seal on mul müügis ka jõulusokid. ;)

Olen taas veidi tegelenud oma blogi tehnilise poolega ja kes tähele on pannud, siis minu blogi üleval paremasse serva on ilmunud kaks uut sotsiaalmeedia ikooni - RSS ja Bloglovin - neile, kes soovivad minu tegemisi sealtkaudu tellida/lugeda. Ausaltöeldes ei tea ma isiklikult kedagi, kes teaks kedagi, kes seda kasutaks, aga rõõm on tõdeda, et leidub inimesi, kes siiski kasutavad. :) Tere tulemast neile minu lugejate sekka!

Aga tegelikult tahtsin ma täna rääkida hoopis muust! :) Nagu ikka! :) Kuu aega tagasi kirjutasin sellest, et pildistasin maal ema juures üles portsu käsitööd jm ning lubasin veidi ka teile näidata. Üritan nüüd oma lubaduse vähemalt osaliselt täita!

Seda isetegemist on meil veres ikka erinevates põlvkondades. See kaunis päikeseloojang on maalitud minu vennatütre poolt. Ta vist on küll esimene meie suguvõsas, kes hästi joonistada oskab ja juba päris varakult joonistas vahvaid, sisu ja mõttega pilte.



Riiul, millel pilt seisab, on aga minu venna kätetöö. Muidugi, tegemist on lihtsa asjaga ja nii mõnigi võib öelda, et asi see endal valmis teha pole. Aga minu meelest on palju olulisem soov midagi valmis teha ja see ka päriselt lõpule viia, mitte ainult sellest mõelda. Pealegi, mulle meeldivad lihtsad asjad! :) Muul ajal seisab sellel riiulil hästi palju fotosid meie suurest perekonnast.


Tookord fotosid tehes avastasin, et olen selles osas, mis puudutab käsitööd, oma ema moodi. Meile mõlemale meeldib käsitööd teha, aga me ei kasuta seda ise peaaegu üldse. :) Kui asusin pilte tegema, siis nt ei olnud tal kasutuses mitte ühtegi enda heegeldatud linikut. Ja ta on neid ometi palju-palju heegeldanud.  Ja ma ise tavaliselt kas kingin või müün oma tehtud asjad ära. Nüüd ma muidugi õmblen lapsele ja neid asju me kasutame ka. Aga teiste rõõmustamine oma tehtuga ongi kuidagi mõnusam. :) Eriti kui nad päriselt selle vastu huvi tunnevad, mida sa teed! ;)


Minu vanaisa ehitas maju ja tegi mööblit. Paraku ei ole tema kätetööst palju säilinud, sest tuli röövis minu ema lapsepõlvekodu koos mööbliga 12 aasta eest. Õnneks on mõned vanaisa tehtud lauad säilinud. Üks neist selline pisike, lihtne ja armas. Õmblusmasinast, mis sellel seisab, on mul plaanis kunagi hiljem kirjutada.















 

Nii mõnigi vana mööbliese on meie juurde sattunud  aga erinevaid radasid pidi ja ema ei mäleta ka enam täpselt, kelle tehtud need on. Kuid see polegi alati oluline. Tähtis on neid asju alles hoida ja säilitada. Sest need kestavad! Nii ongi meil üks vana öökapp, mis ühel hetkel valgeks on värvitud. Kes teab, ehk kunagi koorub midagi põnevat nende värvikihtide alt.
Niisamuti on meieni tee leidnud see vana ja kaunis peegliraam, millel hetkel küll peeglit sees pole. Ilmselt oli vana tuhmunud ja võimalik, et ka katki ning uut pole sinna veel sisse pandud.



















Niikaua, kui ma mäletan, on mu ema nööpe hoidnud selles, minu onu tehtud, puitvineerist karbis.


Tundub, et mu ema säilitabki pigem teiste tehtut. Osaliselt eelmiste põlvede pärandatud, osaliselt laste ja lastelaste tehtud ja näiteks on tal kasutuses hoopis sekkarist "päästetud" linikud. :) Aga keegi peab ju seda ka tegema!

Mul on veel mõned fotod tikkimistöödest ja heegeldatud asjadest, aga las need täna jäävad. Mõni teinekord! Et oleks põhjust tagasi tulla! ;)

24. november 2013

Küüslauk purgis

Nägin kord ajakirjas Maret retsepti, kuidas küüslauke sisse teha. Kasutan söögitegemisel väga palju küüslauku ja kuna mulle poest ostetud marineeritud küüslaugud samuti väga maitsevad, siis mõtlesin selle retsepti ise järgi proovida.

Pildi eest au Margitile. :)

Küüslaugud said purkidesse juba mõne aja eest, see nädal otsustasin neid ka maitsta. Pean kahjuks tunnistama, et need ei vastanud üldse minu ootustele. :( Ma siiski ei välista, et tegin ise midagi valesti. Asi läks nässu juba nende keetmise ajal, sest kogu kupatus kippus praktiliselt kohe poti põhja kinni hakkama hoolimata sellest, et seal oli päris palju õli ja potil on paks põhi. Pidin mitu korda kuumust reguleerima ja  pidevalt segama, et see pool tundi podisemist täis saaks.


Purgis nägid küüslaugud siiski päris isuäratavad välja ja muu toidu sees saab need ka edukalt ära kasutada. Kuid niisama snäksina neid süüa ei saa, selleks olid need liiga pehmed. Nagu puder. :) Aga äkki need peavadki sellised olema?! Ma ei tea ju! Ma pole ju kellegi teise tehtuid saanud, ainult poe omi. On keegi proovinud ja oskab kommenteerida? Vaatab, kas julgen teist korda katsetada.



21. november 2013

Kogu tõde pükstest

Vaatasin veidi ringi oma "tehtud tööde" kaustas ja mõtlesin, millest kirjutada. Ma ei tea, mis värk mul nende beebipükstega on, aga neid on mul ikka palju tehtud. Näitan siis kogu hetkevaliku korraga ära, et saaksin ka muudest asjadest jälle kirjutada. :)

Esimesed trikotaažist püksid, mis ma õmblesin, olid sellised roosad sigri-migri mustriga. Tiburullile meeldib nendega mütata küll. Head lahedad, aga kahjuks juba jäävad talle lühikeseks.


Seejärel vallutas mind triibumaania ja ma ostsin kokku hunniku triibulisi t-särke. Musta-valgetriibulised pidid saama ka Tiburullile, aga kuna mu vana õmblusmasin vastupidiselt minule trikotaaži üldse ei armastanud, siis kasvas Tiburull enne pikemaks, kui ma need püksid oma uue õmblusmasinaga kokku sain õmmeldud. :) Nendel pükstel veel see "viga", et sattusin väljalõikamisega hoogu ja ei pannud tähele, et triibud ei jookse eest kokku. Aga sellest tähelepanu eemale juhtimiseks panin neile pingutamiseks punase paela. :)









Vahepeal õmblesin ma talle hoopis ühed mustast velvetist rohelisel põhjal valgemummulisest (mulle nii meeldib nende inglisekeelne nimetus polka dots) riidest äärtega lühikesed püksid. Mis Tiburulli jalas näevad rohkem küll põlvpükste moodi välja. :)Seda musta velvetit on mul üsna mitu meetrit. Pean välja mõtlema, mida sellest täpselt õmmelda võiks. On kellelgi mõni idee välja pakkuda?


No ja otseloomulikult ei saa ma endiselt üle ega ümber triibulistest ja täpilistest retuusidest. :) Kusjuures see rohekas/kollane triibuline t-särk oli originaal CK :) Ja ma tean, et nii teha ei tohi, aga ma ei suutnud kiusatusele vastu panna ja õmblesin selle t-särgi sildi Tiburulli retuuside külge tagasi. ;)



Eelmine nädal õmblesin lapsele veel ühed püksid ema juurest leitud kangajupist. Mulle meeldis see säbruline muster ja ma lihtsalt pidin neist püksid õmblema, kusjuures tulemuseks oli tegelikult kaks paari pükse. Kahjuks ei ole mul õrna aimugi, mis selle kanga koostis olla võiks. Paraku ei ole selles ilmselt just väga palju puuvilla. Aga mulle meeldivad ikka.


20. november 2013

Päkapikuaeg on kohe käes

Olgem ausad, jõulud pole enam teps mitte kaugel! Lähenevad teised kohe hirmuärataval kiirusel. Eile sain kutse töökoha jõulupeole, nii suurte kui ka väikeste omale. See saab olema Tiburulli esimene ametlik jõulupidu. :) Eelmine aasta said emme ja issi igatahes suure hunniku komme ära süüa, jagus kohe pikemaks! :)

Aga enne veel algab ju päkapikuaeg. Akna taga piilumas käivad nad juba praegu ja kuna Tiburull on enamuse ajast kohe väga hea laps, siis mõtlesin talle igaks juhuks päkapikusussi ka õmmelda, sest muidu polegi ju päkapikkudel kohta kuhu talle midagi põnevat jätta. Et oleks valikut, õmblesin neid susse kohe mitu. Või kui päris aus olla, siis õmblesin neid kohe natuke liiga palju valmis. :D Igatahes ripub Tiburulli päkapikususs hetkel juba seina peal ja ootab detsembri saabumist.



Aga enne, kui selle meie jaoks päris õige valmis sain, õmblesin veel mitmeid susse. :) Alustasin punasest sametsussidest kuldse voodriga. Need olid esimesed ja seetõttu kohe eriti armsad mulle. :) Üks neist on juba oma uue omaniku leidnud.

Sinna vahele tegin mõned sinised sametsussid. Pean ütlema, et need olid katse-eksitusmeetodil tehtud ja tulemus polnud päris see, mida ootasin. Midagi viga neil otseselt pole, lihtsalt vorm võiks vähe toekam olla. 

Siis tegin veidi tumedamast punasest (võiks öelda veinipunasest) sametist veel mõned sussid.  Kaunistatud kuldse sik-sak paelaga.

Lõpetasin kergelt etnostiilis sussidega. Valikus on punaseruudulised, punasesäbrulised ja rohelise-punaseruudulised sussid, millest osad kaunistatud südametega.


Aga saladuskatte all pean tunnistama, et nii mõnedki sussid ootavad veel kokku vuristamist. :)
Kui kõik need sussid enne päkapikuaega uut omanikku ei leia, siis mul igatahes on, kuhu jõulukingitused pakkida. :D

16. november 2013

Meenutusi suvest

Varsti on jõulud käes ja ma vaikselt juba tegutsen nende suunas. :) Olen juba midagi õmmelnud, mida varsti plaanis ka näidata on ning üks päev ostsin spontaanselt kaks esimest jõulukingitust ära. Võib muidugi juhtuda, et ülejäänud ostan paar päeva enne jõule. :) Aga ausaltöelda ei tule mul jõulutunnet mitte kunagi enne peale, kui olen sõitnud maale ema juurde, käinud kirikus ja surnuaias ning istun koos oma suure perega jõululaua taha hapukapsast ja seapraadi sööma. Lumi on ka abiks. :)

Aga tegelikult ei tahtnud ma ju üldse jõuludest kirjutada, vaid oma esimest õmblustööd selle suve esimesest poolest meenutada. Ega ma päris kohe põlledest alustanudki, need tulid tegelikult veidi hiljem. Ma ikka alustasin kohe keerulistest projektidest. :D Niipalju ma tookord siiski mõtlesin, et ei hakka kohe kallist kangast ostma, vaid õmbleks midagi ringi, et kui peaks totaalselt nässu minema, siis ei ole vähemalt kangast kahju. Ja sellest mõttest algaski minu taaskasutusõmblemine (mõtlesin vist jälle uue sõna välja :D).

Igatahes oli minu esimeseks õmblustööks üle aastate see kahest seelikust õmmeldud suvine komplekt Tiburullile.


Pükste lõike võtsin raamatust Õmble lapsele ja pluusi lõike leidsin Pinterestist. Kasutasin lõikeid suurusele 12-18kuud, aga kui ma need valmis sain, selgus tõsiasi, et need on Tiburullile lihtsalt megasuured. No ehk järgmine suvi lähevad siis selga. :) Eks seal mõned iluvead tulid õmblustes sisse, aga üldkokkuvõttes jäin tulemusega rahule. Ja pean ütlema, et neid oli ikka tunduvalt keerulisem õmmelda, kui retuuse, mida ma praegu mitu paari päevas kokku vuristan. :) Nende õmblemisele kulus nädal vähemalt. :)


14. november 2013

Suvikõrvitsa amps

Mind on tabanud viimasel ajal täielik vastumeelsus söögitegemise suhtes. Selline tunne, et ei oska enam midagi teha ja ei viitsi ka ühtegi retsepti järgi proovida, veel vähem midagi põnevat otsida. Sellistel päevadel teen ma ainult hädavajaliku ning kiirelt valmiva söögi. Nii ma siis vaatasin üleeile nõutu näoga külmkapi sisu ja vantsisin verandale ning tõin sealt suvikõrvitsa, mis oli juba paar kuud seal seisnud ning ootas just seda päeva, mil ma kohe üldse süüa teha ei viitsi ja võimalikult lihtsalt hakkama loodan saada. :)

Ei mäleta enam millal, aga oli kord Nipiraamatus retsept, kuidas valmistada suvikõrvitsast üks lihtne, aga täitev amps (mina saan sellest igatahes kõhu täis). Kuna ma enam originaalretsepti peast  ei mäleta ja Nipiraamatule on Tiburull juba ammu 1:0 teinud, siis saan kirja panna selle versiooni, kuidas ma seda lihtsat ampsu seekord valmistasin.


Suvikõrvitsa amps

1 väiksem või keskmine suvikõrvits
2-3 tomatit
200-300gr sinki
1pk riivitud juustu
oliivõli (võib ka ära jätta)
(sidruni)pipart
soola (soovi korral ja vastavalt maitsele)

Koori suvikõrvits ja lõika see umbes 1-2 cm paksusteks viiludeks ning aseta ahjuplaadile tihedalt üksteise kõrvale. Kui kõrvits on suurem, olen lõiganud osad viilud neljaks ja täitnud nendega tühimikud suurte viilude vahel. Piserda viiludele veidi oliivõli ja raputa peale tiba soola (ei juhtu ka midagi, kui kumbagi ei kasuta). Puista suvikõrvitsaviiludele õhuke kiht riivitud juustu (juustu sulades ja jahtudes püsib tomativiil niimoodi ilusasti suvikõrvitsa peal). Seejärel viiluta tomatid ning aseta igale suvikõrvitsaviilule üks tomativiil, raputa peale (sidruni)pipart. Haki sink väikesteks kuubikuteks ja pane see ühtlase kihina tomatitele. Nüüd võta ülejäänud riivitud juust ja puista see kõikide viilude peale. Küpseta ahjus 180-200C juures seni kuni suvikõrvits on pehme. Minu ahjus võtab see u 20min aega.

Mõnes mõttes on tegemist ilma põhjata pizzaga. :) Valmib kiiresti ja mulle maitseb!


12. november 2013

Triibulise värvliga Aladdini püksid

Täna ei tahtnud õmblemine kohe kuidagi sujuda. Kõigepealt olin ma sunnitud ühte ja sama õmblust kolm korda üles harutama. Ühe korra läks see hirmus sinka-vonka, teistkorda määrasin vale pistepikkuse ja kolmandal korral jättis masin pisteid vahele. Jube tüütu! Mulle ei meeldi harutamine üldse! Ja nüüd õhtul lõhkusin ma ära oma täiesti uue topeltnõela!!! Ma olin mitu nädalat seda juba tahtnud ja laupäeval käisin Karnaluksis ning ostsin selle lõpuks ära ja nüüd siis suutsin kohe ka ära lõhkuda. Ma olin nii pahane iseenda peale. Õnneks taipasin ma neid igaks juhuks kaks tükki osta, aga kuna teine oli teise firma oma, siis ära lõhkusin just selle, millega parem õmmelda oli. :( Mis seal ikka, mõni päev kohe on selline! Mõtlesin siis, et kirjutan hoopis midagi, aga kuidagi ei taha ka see sujuda. Aga proovin siiski. :)

Tiburullil on sageli kombeks ärgata kell 7.49 (ma ei tea miks, aga nädalas mitu korda ärkab ta minuti pealt sellisel kellajal). Möödunud nädalavahetusel oli ta kuidagi eriti rahutu ega olnud nõus ka kaisus pikutama, vaid tahtis tegudele asuda. Nii ma siis klõpsisin laupäeva hommikul mõned fotod tehtud töödest. Nagu ma juba ühes eelmisest postituses mainisin, kannab mu laps juba kevadest saadik nr 74 suuruses riideid. Vähe sellest, ta on meil nii sale tükk, et poepükstest astub ta sõna otseses mõttes välja, sest need ei seisa tal lihtsalt üleval. Nüüd aga on ta veidi jälle kasvanud, kuid häda selles, et püksid on nüüd küll pikkusest parajad ja osad isegi lühikesed, aga laiusest ikka veel suured. :)

Vaatasin, et meil hakkab niimoodi püksikriis kätte jõudma ja vuristasin talle eelmine nädal ühed kodused dressikad kokku. Seekord kasutasin ära punase pluusi, mis retuuside õmblemisest üle jäi ning lisaks oli mul olemas üks musta-punasetriibuline sall, mis ootas püksivärvliks saamist.






Põhimõtteliselt lõikasin punasest pluusist välja püksid, mis mõeldud 6-12 kuustele ning lisasin sinna juurde sallist lõigatud laiema värvli ning püksisäärte otsa soonikud. Kummi ma nendele pükstele üldse ei pannud, vaid kasutasin oma õmblusmasina üheetapilise nööpaugu tegemise võimalust ning tegin värvlisse kaks auku ning ajasin sisse paela, millega pükse siduda. Kuna püksilõige oli veidi laiem, kui sinna otsa vajalik soonik, siis krookisin sääred veidi ära, nüüd on need veidi Aladdini pükste moodi. :)

PS! Ma õmblen siiski muud ka, kui ainult pükse! Varsti näete! ;)

10. november 2013

Papudest

Eelmine aasta, kui Tiburull alles mõnekuune oli, tabas mind suur soov talle papud heegeldada. Aga kuidagi juhtus nii, et ma ei saanud heegelnõela ja lõnga omavahel klappima. Ikka tulid papud kas liiga suured või liiga väikesed. Nii juhtuski, et kaks paari heegeldatud papusid ja ühed kootud papud leidsid endale jõulude ajal uued omanikud. Isetegijast leitud heegeldatud papud on väga armsad ja kohe kutsusid järgi proovima. Peale kahte katset otsustasin proovida kudumist, muster samuti Isetegijast. Need osutusid lõpuks liiga väikeseks. :) Olin juba papude mõttest loobumas, kuid surfasin veel netis ringi ja imetlesin teiste oskuseid ning silma jäid erinevad papusaapad ja olin valmis veelkord proovima. Kõige ilusamad minu meelest olid Nannipungi tehtud. Kahjuks ei leidnud ma ühtegi mustrit, mille järgi papusaapaid heegeldada ja otsustasin veidi katsetada. Talla heegeldasin netist leitud mustri järgi, kuid pealsed on puhtalt katse-eksitusmeetod. Tulemus sai taaskord nii suur, et ka aasta aega hiljem on saapakesed Tiburullile ikka veel suured. :) Kuigi täiesti aus olles pean ütlema, et Tiburullil on ka väga väike jalg võrreldes teiste omaealistega. 


Igatahes said papusaapad piisavalt armsad, et neid mitte ära kinkida. Aeg-ajalt proovin neid lapsele jalga. Viimane kord veendusin, et veidi veel ja ongi parajad. :)


9. november 2013

Kuidas ma lapsele retuuse õmblesin

Oma eelmisest samateemalisest postitusest alates mõtlen, et miks ma kasutasin sellist võõrapärast sõna nagu "legginsid". See pole ju miski eestikeelne sõna! :) Niisiis, ma siiski õmblesin lapsele retuuse. Või nagu ÕS ütleb, need on reiud. :) Sai selles eelmises postituses ka lubatud, et näitan, kuidas ma neid täpselt õmblen ja tean, et vähemalt üks inimene ootab seda postitust. :) Üleeile õhtul ma mõned paarid siis veel valmis vuristasin. Ühed said sellised ilusad sügisesed lillades-punastes toonides. Ja nende õmblemise protsessi ma ka pildile püüdsin.


Kel vähegi oskust, aega, tahtmist, viitsimist ja kõike muud, võib need algusest peale ise järgi teha. Ma pole üldse kade. :) Ja see on tõesti lihtne, ka algajale õmblejale. Selge, et ega ma Ameerikat just avastanud, sest samalaadseid juhendeid, kuidas lastele lihtsaid pükse õmmelda, leidub internetiavarustes päris, päris palju. Vaadake või minu Pinteresti lehele. Aga kuna ma pole senimaani ühtegi eestikeelset juhendit (ilmselt neid siiski on) ise veel leida suutnud, siis mõtlesin, et panen enda versiooni kirja. ;)

Retuusid 

Vaja läheb:
suuremat t-särki
sobivaid poestostetud retuuse
paberit, pliiatsit, kääre
nööpnõelu
õmblusmasinat
t-särgiga sobivas toonis niiti
püksikummi (vähemalt 1,5cm laiust)

Kõigepealt mõtle välja, millisest vanast t-särgist sa soovid oma lapsele retuusid valmis õmmelda. Olenevalt lapse vanusest peaks see olema piisavalt suur. Kui on pikkade varrukatega t-särk ja väiksem laps, saab sellest vähemalt kaks paari retuuse õmmelda. Minul oli selline lilla-punase-sinise-ja-veel-mitu-värvi-kirju-pluus, mille ma kord Humanast leidsin ja mida ostes mõtlesin: "Appi, kas tõesti paneb mõni täiskasvanud inimene nii kirju ja kõrge kaelusega eseme selga?!"


Aga lapse retuuside jaoks on see minu meelest ideaalne (plekid ei paista välja). ;P Peale selle on see veidi paksem trikotaaž, niisiis sobivad nad sügis-talvisel perioodil toas ringi silkamiseks väga hästi. Parim nali oli aga see, kui retuusid valmis sain ja ma neid mehele näitasin, arvas tema, et tal võiks sellise mustriga triiksärk olla. :D Ma siis rääkisin talle, mida ma pluusi ostes mõelnud olin. Saime mõlemad kõhutäie naerda!

Sobiv t-särk leitud, tuleb üles otsida üks paar retuuse, mis parasjagu lapsele sobivad või veidi suured on ja seetõttu kasvuruumiga. Algaja õmbleja võiks juba nii igaks juhuks võtta suuremad, sest iial ei tea, kuidas nende õmblusvarudega pärast lood on. :D Kuigi minu Tiburull kannab juba vähemalt veebruarikuust saadik nr 74 riideid, õmblen ma hetkel talle kõik riided veidi suuremad, sest ühel hetkel tuleb tal ilmselt jälle kasvuspurt. :)

Retuusid olemas, otsi välja paras tükk paberit. Nt ajaleht või pakkepaber vms. Mina kasutan lõigete võtmiseks/tegemiseks küpsetuspaberit. :) Seda on sellest ajast, kui ma õmblema hakkasin, meie majas palju kulunud ja mitte küpsetamise peale! :) Mulle meeldib sellele lõikeid võtta, kuna on hea õhuke ja ei määri käsi ega riiet, nagu ajalehega juhtuda võib.
Murra retuusid pooleks ja aseta paberile ning joonista pliiatsiga ümber pükste nende lõige. PS! Värvli osa võid kohe ca 2-2,5cm pikema joonistada (ma ise unustasin), siis ei pea pükste väljalõikamisel meeles pidama, et värvlit on vaja tagasi pöörata. Lõika mööda jooni lõige välja.  Lihtne, eks?! :)
Ma teisi samalaadseid juhendeid vaadates mõtlesin ikka, et kuidas saab nii, et esimene ja tagumine värvel on ühel kõrgusel. Aga saab küll, see täitsa toimib, tean nüüd, kus ma selle järgi olen proovinud. Laste kehaproportsioonid on ikka teistsugused ja kuna nii pisikesed kannavad enamuses ikka veel mähet, siis polegi see selliste tavaliste kummiga kodupükste juures oluline, et eest värvel madalam oleks.


Lõige edukalt võetud, säti ilusasti lauale t-särgi varrukas  ja aseta sellele lõige nii, et küljejoon jääb tasa varruka õmbluseta äärega. Kui varrukas on liiga lühike või liiga kitsas, saad retuusid sama meetodi järgi välja lõigata t-särgi kehaosast, murdes t-särgi ühe poole kokku. Mõistlik oleks siis enne t-särk mööda küljeõmbluseid lahti lõigata. Aga kui arvad, et oled piisavalt osav, võid ka kaks retuusi sääretükki korraga välja lõigata. :) Kuigi siis jääb ilmselt oht, et üks neist on kitsam, kui teine. Mina kasutasin ära varruka. Kuna see varrukas oli veidi kitsam, kui vaja, asetasin lõike nii, et püksid said lõpuks veidi pikemad ja seega kasvuvaruga, kuna ma tahtsin kindlasti säilitada varrukaotsa originaalõmbluse kui retuuside sääreotsaõmbluse. Laiusesse ma kasvuvaru ei arvestanud, sest mul on nii sale laps, et enamus poest ostetud pükse kipuvad talle laiaks jääma. Ükskord ta roomas sõna otseses mõttes pükstest välja. Püksid olid keset põrandat, laps juba otsaga teises toas. :D Pikkusest jäävad tal püksid enne lühikeseks, kui laiusest parajaks jõuavad saada. :) 

Kui üks tükk on edukalt välja lõigatud, korda teise varrukaga (või poolega) täpselt sama. Igatahes, kui Sa oled kõik õigesti ja edukalt välja lõiganud, peaks sul olema kaks ühesugust sääretükki, mis näevad välja sellised. 


Nüüd on õige hetk õmblusmasin välja otsida. Kuid kõigepealt keera lõigatud püksisääred pahempidi ja pane nööpnõeltega kinni sääre siseõmblus (vaata pilti, kui jääb segaseks, mida silmas pean). Kui oled nende õnnelike seas, kellel on overlok-masin, tee õmblused sellega. Minul veel overloki pole, niisiis pean valima enda Janome 423S-l nende õmblustüüpide vahel, mis mõeldud trikotaaži õmblemiseks. Valikus on neid õnneks mitu ja kõik ajavad asja ära. Trikotaaži puhul teeb asja lihtsamaks, et see ei hargne. Kuid õhemal trikotaažil hakkab äär rulluma, mis võib õmblemist veidi segada, seetõttu on ka hea nööpnõeltega sisesääred enne kinnitada. 


Kui oled mõlema püksi sisesääred kinni õmmelnud, keera üks säär parempidi ja torka see teise sisse nii, et paremad pooled jääksid vastastikku. Vaata üleval neljandat fotot, et paremini aru saada. Seejärel kinnita keskõmblus nööpnõeltega ja õmble ühest äärest teiseni kinni. Kui oled kõik õmblused õigesti teinud, siis nüüd on sul püksid peaaegu valmis, jäänud on ainult kummi õmblemine. :)


Eemalda kõik nõelad, lõika (vajadusel ka sõlmi enne) kõik niidiotsad ja ülearused õmblusvarud ning pööra püksid parempidi. On ju juba täitsa retuuside moodi? :) Nüüd tuleb lõbusam osa. :P Lõika vajalik jupp püksikummi. Kuna retuusid on juba oma olemuselt "ümber", siis ma lõikan kummi tavaliselt niisama laia, kui on püksid ja umbes 1cm lisaks nö õmblusvaruks, et kummi otsad kokku õmmelda.


Kes soovib, võib õmmelda kummi tarbeks kanali, keerates värvli ääre tagasi ja tehes vajaliku õmbluse ning ajades kummi sisse ja alles seejärel kummi otsad kokku õmmelda. Mina olen läinud seda teed, et õmblen kummi pükste külge kinni. Sellisel juhul ei saa muidugi kummi enam pärast pingutada. Alustan sellest, et õmblen kummiotsad kokku ja kinnitan kummi pükste värvli äärega tasa neljast kohast nööpnõeltega. Seejärel õmblen kolmesammulise sik-sak õmblusega kummi ääre pükste ääre külge kinni, nagu näha ülevapool fotol. Õmblemise ajal tuleb vajadusel kummi veidi venitada. Kui see õmblus tehtud, pööran pükste ääre ühe korra (täpselt kummilaiuse jagu) tagasi, kinnitan uuesti neljast kohast nööpnõeltega ja teen pealtpoolt teise sik-sak õmbluse veel, millega kumm kinnitub teistkordselt pükste külge ja samuti moodustub niimoodi pükstele värvel.



Pealtpoolt õmbluse tegemine tundub alguses hirmus keeruline, aga seda see tegelikult pole, kui masina pisteplaadil on juhtjooned olemas. Vt üleval esimese pildi peal, nööpnõela all olevaid jooni, kui ei tea, mida silmas pean. Juhtjoonte järgi õmmeldes ehk kui värvliäär jookseb mööda seda joont, jääb õmblus enam-vähem, kui mitte päris ühele joonele. Eriti kaval on juhtjoont kasutada sirge õmbluse tegemisel, sest siis võib juhtuda, et see õmblus jääb ka päriselt sirge ja mitte kõver. :) Põhimõtteliselt saab kolmesammulise sik-sak õmbluse puhul õmmelda ka seestpoolt, kuna see näeb mõlemalt poolt samasugune välja. Kui kasutad mõnda teist õmblust, veendu enne, milline see alt poolt välja näeb. Mina kasutan sik-sak õmblust pigem dekoratiivsuse mõttes ja ka seetõttu, et ma pole veel topeltnõela osta jõudnud. :)

Igatahes oli see nüüd sinu viimane õmblus! Vaata üle õmblused ja eemalda ülearused niidiotsad. Voila!!! Sinu laps on nüüd uute retuuside omanik. Ja tõesti, kui asi käpas, võid neid õhtu jooksul mitu paari õmmelda. Kui ainult aega ja kasutuna seisvaid t-särke jagub!


Kui otsustasid minu juhendi järgi retuuside õmblemise ise järgi proovida, anna mulle ka teada. Jäta kommentaar või saada meil! Ning näita kindlasti pilti. :) Oleksin tänulik! Seniks sirgeid õmbluseid! :)

5. november 2013

Lõpuks ka põlledest

Otsustasin nüüd üsna spontaanselt, et kirjutan lõpuks oma põlledest, mille järgi ju ka blogi esimese poole oma pealkirjast sai. :) Kusjuures papusid ei ole ma endiselt õmmelda jõudnud, kuid mulle tuli meelde, et sai ju eelmine aasta mõned paarid heegeldatud ja kootud. :)  Neist siiski edaspidi!


Lühidalt öeldes, olen ühe portsu põllesid valmis õmmelnud, osad neist juba oma lapse poolt ka kasutuses. Pean väikese uhkustundega teatama, et peavad paremini vastu, kui poe omad. :) Need põlled olid hea käeharjutus roostes oskuste meeldetuletamiseks. Ja terve ports on mul neid veel välja lõigatud, kuid ootavad oma järge.


Kuigi põlledel on esipool selgelt eristatav, õmblesin  need siiski nii, et neid on võimalik vajadusel kasutada mõlemat pidi, lihtsalt üks pool imab vajadusel rohkem, kui teine. Ja nagu iga ema teab, siis see, et põll oleks imamisvõimeline, on teatud hetkedel väga oluline! Ja punkt (hoolimata hüüumärgist)! :)


Iseenesest on neid väga lihtne õmmelda, kuid sellegi poolest on mul plaanis mõnel järgmisel korral näidata, kuidas ma seda päriselt teen. ;)

Suitsukana-melonisalat ja Spaghetti Bolognese

Süüa mulle meeldib! Häid asju! Aga tegelikult ei meeldi mulle üldse süüa teha! Või õigem oleks öelda, ma ei viitsi poolt päeva köögis veeta. Mulle meeldib, kui toit valmib kiirelt, näeb isuäratav välja ja maitseb hea! Kui just pole tegemist mõne küpsetisega, kus retsepti järgimine on suhteliselt oluline, et koogist asja saaks, siis muu toidu puhul ma väga retsepte ei järgi! Pigemini "keeran midagi kokku"! ;) Mulle meeldivad näiteks erinevad salatid ja kuna me erilised kartulisõbrad pole, siis teen neid üsna sageli. Eile õhtul oli menüüs suitsukana-melonisalat mango-tšillikastmega.


Kes soovib järgi teha, siis minu salat koosnes seekord:
suitsukanafilee
melon
kurk
kirsstomatid
rukola
Felixi mango-tšillikaste

Aseta pestud salat taldrikule, lõika peale kurgiviilud, poolita tomatid, koori ja lõika melon tükkideks, haki kana, nirista üle kastmega ja serveeri! Lihtne! :)


Täna õhtul sõime aga Spaghetti Bolognese´t. Kindlasti minestab nii mõnigi suurem kokk minu bolognese peale, kuid mulle maitseb ja teen juba aastaid nii. Samuti üks väga kiiresti valmiv söök!

Vaja läheb:
ca 300gr hakkliha
veidi oliivõli
1 suurem sibul
1-2 küüslauguküünt
5-6 tomatit või purustatud tomati konserv
Maggie või Knorri Bolognese Fix
soola - pipart soovi korral (Bolognese Fixi annab juba piisavalt maitset)
Parmesani või muud kõva juustu
spagetid

Pane vesi koos vähese soolaga keema ja aja pann kuumaks ning vala sellele veidi õli. Haki sibul ja küüslauk ning pane pannile, prae veidi. Lisa hakkliha ja sega sibula ning küüslauguga. Praetud hakklihale lisa  tomatikonserv või hakitud tomatid. Kui hakid tomatid ise, pane pannile kaas peale ja hauta veidi, et tomatit muutuksid pehmeks (eelistan praegusel ajal konservi, sest toored tomatid on maitsetud). Lõpuks puista pannile Bolognese Fix ja sega kõik läbi, vajadusel lisa vett, kui tundub, et kaste sai liiga paks. Lase veidi veel haududa ning eemalda tulelt. PS! Kui tundub, et kaste on liiga hapu, võid sellele lisada teelusikatäie suhkrut! Loodetavasti on samal ajal juba vesi keema läinud ja oled ühtlasi ka spagetid valmis keetnud! :) Enne serveerimist riivi taldrikule kõva juustu. Kuigi asja ajab ära ka tavaline riivitud juust. :) Mulle maitseb!

3. november 2013

Tumba-madrats

Teate neid kolmeks kokku käivaid tumba-madratseid, mida müüakse Jyskis ja ON24 ning veel mõnes e-poes ja laatadel? Neid on hea kasutada külalistele magamisaseme tegemiseks, kui kodus pole lisavoodit olemas. Kui parasjagu magamiseks neid ei vajata, saab need kokku panna ja tumbana kasutada. Need on hästi praktilised, aga maksavad päris kena kopika ja kui neid juba peaaegu ostma hakkad, hakkab ikka rahast kahju, eks?! :)

Meil oleks ka ühte sellist vaja! ;) Aga veel rohkem oli neid vaja minu ema juures. Minu emal on palju lapsi ja veel rohkem lapselapsi, kes ikka ja jälle heameelega vanaema juures peatuvad ning vahel on neid seal korraga ikka häääästi palju ja kõik on vaja ju kusagile magama paigutada. Kevadel sai ema juures üks vana diivan laiali lammutatud, millest tuli välja ilus suur tükk porolooni, samuti seisis üks lisamadrats kuuri all, mis vajadusel tuppa toodi. Nii ma siis mõtlesin, et prooviks ise ühe sellise tumba-madratsi valmis teha! Voila!!! Selline ta sai! Katte õmblesin ka peale!


Ega ta nüüd pealevaadates midagi erilist ole, aga vajalik on igatahes! Ja ma kulutasin selle tegemiseks põhimõtteliselt 0 senti, sest poroloon oli olemas ning riidematerjali ja lukud leidis ema oma kapist, vanadest varudest. Jäi ainult üle veidi nuputada ja see valmis õmmelda. Kusjuures, kui ma olin välja mõelnud, kuidas  õmmelda tuleks, siis reaalsele õmblustööle kulus ka ehk ainult paar tunnikest, kui sedagi. Õnneks oli mul olemas Tiburulli reisivoodi madrats, mis tehtud sama põhimõtte järgi ja mul oli sellelt hea šnitti võtta! Igatahes esimesele järgnes teine veel! :)


Kui seda õmblesin, mõtlesin korraks ka juhise tegemisele, aga ma siiski ei hakanud kõike üles märkima. Kui kellelgi huvi seda järgi teha, võin soovi korral üritada madratsikatte lõike üles joonistada! Siiski, kui materjali endal olemas ei ole, võib juhtuda, et odavam on valmis madrats osta.

Vaja läheb:
sobivas suuruses madratsit või porolooni tükke (saab nt ESPAKist)
ca 4,50-5m riiet madratsiümbrise õmblemiseks (madratsi kahekordne pikkus+vahetükid), laius oleneb madratsi laiusest + küljetükid ja õmblusvarud.
ca 1,20 topeltlaia riiet katte õmblemiseks (ma ei mõõtnud seda üle, nii et täpselt ei oska öelda, aga pealmine tükk+4 külge ja soovi korral ka põhi)
1 ülipikk või 3 ca 60cm tõmblukku
takjapaela kinnituste tegemiseks, et tumba koos seisaks
õmblusmasinat
vaibanuga vm teravat nuga, millega poroloon parajaks lõigata
aega ja kannatust ;)