23. veebruar 2014

Rõõmsalt suve poole

See on nüüd tänase päeva teine postitus. Lihtsalt sorteerisin veidi oma püksi-fotosid ja avastasin, et mul on õmmeldud niipalju suviselt rõõmsavärvilisi pükse, et vaja neid ikka siin oma lugejatele ka näidata. Nagu väikse lapsega ikka, siis tuleb ära kasutada hetke, mil ta magab, sest iial ei tea, millal järgmine võimalus avaneb. :)

Käisin seda suviselt kollast t-särki Humanas vist 7 korda vaatamas, iga kord jätsin ostmata. Ma üldiselt tahan õmmelda materjalist, mis on looduslik, aga see koosnes 50% puuvillast ja 50% modaalist. Iga korraga meeldis mulle see muster aga järjest rohkem ja lõpuks ma siiski ta ära ostsin. Kodus keerutasin särki mitu korda käte vahel ja sobitasin sinna peale erinevaid püksilõikeid kuniks otsustasin õmmelda haaremipüksid, sest selle lõikega jäi mustrit kõige rohkem alles.


Need sarouel-tüüpi püksid pole küll rõõmsavärvilised, vaid täiesti tumesinised, aga meeldivad mulle endale sellegipoolest. No tegelikult meeldivad mulle kõik püksid, mis ma õmmelnud olen. :D Nende pükste rõõmsam pool peitub hoopis sõnumis, mis tagumise poole peal kirjas - "Inspired by dreams". Kui ma selle blogiga ja õmblemisega alustasin, ei olnud mul tegelikult mingit unistust, oli vaid veidi vaba aega ja soovi seda kuidagi nii täita, et asjal oleks ka mingi tulemus. Siin ta nüüd on, veidi vastupidiselt pükste sõnumile - tulemus, mis inspireerib unistusi. :)


Valged sarouelid on oma lillelise mustri tõttu taaskord ühed mu lemmikud. :) Veidi omapära lisab väike nööp, mis on värvli küljes. Kuid vaadates seda ilusat lillemustrit tuleb vist kõigil suvi oma lillemerega meelde. :)


Pruunil põhjal roosa linnumustriga pluus oli samuti üks nendest asjadest, mida käisin poes mitu korda vaatamas, enne kui ära ostsin. Mul on juba ausalt veidi piinlik poodi minna, sest ilmselt olen müüjatele meelde jäänud kui üks naljakas tegelane, kes ostab suuri ja lohvakaid asju ilma selga proovimata. :) Ega nemad ju tea, et ma neist asjadest õmblen. Kui tuli aga soov tüdrukute haaremipükste järgi, pakkusin välja selle, kui sobiva riide. Lisasin roosa värvli ja soonikud ning olidki püksid kohe palju säravamad.


Türkiissinine on üks väga ilus värv minu meelest ja sobib imehästi kokku pruuniga. Need püksid pidid minema  90 cm pikkusele poisile, aga pluus, millest ma püksid välja lõikasin, oli veidi lühem, kui vaja, niisiis õmblesin otstesse samast riidest soonikud, mida võimalik ka tagasi keerata ja kohe ongi pükstel ka veidi kasvuvaru. ;) PS! Mu laps on vist juba veidi tüdinenud mulle modelliks olemast ning keeldub aeg-ajalt püsti seismast, et saaksin pükse jalas pildistada. :)


Need pikitriibulised haaremipüksid on ilmselt kõige rõõmsavärvilisemad püksid üldse. Tegelikult õmblesin ma alguses samast riidest ühed beebihaaremipüksid, millele aga leidus kohe tahtja ning see riie jäi suurema tähelepanuta kuni üks teine emme soovis ka oma peagisündivale titale samasuguseid. Kui olin püksid valmis saanud, panin foto Facebooki ja kohe leidus ka neid, kellele riie väga meeldis ja soovisid ka oma lapsele samasuguseid. Kahjuks saab aga riie kohe otsa. Ehk õnnestub veel ühed suuremad ja vastsündinu omad õmmelda.


Eespool olid juba samast riidest sarouelid, kuid need retuusid on omamoodi just seetõttu, et otses on neil kitsas valge pits. Olin ammu tahtnud selliseid pitsiga  pükse õmmelda, mul oli isegi kumm-pits ostetud selleks otstarbeks, aga siis leidsin pluusi, millel oli juba pits külge õmmeldud ja mul vaeva vähem. :) Siiski soovin ühel hetkel veel mõned paarid pitsiga pükse õmmelda. Olge valvel! :)


Isegi, kui kõik juba ammu unistavad suvest (või esialgu veel kevadest), ei ole talv veel ammugi mitte läbi. Mis siis, et lund on väga vähe alles jäänud ning lumikellukesed juba peenralt paistavad. Ka õhtud on palju pikemad ning linnudki juba puudel rõõmsamalt siristavad. Et talv meil suvest unistades meelest ei läheks, lisan siia lõppu veel ühe  lumememmedega tervituse. :)


Lugu velvetpükstest

Kui Ramm koos emmega meil külas käis, olid neil lisaks emme mustale jakile kaasas ka issi vanad velvetid, millest sooviti lihtsaid kummiga pükse saada. Ma ei tea miks, aga asjade käigus kujunes siiski nii, et lihtsatest pükstest jäi asi veidi kaugeks. :D No ma vaatasin seda riiet ühtepidi ja teistpidi ja ikka ei kujutanud ette, et neist peaksid saama nö tavalised püksid. :) Peale selle nägin Ottobre ajakirjas püksilõiget, mida tahtsin järgi proovida. Muidugi lõpptulemuses ma ühte-teist veidi muutsin, aga lõige, millega tööd alustasin, on igatahes Ottobrest võetud.


Põhimõtteliselt võiks ju nende pükstega peole ka minna. :) Tegelikult mõtlesin  ma pükse õmmeldes sellele, et Ramm on sale poiss, kellele emme sõnul raske parajaid pükse leida, aga samas oli soov neid pükse kanda alles kevadepoole. Laste kasvamine on aga minu meelest suht ettearvamatu, sest vahel nad nagu ei kasva pikka aega üldse ja siis viskavad lühikese aja jooksul mitu suurusnumbrit. Seega peavad püksid kasvama koos lapsega. Otsustasin säärte allaotsa sissepoole õmmelda roheliseruudulise riide, et sääreotsad saaks tagasi keerata ilma, et küljeõmblused paistaksid. Ja ega siis ainult sellega piirduda saanud. :) Nii esi- kui ka tagataskud said kanditud sama riidega ning värvli sisemine pool ning nööbiaas tulid samuti roheliseruudulised. Värvli sisse ajasin peene pesukummi ja veel õmblesin värvli külge kaks "tellitavat" kummi ning nööbid kummi pingutamiseks. Ehk ikka seisavad püksid jalas. :)


Igatahes, kui püksid valmis olid, jäi mind hoolimata päris vahvast tulemusest veidi piinama asjaolu, et ma ei õmmelnud nö tavalisi, kummiga pükse. Samas oli riiet piisavalt järgi, et veidi nuputades kuidas õmmelda, sain neist veel ühed püksid. Mõeldud-tehtud! Veidi rohelisi, siniseid lisandeid ja olidki püksid, seekord kummiga, valmis!



21. veebruar 2014

Pere ja kodu

Kui  majas on 1,5a rõõmuga maailmaavastav kratt, keda jagub igale poole, nii sinna, kuhu vaja kui ka sinna, kuhu pole vaja, on selge, et sõna koristamine on ammu saanud uue tähenduse. Või pigem tuleb vist öelda, et on selgunud selle tähtsusetus. Ja ma ei räägi siinkohal laialiolevatest mänguasjadest. :) Mõni päev juhtub, et need pole üldse laiali, aga elamine on ikka sassis. Kõike ei saa kindlasti ka lapse kaela ajada, kuid osa siiski, nagu pildil näha võib! :D


Aususe huvides tuleb muidugi öelda, et olles juba 1,5a kodus olnud, tundub mingil hetkel koristamine niiiiii mõttetu tegevus, et sellega ei viitsigi algust teha. Mitte, et mu elamine ülearu palju sassis oleks. Me ju ikkagi elame siin ja tunneme ennast hästi. Lihtsalt aeg-ajalt tundub, et koristamine, nõude pesemine ja söögitegemine on kolm tegevust, mida tuleb praktiliselt iga päev teha, aga tulemust ei ole kunagi kauaks näha. :)

Igatahes, ühel päeval, kui olin omast arust jälle kõik korda teinud, aga ikkagi oli kõik sassis, murdsin pead, kuidas seda koristamise mõttetust kuidagi muuta. Ja mõtlesingi enda jaoks lahenduse välja. Andsin lubaduse iga päev teha korda midagi sellist, mida igapäevaselt ei korista. Kavõi midagi hästi pisikest. Nt. ühel päeval teha korda sokisahtel, teisel päeval võtta tolmu kõikidelt lilledelt, kolmandal päeval sorteerida ära ravimid, neljandal päeval teha puhtaks külmkapp, viiendal päeval sorteerida ära vanad ajakirjad, kuuendal päeval läbi vaadata kõik maitseainetepakid/purgid ja vabaneda nendest, mida ei kasuta või on aegunud. No ja seitsmendal päeval võin ju puhata ka. :)

Selge, et igapäevasest nõudepesust ei pääse, aga olen sedalaadi koristamist juba paar nädalat praktiseerinud ja enam ei tundugi see nii asjatu. Igatahes on selle ajaga prügikasti/vanapaberisse/taaskasutusse läinud nii mõnigi asi, mis ootas juba ammu äraviskamist. Vähemalt on mul tunne, et sellisest koristamisest on ka kasu ja boonusena saab kevadine suurpuhastus tehtud ilma suurema stressita.

Üleeilne "päeva koristus" oli kokaraamatute sorteerimine. Kuna väike kratt käib pidevalt mu ainsama madala kapi kallal ja tõmbab laiali kõik mu kokaraamatud, võtsin ette nende korrastamise. Muuhulgas on mul alles hoitud Pere ja Kodu köögivihikud ja kui kratt nende kallale saab, on neid kõik kohad täis. Minema ma neid ei raatsinud visata, niisiis võtsin ühe suuremat sorti kiirköitja, augustasin kõik vihikud ära ja panin köitja vahele. Väike asi, aga jälle oli elamine natuke rohkem korras, kui enne. :D


12. veebruar 2014

Sinist ja halli

Soovide täitmise vahepeal näpistan ma alati veidi aega ka selleks, et õmmelda midagi lihtsalt niisama. Vaatan soetatud riideid ja sobitan omavahel ja mõtlen, mida neist õmmelda võiks. Tavaliselt vaatan palju riiet on ja mis sellest välja tuleks ning kui suur see "vanast uus" asi olla võiks. Vahel saab mõte teoks, vahel mitte. :) Nt Rammile õmmeldud dressipüksid tulid mu enda meelest nii lahedad välja, et tahtsin veel mõned sarnased paarid õmmelda. Mul leidus parasjagu üks sinine hallide varrukatega dressipluus ning mõeldu saigi teoks. Tulemuseks kaks paari mõnusalt pehmeid dressipükse. Sobilikud just varsti saabuvaks kevadeks.


Panin lapsele pildistamiseks püksid jalga ja ta ei tahtnud neid enam ära võtta. Igatahes on need mõnusalt ruumikad, et mahutaks ära mähkme ja oleks ka niisama jalas lahedad.


Vahetasin püksid teiste vastu ja rõõmu oli veelgi. Lausa niipalju, et oleks peaaegu voodist maha kukkunud. Emme "kaskadöörioskused" tulid igatahes kasuks. :)


11. veebruar 2014

Tuunika ja kolmnurkne kaelasall

Minu teisele "Soovide puule" saabus kaks soovi ja juhtumisi olid mõlemad Tartust. Täna said mõlemale pakid ka teele pandud. Ühe soovi täitmisest kirjutasin juba eelmine nädal, selleks olid neerumustriga haaremipüksid. Teise soovi teostamine võttis veidi aega, sest tuunika õmblemine on siiski veidi keerulisem, kui pükste õmblemine. Lisaks tuunikale õmblesin samast riidest ka kolmnurkse kaelasalli. Pean soovijat tänama, sest õppisin kaelasallide õmblemise kohta nii mõndagi. Tundub küll üks lihtne kolmnurkne riidetükk olevat, aga pole siin midagi, inimene õpib kogu elu. ;)




8. veebruar 2014

Laupäevahommikused pannkoogid

Tegelikult on need pannkoogid ühest varasemast laupäevahommikust ja kirjutada tahtsin ma hoopis oma uuest pannist, mis ei olegi enam nii uus, sest on juba paar kuud kasutuses olnud. :D


Aga kui Agu Sihvka moodi kõik ausalt ära rääkida, siis meie vana pann andis otsad ja me vajasime uut panni. Ma ei tea, kui kaua kestavad teistel teflonpannid, aga meil hakkas aasta jooksul juba teisel pannil teflon kooruma ja nii suundusimegi uut otsima.

Tavaliselt käib meie peres uute asjade ostmine nii, et võtame vastu otsuse midagi osta, siis lähme poodi, aga tuleme täpselt sama targalt tagasi, sest pole suutnud otsustada, mida osta. Vahel juhtub, et käime poes mitu korda ühte ja sama asja vaatamas enne, kui päriselt ära ostame. :) Seekord läks aga nii, et läksime ESPAK-i ja seal oli just kogu kaubale 20% ale. Müügil oli seal vist kaks erinevat panni ja ühe neist me ära ostsime. Täiesti spontaanselt. :)



Tegemist on keraamilise panniga ja sellega mul igasugused varasemad kogemused puudusid. Googeldasin ja umbes kümme esimest vastet, mis välja tulid, olid negatiivsed kogemused erinevatelt kasutajatelt. See oli muidugi "lootustandev". :D Aga ostetud see pann oli ja nüüd tuli ainult omal nahal järgi proovida, millega siis tegu on. Ausaltöeldes ei saa ma öelda, et oleksin rahulolematu või oleksin vähem rahul kui teflonpanniga. Jah, see on teistsugune ja nõudis veidi harjumist, kuid täiesti kasutatav pann. Kindlasti on paremaid, kuid minu igapäevased praadimised saab sellega väga edukalt tehtud. Panni hingeeluga tuli muidugi enne tutvust teha. Põhiliselt tegin kaks järeldust - pann ei armasta üleliigset kuumust ning rasvainet peab olema täpselt parasjagu. Kui need kaks  tingimust on täidetud, saab minu Accademia Mugnano pann praadimisega päris hästi hakkama. Ilus valge on ta ka! :D

Mis puudutab pannkooke, siis neid teen ma umbes täpselt nii:
1-2 muna
piima või keefiri või maitsestamata jogurtit (kahe viimasega meeldib mulle rohkem teha, siis jäävad pannkoogid mõnusad pehmed)
jahu täpselt niipalju, et taigen oleks õige konsistentsiga (vastavalt sellele, kas tahan teha suuri või väikseid pannkooke)
veidi soola, suhkrut ja küpsetuspulbrit

Pole just raketiteadus ained omavahel kokku segada ja kookideks küpsetada, kuid segamiseks kasutan ma mikserit, et ei jääks jahutükke taigna sisse.

Ilusat nädalavahetust!

6. veebruar 2014

Kolm paari haaremipükse

Kui ma enamasti olen nö järgi jäänud riideribadest õmmelnud beebihaaremipükse, siis nüüdseks olen neid õmmelnud ka kolm paari juba veidi suurematele lastele. Ühed niisama katsetuseks, et kuidas üldse välja kukuvad ja siis veel kaks paari. Olin alguses üsna skeptiline, aga lapse jalas näevad need ikka päris kihvtid minu meelest välja. Üldse tundub mulle, et lapsele võib ükskõik, mis püksid jalga panna, ikka näeb ta neis äge välja.

Esimesed, nö katsetuseks õmmeldud haaremid on beežid lumehelbe/lillemustriga. Kui ma need valmis sain ja pildistamiseks nöörile riputasin, ajasid need mind ennast ka naerma. No nägid ikka väga naljakad välja ja olin üsna kindel, et ega need jalas paremad ole. :) Aga tegelikult on need jalas ikka üsna lahedad ja tundub, et ka väga mugavad. Igatahes minu laps poseeris neis väga hea meelega.


Siis õmblesin juba üsna teadlikult ühed sinise-valgetriibulised meremehe haaremipüksid. Nende puhul kasutasin veidi teistsugust riiet ja püksid istusid jalas veelgi paremini. Igatahes on suvel nendega juba päris mõnus ringi mütata.


Kuna mu pükste õmblemise maania oli silma jäänud ühele Tartu emmele ja "soovide puul" leidus tema meelest ka sobiv riie veel ühele haaremipüksipaarile, sai ka kolmas paar õmmeldud. 


Soovib veel keegi? :) 

3. veebruar 2014

Ka dressipüksid võivad ägedad olla

Kui Ramm oma emmega pükse valimas käis, tõid nad kaasa ühe musta värvi õhemast dressiriidest jaki ja palusid mul nendest ühed kevadised aias toimetamise püksid õmmelda. Nädalavahetusel ma nende dressipükste õmblemise ette võtsin. Ega mul algselt suuremat plaani polnud, et millised need täpselt olema saavad. Kui olin pükste põhiosa välja lõiganud, tekkis tunne, et niisama "tavalisi" dressipükse ma ikka õmmelda ei tahaks ja sorteerisin oma muudest töödest järgi jäänud ribasid ning leidsin veidi rohelist dressiriiet, mis ühtede eelmiste dressipükste õmblemisest järgi jäi. Seda oli täpselt niipalju, et mõned detailid õmmelda. Otsustasin tagataskute ja põlvealuste  tähekeste kasuks. :)


Siiski tundus mulle, et ka nii jääb üldmulje veidi igav. :) Esitükid olin välja lõiganud nii, et säilisid jaki originaaltaskud ja tahtsin ka neid kuidagi rõhutada. Niisiis õmblesin taskute õmblused rohelise niidiga üle. Sama tegin esi- ja tagapoole keskõmblustega. Ja kuna pükstel oli ka värvlit vaja, siis sai ka see roheline. Ramm on sale poiss, seega oli vaja lisaks kummile kindlasti ka pael panna, et püksid ikka aias mütates üleval seisaksid. :)


Koduaias müttamiseks mõeldud pükste kohta kukkusid need mu oma meelest ikka päris ägedad välja! Või mis?! :P

Püksid on sarouelide põhimõttega ja originaallõige, mida ma küll veidi mugandasin, on pärit ajakirjast Ottobre 1/2014.