11. jaanuar 2014

Suveks Sarouel´id

Hiljuti internetiavarustes inspiratsiooni otsides avastasin järjekordsed ägedad püksid. See ka mõni uudis, eks?! :) Ega olegi, aga need olid lihtsalt teistmoodi ja nimetuseks oli neile pandud Sarouel pants. On keegi neist enne midagi kuulnud?! Või olen ma viimane, kes polnud? :) Peale vaadates mõtlesin, et haaremipüksid, aga sirgema lõikega ja mitte nii kottis tagumikuga. Kuna ma polnud enne sarouel´idest midagi kuulnud, siis hakkasid need mind huvitama ning otsustasin veidi guugeldada. Pean ütlema, et info ja fotod olid kohati vastukäivad. Tulemuseks sain haaremipüksid, Aladdini püksid, sarouelid. Mõni väitis, et see kõik on üks ja sama, teine jälle, et kõik on totaalselt erinevad. Kuna ma mingi püksiteadlane pole, siis põhimõtteliselt võtsin  sarouel´id enda jaoks kokku nii - kitsa sääreosaga ning tavapärasest veidi allapoole toodud hargivahega püksid. No minu meelest on õiged haaremipüksid tavaliselt hästi laiad, nii et mingi erinevus seal igatahes on. Sarouel on sarouel! :) Vähemalt minu jaoks! Nüüd! :D


Igatahes mõtlesin, et peaks ühe paari valmis õmblema, siis saab oma silmaga näha, kas nad ka päris elus nii ägedad on, kui pildi peal tundub. :) Kuigi laste seljas on enamus riideid nii või teisiti ägedad, sest nad on lihtsalt ise nii ägedad. :) Ja ma lõpetasin (esialgu)  kolme paariga. ;)

Võtsin alustuseks ette ühe punase-valgetriibulise t-särgi, mis oli pesus värvi andnud ja millest ma polnud seetõttu pükse õmmelnud, aga nüüd tundus just õige hetk neist ühed proovipüksid õmmelda. Hea oligi, et proovisin, järgmise paariga juba teadsin, mida teisiti teha. Sest mul olid kõrvale pandud veel üks roheline kaardimastide mustriga t-särk ja üks viisnurgaga t-särk, mis olid minu arust nii lahedad, et ma kindlasti neist oma lapsele midagi õmmelda tahtsin. Ja sellised nad said. :) Kõik piisavalt pikad, et jääda suve ootama, sest on suhteliselt õhukesest trikotaažist. Lõheroosadele õmblesin veel soonikud ka otsa, et oleks kasvuruumi. Kusjuures hea on nende pükste puhul ka see, et nad kasvavad koos lapsega ja neid saab edukalt hiljem ka 3/4 pikkusena või põlvpükstena kanda. :D


Kui püksid valmis sain, oli mul plaanis grandioosne :D fotosessioon oma armsa Tiburulliga, et pükste võlu ikka korralikult esile tuua. Aga võta näpust, tema tahtis hoopis tagaajamist mängida. Ei aidanud mind seal ei roheline peibutuspart ega voodi otsa külge huviäratamiseks sõlmitud oranž siidpael. :) Isegi emme telefonist polnud seekord abi. Ma ei tea, kuidas kõik oma lastest uued riided seljas nii ägedaid pilte teevad. Minul küll ei õnnestu. :(



Aga niimoodi läbi mängu (issi ajas last taga ja mina muudkui klõpsisin) õnnestus mul siiski mõned kaadrid saada, et anda aimu, kuidas sarouel´id jalas välja näevad.


Kui peaksin kolmest paarist valima enda lemmikud, siis ilmselt oleksid need lõheroosad  valge viisnurgaga sarouelid. Nende õmblemine oli kõige keerulisem (kangas õhuke, masin kippus krousima ning pisteid vahele jätma), aga välja kukkusid kuidagi kõige õigemad ja ehedamad. Samas on nad ka jalas kuidagi kõige mõnusamad ja suvisemad.


Ja kes meist ei igatseks suve, eks?! Igatahes oli Tiburullil suurest tagaajamisest ja pildistamisest võhm lõpuks väljas, nii et uni tuli üsna ruttu. :)



Postituse kirjutamise ajal sai Põlled ja papud endale Facebookis 50. sõbra! Tere tulemast ja vahvaid püksilugusid! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!