29. jaanuar 2014

Pidusai minu moodi

Tuli jube isu kringli järele, aga tahtmist teha seda polnud. Polnud ka kedagi teist, kes teeks. :) Otsisin kapipõhjast välja sarjast 100 rooga  Angeelika Kangi, Lia Virkuse ja Pille Endeni raamatu 100 kooki 3 (see on ainus koogiraamat, mis mul kodus on ja seal on tõesti häid ja lihtsaid retsepte sees, üks isuäratavam, kui teine). Aga nagu sellisel puhul ikka, kui isu äkki tekib, pole kodus pooli asju. Vaatasin erinevaid retsepte ja otsustasin teha veidi omaloomingut. Kellel see raamat olemas, siis leheküljel 218 asub originaalretsept "Pidusai toorjuustuglasuuriga". Mina võtsin sealt 1:1 üle ainult taigna tegemise osa.

Kellel raamatut pole, siis taigna koostisosad (nii nagu raamatus kirjas) on allpool. Et me vastu õhtut ennast saiaks ei sööks, siis tegin ainult poole koguse ja seda sai ikkagi päris palju. :)

5 dl piima
50 gr pärmi
1 tl soola
2 dl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
16 dl jahu
200 gr võid

Igatahes sega käesoe piim ja pärm. Lisa sool, suhkur ja vanillisuhkur. Sõelu vähehaaval juurde jahu. Sõtku juurde pehme või. Jätka sõtkumist, kuni tainas käte küljest lahti tuleb. Kata kauss rätikuga ja lase umbes pool tundi soojas kerkida (mul juhtus nii, et pidin vahepeal lapsega poodi minema ja lõppkokkuvõttes kerkis tainas 1,5h, kui mitte rohkem).

Edasi algas omalooming, sest poest ma midagi juurde ei toonud. :) Kui tagasi jõudsin, rullisin taigna lahti. Sulatasin kastrulis u 100gr võid ja segasin selle tunde järgi  fariinsuhkruga (u 1-2 dl ehk). Valasin segu lahtirullitud taignale ja ajasin ühtlaselt laiali. Sinna peale pudistasin ühe paki vanillikohupiima (tegelikult oleks pidanud selle ilmselt muna ja piimaga segama, sest küpsedes läks kohupiim natuke juustuks) :D. Keerasin kõik rulli ja lõikasin u 3cm pakkused viilud ning panin plaadile üksteise kõrvale ja ca 25min 200C ahju (nii nagu ka originaalretseptis kirjas).

Kui sai hakkas valmis saama, panin kastrulisse veel 100gr võid, sulatasin selle, lisasin ca 1-2dl fariinsuhkrut ning 1 karbi Farmi šokolaaditoorjuustukreemi (sama suur karp, kui on Merevaik). Segasin niikaua, kuni kõigest oli saanud ühtlane mass. Võtsin ahjust saia välja, lasin paar minutit seista ja siis valasin selle šokolaadise glasuuriga üle.

Pidusai oli täitsa maitsev. Korralik suutäis magusat. :)


28. jaanuar 2014

Püksid, püksid... ja veelkord püksid!

Mõtlesin, et teen taaskord ühe ülevaatliku postituse pükstest, mis ühel või teisel moel on mu enda lemmikud või siis lihtsalt teistmoodi ja väärivad seetõttu veidi tähelepanu. Pean täiesti ausalt tunnistama, et ma pole isiklikult kunagi olnud eriline haaremi pükste (või haaremipükstelaadsete pükste) fänn olnud, aga sarouelid on täielikult mu südame võitnud. Need on lapse jalas lihtsalt nii ägedad ja peale selle ka kindlasti palju mugavamad, kui tavalised püksid. Eriti, kui laps on veel mähkme kasutaja, sest sarouelid ei ole nii ümber, kui on tavalised püksid ja istuvad jalas paremini. Pean lihtsalt veel kõiki oma pükste fänne selles veenma. ;)

Kui juba sarouel´idest juttu tuli, siis neid olen ma nüüdseks õmmelnud juba päris mitu paari. Nende telliskivimustriga pükste puhul mõtlesin pikalt, kas need äkki ikka oma lapsele jätta, aga siis leidus neile tahtja ja nii need uue omaniku leidsid. :) 


Kord sattusin poes ühe helerohelise kivikestega kaunistatud pluusi peale, millest õmblesin tõelised fancy pants :) sarouelid. Need on minu meelest kohe eriti peened. :) 


No ja vahel peitub ju lihtsuses võlujõud. See roosa, kollaste säbrudega kangas on lihtsalt niiiiiii mõnus ja pehme, et  isegi kõige suurem roosa vastane on need valmis jalga panema, sest need on lihtsalt niiiiii mõnusad ja pehmed. :D 


Samast roosast riidest said tegelikult ka ühed vahvad  retuusid õmmeldud, mis tundusid alguses kuidagi igavad niimoodi ühevärvilisena ja nii ma siis õmblesin neile kontrastiks kollased põlvelapid peale.


Kuigi mulle alguses meeldis õmmelda just triibulisi pükse, siis nüüd ma otsin rohkem  nö teistsuguse mustriga materjali. Nii kummaline, kui see ka pole, siis need nö teistsuguse mustriga asjad on tavaliselt kõrge kaelusega täiskasvanute pulloverid, mida vaadates ma alati mõtlen, et huvitav, kuidas täiskasvanud inimene sellise asja küll selga paneb?! Ja pärinevad need enamasti kas Aasiast või Lõuna-Ameerikast. No ma kujutan ette lapse seljas lumememme või südame mustriga riideid, aga täiskasvanu seljas päriselt küll mitte. :D OK, eks see ole maitse asi. Ja ega ma kurda! Tänu sellele on mul võimalik õmmelda selliseid vahvate mustritega lastepükse. :)


Tegelikult olid mul kõige esimesed üle aastasele lapsele õmmeldud haaremipüksid need lillad rokitšiki omad. Sellise ägeda mootorratta ja roosa südame pildiga. Neid pükse on varsti võimalik Soomemaal ringi tatsamas näha. ;) 


Vahel on mõnel pluusil teistmoodi ja vahvad varrukad. Nagu sellel hallitriibulisel pluusil. Nendest varrukatest sai üsna lihtsalt oma lapsele teistmoodi (paraja kasvuvaruga) kodupüksid õmmeldud.


Kahjuks olen väga vähe näinud müügil ruudulisest trikotaažist riideid, mida õmblemisel ära kasutada! Ühe pluusi siiski hiljuti leidsin, millest oli võimalik õmmelda kaks paari väiksemaid ruudupükse. :) Need tulid minu meelest päris vahvad välja. Hoian silmad edaspidi ruutude osas rohkem lahti. :) 


Selline pikemat või lühemat sorti ülevaade seekord neile, kes jälgivad küll mu blogi, aga pole just Facebooki austajad. Siiski, kel huvi, siis minu Facebooki leheküljele peaks ligi pääsema ka need, kel Facebooki kontot endal pole. ;)

26. jaanuar 2014

Veel üks tuunika "soovide puult"

Tegelikult olen ma vahepeal valmis õmmelnud ka portsu erinevaid pükse, aga nagu ikka, igast püksipaarist ei jõua kirjutada ja kes soovib vahepeal valminud (ja minu rõõmuks ka osaliselt uued omanikud leidnud) pükstest paremat ülevaadet, saab külastada minu Facebooki lehekülge ja seal ka oma soovidest mulle teada anda. ;) Enda suureks rõõmuks pean ütema, et mul on juba terve suur märkmiku lehekülg täis erinevaid soove, mida ma tasapisi ka täita proovin. Paraku küll lühema või pikema ooteajaga, sest õmblemiseks on vaja materjali ja alati ei leia kohe sobivat ja soovitut.

Aga seegi tuunika valmis "soovide puule" esitatud soovi järgi, nagu ka eelmise postituse oma. Väikese Aleksandra emme arvas, et üks helelilla tuunika oleks päris tore! Kuna minu meelest on laste riiete juures lisaks lõikele ja mugavusele olulisel kohal ka detailid, pakkusin omalt poolt välja, et see tuunika võiks olla valge  Peeter-Paani-stiilis kraega, mis lisab nii vahvat olemist kui ka effekti pidulikumaks puhuks. Aleksandra emmele mõte meeldis ja nii see tuunika valmis saigi. :) Hetkel küll rohkem kleidimõõtu, aga piisava kasvuvaruga, et soovi korral ka suvel seda kanda.


20. jaanuar 2014

Tuunika Dessule

Kui ma panin Facebooki üles väikese "soovide puu", siis ma ise mõtlesin küll rohkem, et soovitakse vastavalt mõõdule pükse, aga tegelikult oli esimene soov hoopis saada tuunikat. Kuna ma olin ju enne õmmelnud ainult kaks t-särki/tuunikat ja ühe kleidi, siis ma natukene pabistasin, et kas ikka tuleb välja nii nagu vaja, aga võtsin siiski väljakutse vastu. Saan ma ju nii õppida. :)  Kuna kangas on päris kirju, siis ma veidi mõtlesin, milline see tuunika olla võiks ja pakkusin Dessu emmele välja, et äkki kasutaks punaseid detaile, talle mõte meeldis ja nii ma käärid riidesse lõin. Tulemus räägib vast enese eest! :)


Tänama pean ma muidugi oma isiklikku supermodelli Lenet, kes rõõmuga endale tuunika prooviks selga lubas panna ja ennast selles ülihästi tundis. Viie kaadri saamiseks tuli küll teha neid 61. :D

17. jaanuar 2014

Veidi värvi halli argipäeva

Kui viimane kord õmblusmaterjali otsimas käisin, polnud midagi head saada, ei vahvaid mustreid, ei ilusaid triibulisi. Otsustasin siis mõned ühevärvilised t-särgid ja pulloverid koju kaasa tuua. Konkreetset mõtet mul sel hetkel just polnud, et mida neist täpsemalt õmmelda, aga see mind ei takistanud. Vaadates lõpptulemust, siis polnudki see valik kõige halvem, sest rõõmsat värvi siin minu meelest jagub! :)


Kuna tegemist oli kahe XXL suuruses pluusiga, siis riiet jagus ja sain kokku neli paari pükse ning veidi jäi ülegi. Vaadates järgijäänud ribasid, tekkis mõte neist põlvelapid õmmelda. Lastele ju ikka meeldib mängides põlvili olla ja need kipuvad kuluma, nii on põlvelapid asja eest. :) Esimesena õmblesin katse-eksitusmeetodil lapid külge lilladele pükstele. Ütleme nii, et see pigem oli eksitus. :) Mõtlesin, et mis see siis ikka on kaks riidetükki üksteise peale õmmelda, valisin veel dekoratiivõmbluse, aga tulemus sai pigem mittedekoratiivne. :) Lisaks polnud asukoht päris õige. Meetod vajas parandamist! Kollaste puhul kasutasin lappide all liimiriiet, korrigeerisin asukohta ja katsetasin teistsugust õmblust ning tulemus oli kohe teine. :)

Lapsele neid jalga proovides oli tema küll rahul ja põlvelapid pakkusid ka niisama uudistamisrõõmu. Vaja ju ikka välja selgitada, kas neid ka eemaldada on võimalik. :)


No ja loomulikult ei saanud ma piirduda kolme paari Sarouel´idega, vaid pidin neid juurde õmblema. Kollane ja lilla kangas on veidi paksemad ja ei lange nii hästi, kui õhuke, seega nimetaksin neid pigem saroueli-laadseteks püksteks. :) Aga mõnusad on nad siiski. Head lahedad lastele jalga panna. :)

Et kollased ei jääks liiga "lahjaks", lisasin neile alla äärde lillad säärised, mis annavad pükstele lapse kasvades pikkust juurde. Ja kui ikka lühikeseks jäävad, saab neid ka poolpikkade pükstena kanda. Igati multifunktsionaalsed. :)


Lillal pluusil oli peal vahva Halloweeni pilt, nii ei olnud nendele pükstele midagi lisada tarviski. Eesti lapsed ei tea Halloweenist küll suurt midagi, aga võluri, kassi ja kõrvitsa tunneb vast igaüks ära. :)

Ehk pakuvad need püksid veel kellelegi erksavärvilist rõõmu?!

11. jaanuar 2014

Suveks Sarouel´id

Hiljuti internetiavarustes inspiratsiooni otsides avastasin järjekordsed ägedad püksid. See ka mõni uudis, eks?! :) Ega olegi, aga need olid lihtsalt teistmoodi ja nimetuseks oli neile pandud Sarouel pants. On keegi neist enne midagi kuulnud?! Või olen ma viimane, kes polnud? :) Peale vaadates mõtlesin, et haaremipüksid, aga sirgema lõikega ja mitte nii kottis tagumikuga. Kuna ma polnud enne sarouel´idest midagi kuulnud, siis hakkasid need mind huvitama ning otsustasin veidi guugeldada. Pean ütlema, et info ja fotod olid kohati vastukäivad. Tulemuseks sain haaremipüksid, Aladdini püksid, sarouelid. Mõni väitis, et see kõik on üks ja sama, teine jälle, et kõik on totaalselt erinevad. Kuna ma mingi püksiteadlane pole, siis põhimõtteliselt võtsin  sarouel´id enda jaoks kokku nii - kitsa sääreosaga ning tavapärasest veidi allapoole toodud hargivahega püksid. No minu meelest on õiged haaremipüksid tavaliselt hästi laiad, nii et mingi erinevus seal igatahes on. Sarouel on sarouel! :) Vähemalt minu jaoks! Nüüd! :D


Igatahes mõtlesin, et peaks ühe paari valmis õmblema, siis saab oma silmaga näha, kas nad ka päris elus nii ägedad on, kui pildi peal tundub. :) Kuigi laste seljas on enamus riideid nii või teisiti ägedad, sest nad on lihtsalt ise nii ägedad. :) Ja ma lõpetasin (esialgu)  kolme paariga. ;)

Võtsin alustuseks ette ühe punase-valgetriibulise t-särgi, mis oli pesus värvi andnud ja millest ma polnud seetõttu pükse õmmelnud, aga nüüd tundus just õige hetk neist ühed proovipüksid õmmelda. Hea oligi, et proovisin, järgmise paariga juba teadsin, mida teisiti teha. Sest mul olid kõrvale pandud veel üks roheline kaardimastide mustriga t-särk ja üks viisnurgaga t-särk, mis olid minu arust nii lahedad, et ma kindlasti neist oma lapsele midagi õmmelda tahtsin. Ja sellised nad said. :) Kõik piisavalt pikad, et jääda suve ootama, sest on suhteliselt õhukesest trikotaažist. Lõheroosadele õmblesin veel soonikud ka otsa, et oleks kasvuruumi. Kusjuures hea on nende pükste puhul ka see, et nad kasvavad koos lapsega ja neid saab edukalt hiljem ka 3/4 pikkusena või põlvpükstena kanda. :D


Kui püksid valmis sain, oli mul plaanis grandioosne :D fotosessioon oma armsa Tiburulliga, et pükste võlu ikka korralikult esile tuua. Aga võta näpust, tema tahtis hoopis tagaajamist mängida. Ei aidanud mind seal ei roheline peibutuspart ega voodi otsa külge huviäratamiseks sõlmitud oranž siidpael. :) Isegi emme telefonist polnud seekord abi. Ma ei tea, kuidas kõik oma lastest uued riided seljas nii ägedaid pilte teevad. Minul küll ei õnnestu. :(



Aga niimoodi läbi mängu (issi ajas last taga ja mina muudkui klõpsisin) õnnestus mul siiski mõned kaadrid saada, et anda aimu, kuidas sarouel´id jalas välja näevad.


Kui peaksin kolmest paarist valima enda lemmikud, siis ilmselt oleksid need lõheroosad  valge viisnurgaga sarouelid. Nende õmblemine oli kõige keerulisem (kangas õhuke, masin kippus krousima ning pisteid vahele jätma), aga välja kukkusid kuidagi kõige õigemad ja ehedamad. Samas on nad ka jalas kuidagi kõige mõnusamad ja suvisemad.


Ja kes meist ei igatseks suve, eks?! Igatahes oli Tiburullil suurest tagaajamisest ja pildistamisest võhm lõpuks väljas, nii et uni tuli üsna ruttu. :)



Postituse kirjutamise ajal sai Põlled ja papud endale Facebookis 50. sõbra! Tere tulemast ja vahvaid püksilugusid! :)

Tumba tuunimine

See oli ikka üsna ammu, kui mainisin, et mul on pooleli projekt "tumba", suisa oktoobris. Rääkimata sellest, et projekt ise oli mul pooleli augustikuust saadik :) ja alguse sai see juba juunis. Algas see nii, et nägin osta.ee oksjonil ühte vana ja väsinud tumbat. Üldiselt on see vist praegusel ajal päris tahetud kraam, aga mul õnnestus see u 5 euroga kätte saada, toodi koju kohale ka. :) Mu esimene mõte oli, et selles on hea hoida lapse mänguasju, millega ta parasjagu ei mängi. Nii ma oma esimese tumbatuunimisega algust tegin ...ja eile lõpetasin juba neljandaga (neid triibulisi oli kaks). :D Tegelikult, peale esimese valmimist tekkis mul mõte, et hea oleks, kui verandal (käime sealtkaudu praegu õue) ka üks tumba oleks, hea sellel istudes saapaid jalga panna. :) Nii asusin veel ühe tumba otsingutele kuni tuli tuttav emme jutuga, et neil kodus kolm sellist ja kui tema omad ka korda teen, saan ühe endale. Rõõm ja kasu oli mõlemapoolne. :D


Ma olen küll erinevates blogides surfates näinud veel selliseid tuunitud tumbasid, aga otsustasin siiski ka enda versiooni kirja panna, kuidas seda tegin.

Vaja läheb:
- tuunimist vajavat tumbat
- õmblusmasinat
- tööriistu (tange, näpitsaid, haamrit, kruvikeerajat, pahtlilabidat. Mida iganes, millest abi on :D)
- kääre
- mõõdulinti
- klambripüstolit ning klambreid (viimased ei tohi väga pikad olla, sest muidu tulevad otsad teiselt poolt välja ja hakkavad torkima ja asju lõhkuma)
- 150cm laiust mööbliriiet ca 1,2 meetrit (sellised tumbad on ilmselt kõik ühesuurused, aga tasub igaks juhuks üle mõõta/arvutada)
- sobivas toonis niiti
- võimalik, et ka ümmargust või siis u 50*50 cm kandilist porolooni
- liimi
- vaibanuga vm terariista porolooni lõikamiseks. Tuleb arvestada, et tera on pärast täiesti nüri.
- võimalik, et ka ca 40*140cm muud pehmemat riiet või vatiini.
- soovituslikult viltpatju või kummist stoppereid.

Kõige tüütum ja aeganõudvam töö on kindlasti vana riide mahavõtmine. See nõuab omajagu aega ja närvikulu ning kindlasti tange, sest vanad klambrid on kõvasti  kinni ja osad kipuvad neist pooleks minema. Igatahes, kui oled edukalt riide maha saanud, on sul selline "paljas" tumba, millega tõelist tuunimist alustada.


Kui tumba kaanel olev poroloon on hästi säilinud (nagu oli minu esimesel tumbal), pole uue porolooniga vaja vaeva näha. Aga kui see on  katkine ja rabe ning pudeneb iga liigutamise peale, nagu ülejäänud kolmel, tasub suunduda kõigepealt uue poroloonitüki otsingutele. Mina leidsin need 50*50 neljakandilised tükid, mille mu kallis mees kodus ümmarguseks lõikas, ESPAKist (maksid vist 2.50, kui ma õigesti mäletan). Tasub küsida ka Abakhanist. Seejärel asetasin puidust kaane kangale ning lõikasin sellest välja kaane pealse koos u 1 cm õmblusvaruga. Mõõtsin üle kaane ümbermõõdu (et saada teada küljetüki pikkus+õmblusvaru) ning küljetüki laiuse (kaane puidust osa+porolooni laius+ õmblusvaru+ tagasipööramise varu) ning lõikasin välja ka selle tüki. 


Kõigepealt õmblesin otstest kokku kaane küljetüki ning kinnitasin selle nööpnõeltega ümmarguse osa külge (tegin seda nö tordilõikamise meetodil- kõigepealt neljast kohast, siis kaheksast jne.). Tasub panna võimalikult palju nööpnõelu, et olla kindel tükkide omavahelises sobivuses ja hiljem õmblemisel ebameeldivat üllatust ei tule, sest tükid omavahel ei sobi, nagu juhtus mul esimese tumbaga. Elu õpetas! :D
Kui tükid omavahel kokku õmmeldud, algab lõbusam osa. Surusin riidesse kõigepealt  poroloonitüki, seejärel puidust kaane. Kahe vahele võib liimi panna, kuigi ma pole päris veendunud, et sellest abi on. Kui tükid on korralikult ja ühtlaselt riide sees, saab asuda tegelema klammerdamisega. Selleks keerasin kõigepealt osa riidest tagasi, et see ei jääks narmendama ning lõin sisse esimese klambri. Jällegi kõigepealt neljast, siis kaheksast jne kohast kuni kogu riie oli kaane külge klammerdatud ning tulemus silmale kena vaadata.


Tiburulli arvates oli kaas igatahes piisavalt mõnus ja pehme, et seda padjana kasutada. :)


Tumbakasti korrastamine on juba tunduvalt lihtsam. Alustuseks panin selle jalgadele alla stopperid (viltpadjad on veidi libedad), et tumba põrandat ei kriibiks. Seejärel asusin tumba katmisega. Vana tumba oli algselt kaetud riide ja vatiiniga. Kui vatiin on hästi säilinud, saab seda uuesti kasutada, kui ei, tuleb leida aseaine. Mul seisis kasutuna üks valgest fliisist hommikumantel, mille nüüd kaltsukotist uuesti välja otsisin ja sellest paraja tüki lõikasin, et tumba külg pehmendusega kaetud saaks. 


Kui alusriie klammerdatud, mõõtsin uuesti üle tumba ümbermõõdu (lisasin ca 1,5 cm õmblusvaru) ning tumba kõrguse (lisasin nii ülemisse kui ka alumise otsa tagasipööramise varu). Kui tumba kõrgus oli 33cm, siis riidetükk oli 39cm. Õmblesin riidetüki otsad omavahel kokku ning tõmbasin selle tumbale ümber nii, et mõlemast otsast oli varu jagu riie üle. Alustasin põhja klammerdamisega samal meetodil, mida kasutasin kaanega. Põhi klammerdatud, tõmbasin riide veelkord sirgu ning klammerdasin kinni ka ülemise otsa nii, et riie kattis ääre kuni sisemise rõngani (vaata pildilt). 


Põhimõtteliselt oligi sellega tumba tuunimine lõpule jõudnud. Jäi ainult üle asjad sisse ning kaas peale panna. :)


10. jaanuar 2014

Dressipüksid vs diskopüksid

Minu pükste õmblemise maania on võtnud kontrolli alt väljuvad mõõtmed. :D Kui pidin peale jõule oma "lao" tühjaks vedama, sain aru, et seda kõike on päris palju. Ennekõike on mul erinevat "toormaterjali", mis kõik ootab, et nendega midagi juhtuks. Vaikselt tuleb ju suvele ka hakata mõtlema. ;) Vahepeal on valminud ka ports erinevaid pükse, mille olen küll jõudnud Facebooki üles panna, aga mitte siin kirjutada. Õnneks on mõned püksipaarid endale uued ja loodetavasti ka rahulolevad omanikud leidnud, sest kõiki neid ei jõua ju mu oma laps ometi ära kanda. :) Igatahes on mul omanikuta püksipaaridega väikesed plaanid, aga sellest juba siis, kui olen plaani teostama asunud. Peale selle avasin Facebook´is väikese "Soovide puu". Kes veel näinud pole, kiigaku kindlasti ehk on soovi. :)

Üldiselt olen ma õmmelnud nö retuusilaadseid pükse trikotaažist t-särkidest või pulloveridest, aga kord jäid mulle näppu kolm päris mõnusat pehmet ja suurt dressipluusi. Teate küll neid, mis on kas erinevateks üritusteks või firma reklaamiks vms otstarbeks valmis õmmeldud, aga mida reaalselt keegi ei kanna ja ise väga poest ei ostaks, sest seljas näevad need lihtsalt suured ja lohvakad, et mitte öelda koledad, välja. Aga materjal on katsudes mõnus ja kindlasti ka soe. Igatahes ma kolm sellist leidsin ja mõtlesin, et proovin neist mõned dressipüksid õmmelda. Ikka nii, et varrukatest üks paar ja kehaosast teine paar. Tänaseks on piltidega püksid uued omanikud leidnud. Uskuge mind, täpselt samasuguseid ei ole kellelgi. :P




Kõige esimestena said valmis helesinised lumelauduri püksid. Kuna ma päris kindel polnud, et kuidas need istuvad, siis proovisin neid Tiburullile jalga. No tema tundis ennast nendes küll päris mõnusalt. Ja nii saidki õmmeldud veel golfisõbra ja väikese aedniku dressipüksid.


Samuti sai valmis õmmeldud kolm paari erinevas mõõdus ja väljanägemises diskopükse. Ühed tavalised retuusid, teised veidi laiema säärega ja värvliga püksid ning beebipüksid. Nimetasin need kõik diskopüksteks hõbedase niidi tõttu, mis kangast läbib. :) Pulloveril, millest püksid õmmeldud said, oli selline poolkõrge kaelus. Vaatasin, et sellest saaks päris hea püksivärvli ja nii ka juhtus, sest Tiburulli diskopükstel on nüüd kaelusest värvel. Saadaval on veel beebipüksid. ;)


Tiburull tundis ennast diskopükstes suurepäraselt ja moeteadliku lapsena leidis, et nii ägedaid emme õmmeldud pükse võib ka sallina kanda ning viskas need üle õla! :D


5. jaanuar 2014

Täidetud liharullid

On viimane aeg soovida Head uut aastat kõigile Põlled ja papud sõpradele! Meie uus aasta saabus koduselt ja rahulikult, aga mitte vaikselt, sest kärtsu ja mürtsu oli ümber maja ikka korralikult! Tiburull jäi kell 9 magama ja ärkas uuesti kell 1, siis kui suurem paugutamine juba möödas oli. :) Nagu plaanis oli, tegin söögiks kartulisalatit, kotlette ja tiramisut. Kaks esimest on ju nö klassika (ilmselt on klassika kõigi jaoks küll erineva tähendusega, nagu koduste toitude puhul ikka), aga seekordse tiramisu retsepti leidsin blogist Armastus küpsetamise vastu. Tasub proovida! Pean isegi selle uuesti ette võtma, sest seekord jäi tiramisu külmas seismise aeg veidi lühikeseks.

Tahtsin aga hoopis jagada oma eilset liharullide tegemise kogemust. Veetsin peale jõule ühe mõnusa päeva oma parimate sõbrannadega Vihula mõisas, kus õhtusöögiks sõin kanarulli. See maitses nii hea, et tekkis soov ka ise midagi rulli keerata. :) Tõin siis eile poest terve kilo sea väisfileed ja rulli see keeratud sai.


Otsisin kõigepealt internetist erinevaid liharullide retsepte, aga kuna neist ükski ei olnud minu meelest päris see, mis tarvis (ma tõesti ei viitsi liha tund aega hautada jne), siis tegin nii, nagu arvasin, et võiks päris OK välja kukkuda. Kukkus ka, seega julgen jagada.

Vaja läks:
1 kg sea välisfileed
1 väiksem purk sibulamoosi, mille võib asendada nt mõne endale meelepärase grillkastmega vms:)
1 pakk musti kuivatatud ploome
1 pakk sinihallitusjuustu
soola ja pipart maitse järgi
soovi korral porgandeid vm sobivat garneeringuks

Lõikasin fileest keskmise paksusega viilud, mille mu mees lahkelt õhukeseks haamerdas (teen seda alati läbi toidukile, siis ei jää liha haamri külge kinni). Maitsestasin (tegelikult juba enne haamerdamist) liha ja soolaga. Vahele asetasin umbes teelusikatäie sibulamoosi  ning 1-2 ploomi, keerasin liha rulli ja torkasin hambatikuga kinni. Kuna mul sibulamoosi nii palju polnud, et oleks iga lihatüki vahele jagunud, siis ülejäänud liharullid tegin nii, et asetasin vahele tüki sinihallitusjuustu ja 1-2 ploomi. Kasutan tavaliselt Paladdini helesinise paberiga kolmnurkset sinihallitusjuustu. See maitseb mulle ja on ka üks soodsamaid ning saadaval igas suuremas (ja väiksemas) poes. Sibulamoosi tõi mulle sõbranna jõuludeks. See oli enda tehtud ja ma ausaltöelda ei tea, kas midagi sellist on ka meie kaubanduses saadaval. Suutsin tuvastada, et see sisaldas endas suuremas koguses sibulat, rosinaid, mett ja kaneeli. Ilmselt veel midagi, aga kindel pole. Samuti ei tea ma (veel), kuidas seda täpselt tehakse. :)

Kui liha oli rullideks keeratud, pruunistasin neid õlisel pannil veidi mõlemalt poolt, seejärel ladusin klaasist ahjuvormi, valasin alla veidi vett (nii et põhi oleks kaetud), puistasin peale paar peotäit viilutatud porgandeid, mis mul sügavkülmas seisid ja oma aega ootasid ning küpsetasin ca 200C juures nii 15-20 minutit. See oleneb niikuinii ahjust, kaua läheb, et liha valmis oleks. Kõige lõpus keerasin mõneks minutiks ahju 250C peale ja grillisin liha pealt veidi.


Kui liha oli küps, serveerisin seda balsamiäädika dressingus frillice salati, tomati ning kurgiga. Kartulit sööme me harva ja eile neid ka ei keetnud. Liharulle sai aga kilost lihast päris palju, seega sõime neid ka täna keedetud kartuliga ning lihaleemest tehtud kastmega. Maitses samuti hea!