30. aprill 2014

Tähtis teadaanne :)

Põlled ja papud sõidab varsti mõneks ajaks maale vanaema juurde. Seetõttu hetkel uusi soove vastu ei võta kuna ei jõuaks neid lihtsalt täita. Katsun valmis saada kõik praeguseks esitatud soovid (paraku on mõne täitmine juba liiga kaua veninud), ära lõpetada pikalt pooleliolevad tööd ning "näidisteks" valmis õmmelda mõned lühikesed püksid. Seda kõike on päris palju, seega saan uusi soove vastu võtma hakata alates 20.maist. Seniks vaadake ehk leiate midagi sobivat praegu olemasolevate asjade seast Facebookis. Kõike ilusat ja uute püksteni! :)


27. aprill 2014

Rattasõit

Vahelduseks püksilugudele ka muud juttu! Ostsime Tiburullile jalgratta. Metallraamiga kolmerattalise. Sellise lihtsa, ilma ülearuste ja ebavajalike iluvidinateta. Kuigi olime sellele enne mõelnud, et tal võiks ratas olla (selline puidust toaratas tal juba tegelikult on, aga sellega väga õue ei tahtnud minna), ei olnud me midagi konkreetset selleks ette võtnud ja nii oli see ost üsna spontaanne.


Spontaanne ennekõike seetõttu, et meil oli otsustamiseks aega 15min. Iseenesest me teadsime, et see seal müügil on, aga ostusoov päris kindel veel polnud. Nagu eestlased ikka, oleme ka meie harjunud, et poodi võib vajadusel joosta ka hilja õhtul, olenemata päevast, olgu siis pühad või mitte. Aga meie ostsime ratta hoopis Soomest ja seal päris nii ikka pole. Müüja on ka inimene ning kauplused pannakse mõistlikul ajal kinni ja jäävad pühade ajal suletuks (ilmselt küll mitte kõik, aga seda teavad kohalikud paremini). Tegelikult ei teadnud me üldse mis kell on või palju meil aega on, kui kohalikku Prismasse suundusime. Äkki kuulsime valjuhääldist meeldetuletust, et pood suletakse 15min pärast. Nii suundus mees ratast otsima ja mina vaatasin kähku muud kraami, mida osta soovisime. Käime Soomes nii 2-3x aastas, siis oleme sealt ikka toonud lapsele mähkmeid ja püreesid. Paraku on need seal tunduvalt soodsamad (kuigi mitte kõik), kui Eestis. Mähkmeid seekord ei ostnud, sest laps on tänaseks peaaegu mähkmetest prii, aga püreesid küll, sest puuvilja omasid saab ikka pudru peale pandud ja soolaseid siis kasutatud, kui parajagu muud pole anda, aga lapsel nälg kallal. Nii et, kui üle lahe käimist, tasub varusid täiendada!


Hiljem selgus küll, et siinses Prismas on sama ratas sama raha eest ka müügis, aga see polnud enam oluline. Rattaost läks selles mõttes kümnesse, et Tiburull naudib ringisõitmist (loe: tal ei ulatu jalad pedaalile, aga naudib ratta seljas istumist ja seda, et emme ratast lükkab) ja emme on ka rahul! Kuna ta enam mänguväljakule vankris sõita ei viitsinud, aga ise ka tervet teed käia ei jaksanud, pidin teda sageli pool teed süles tassima. Kui tahtsin maha panna, siis hoidis ta jalgu õhus ja keeldus maha minemast. Täielk ooper! Nüüd on meie mõlema elu natuke lõbusam, kuigi nüüd keeldub ta vahel mänguväljakule jõudes ratta seljast maha tulemast! Rattasõit ruulib kiikude ja liumäe ees! :)

Mäletan, et olin umbes 3-4a, kui jõuluvana (siis küll tegelikult näärivana) tõi mulle minu esimese jalgratta. Oli teine pruuni värvi ja meeldis mulle väga, aga ma keeldusin sellele enne kevadet istumast ja lähemalt katsumast, sest jõuluvanal olid jalas isa sokid!!! :D Ilmselt jõudis siis mulle esimest korda kohaele, et mind on petetud ja jõuluvana pole siiski Lapimaalt meie juurde tulnud! :D

Ratta juurde kuulub kindlasti ka turvavarustus. Pean ütlema, et kiivri ostmine põhjustas veidi rohkem peavalu, kui ratta ostmine ja maksma läks see peaaegu poole ratta rahast (oli ka selliseid, mis maksid rohkem, kui ratas). Täitsa uskumatu, kui erineva hinnaga neid müüakse. Käisime mitmes spordipoes, toidupoes ja kahes rattapoes kiivreid vaatamas ja pähe proovimas. Valikut oli ja ei olnud ka. Lõpuks ostsime ära sellise keskmise hinnaklassi oma Hawaii Expressist. Seal oli valik kõige suurem, hinnad mõistlikud ning müüjad kõige toredamad. :) Igatahes, kui keegi veel plaanib osta, siis kindlasti laps kaasa võtta ja pähe proovida. Mõni kiiver tundus hoolimata õigest suurusest küll täiesti ebaturvaline. See, mille lõpuks ära ostsime oli keskmise hinnaklassi oma, läheb ilusasti pähe, asub õige koha peal ja püsib ilusasti peas. Laps on ka täiesti rahul, lasi ilusasti pähe panna ega proovinud seda õues kordagi ära võtta.


Turvalist rattasõitu kõigile!

25. aprill 2014

Suurele ja väiksele

Tegelikult on see ikka täitsa tore tunne, kui sind ja sinu tegemisi on märgatud. Hiljuti kirjutas mulle vahvat Mutukamoosi blogi (mille jälgija ma juba mõnda aega isegi olen) pidav Eveli ja küsis, kas tohib kasutada paari pilti minu blogist, sest tahab taaskasutusest (sh minu pükstest) kirjutada. Mis sai mul selle vastu olla?! Ainult rõõm oli kuulda, et keegi soovib seda teha! Tänu Mutukamoosi postitusele sai Põlled ja papud endale nii mõnegi jälgija lisaks ja ühtlasi ka portsu uusi soove haaremipükste osas ning mina jälle uut indu edasi tegutseda. :)

Päris vahva on ka tõdeda, et suve saabudes liiguvad ringi kaks ühe pere tüdrukutirtsu, jalas ühesugused haaremipüksid.


Ning kaks vahvat krutskitega vennakest veidi teistsugustes haaremipükstes. Peab ju ruumi olema, et saaks korralikult jalkat taguda ning paljaid varbaid siputada. Kas pole nunnud need pisikesed paljad vastsündinud beebi varbad?! :D Ah, mul on rõõm olla nende kahe (ja mitte ainult) vanatädi! :)

Tänud Leenule "püksid-jalas" piltide eest.

Kui kellelgi veel huvi sellise topleltpaketi vastu, siis palun aga lahkesti kirjutada! :)

20. aprill 2014

Kaksikutele

Kui tegemist ühest soost kaksikutega, siis ilmselt jagunevad nende vanemad laste riietuse osas laias laastus kaheks. Need, kes riietavad oma lapsi ühtemoodi ja need, kes riietavad neid erinevalt. Kui tegemist eri soost kaksikutega, siis on olukord suuresti erinev, sest poisile seelikut ju selga ei pane ja nii jääb vist sarnasus riietuses pigem detailide tasandile, kui sedagi. Aga ega ma tegelikult tea, sest endal mul ju neid pole. :) Talve poole pöördus aga minu poole just kaksikutest poisi ja tüdruku emme sooviga neile mõned püksipaarid  (aga ka ühe seeliku) soetada. Tänaseks on pakike teele pandud, nii saan ka teistele näidata, mis valmis õmmeldud sai. 

Alustuseks võtsin ette kõige keerulisema püksipaari, poisi teksad. Need valmisid emme vanadest pükstest. Isegi nii pisikeste pükste peale kulub kohati päris palju riiet, seega pidin veidi nuputama, kuidas neid välja lõigata ja veidi kombineerima. Värvli õmblemine on minusuguse algaja õmbleja jaoks veel paras peavalu, aga sain hakkama. Eks nii mõnigi õmblus oleks võinud sirgem olla, aga peale vaadates on täitsa  vinks-vonks püksid. Käiks isegi, kui jalga mahuks. :) 


Õde pidi saama teksapihiku omanikuks. Tegin selle suhteliselt lihtsa lõikega, kuid kasutasin detailides sama ruudulist riiet, mis on ka venna teksadel näha. Ruuduliseks sai nii passe kui ka alumise ääre sisemine pool. Kui seelik seljas, jääb nähtavale passe alt jooksev ruuduline riba.


Veel oli emme sooviks saada lastele chino-tüüpi suvepüksid. Poisile rohelised, tüdrukule punased. Sealgi säilitasin sarnased detailid, kombineerides omavahel  kahte värvi. Ja ikka nii, et püksid kasvaksid koos lastega.


Kuna pojal pidi piisavalt lühikesi pükse olema, sai seekord endale neid endale kaks paari hoopis tütar. Nende kohta sai juba veidi lugeda minu lühikeste pükste postituses, kuid seekord pakun välja "püksid-jalas" pildid. Ilusad murumustriga rohelised püksid ja...


 ... rõõmsalt roosilised sinised püksid.


Kahju on mul sellest, et ma ei leidnud väga head ja õe pükstega tooni poolest paremini kokku sobivat riiet poisi sarouelide jaoks. Vahva riide tütre pükste jaoks tõi kaasa emme

.
Modellina astus üles nagu ikka, minu oma tütar, kes kaksikutega ühevanune ja peaaegu sama mõõtu.

16. aprill 2014

Ilma milleta ma õmmelda ei saa

Sellest ajast, kui oma tegemisi siin blogis tutvustama hakkasin, on minu käest küsitud mitmeid kordi kahte asja. Esiteks, milline õmblusmasin mul on ning teiseks, kuskohast ma lõikeid võtan. Nii ma olen viimasel ajal mõtteid mõlgutanud, et teen sel teemal ühe ülevaatliku postituse. Või õigemini kaks. :) Minu õmlusmasin väärib omaette peatükki, aga sellest kunagi hiljem. :) Seekord näitan üldiselt, millised õmblustarvikud mul olemas on ja kuidas mul neist abi on. Enamus asju on muidugi elementaarsed, et õmblema hakata, aga võib-olla leiab mõni minusugune algaja siit mõne tarviliku mõtte enda jaoks.

Muidugi selleks, et üldse õmblema hakata, vajasin ma kõigepealt ühte korralikumat sorti õmblusmasinat, sest minu vana masin ähvardas mul närvid seest süüa, sest sellega sai küll lihtsamad asjad tehtud, kuid mul oli plaanis suuremalt ette võtta. :) Kodutöö tulemusena sai Karnaluksist ostetud Janome 423S. Kogu protseduuri juures on see masin minu abimees nr 1. :) Üllatus, üllatus!


Mis minu varudes siis veel põnevat on? Kindlasti ei saa ma oma riidehunnikuteta. Sel pildil on küll üsna väike osa sellest, mida minu lapse tulevane oma tuba endas peidab. Ma kõike ei julge näidata. :) Te peaksite mind hulluks!


Olen sellest varasemalt ka kirjutanud, et üldiselt ostan ma algmaterjali HUMANAst (nad muideks tegid ka hiljuti oma taaskasutusblogi). Käin seal tavaliselt ostlemas siiski sooduspäevade ajal, mil valik juba väiksem, aga vastasel juhul jääksin ma kõvasti miinusesse oma hobiga. Mis seal salata, vahel sorteerin ka omaenese riidekappi. Kes meist ikka tunnistada tahab, et kapis leidub riideid, mis juba ammu väikseks jäänud. :) Paraku see nii on, aga minema ka ei raatsi kõiki asju visata ju.

Kindlasti läheb õmblemise juures vaja päris palju erinevat ja soovitavalt korralikku niiti, mis õmblemise ajal ei katke. Hea niit on kahjuks väga kallis. Niiti olen soetanud üldiselt Karnaluksist, Abakhanist ja Kangadžunglist. Aga kui kaugemale pole aega minna ja kodus sobivat tooni pole, siis olen niiti ostnud ka Järve Selverist ja sealasuvast Käsitööjaamast. Igal kohal ja sealt ostetud niitidel on omad head ja vead. Kuna iga niidirulli pärast pole aega poodi minna, siis olen varunud endale koju erinevaid toone.


Otseloomulikult ei saa ma ilma oma "firmamärgita" e täpilise paelata. Aja jooksul on ka seda siginenud minu varudesse mitmeid erinevaid toone. Õnneks müüakse neid pea kõigis kangapoodides ja valik on kohati erinev, nii on olnud hea neid vajadusel juurde osta. Juhul, kui mu hobi kestab ja peaks suuremaks kasvama, siis ühel heal päeval on mul plaanis tellida endale korralikud sildid. Oleks ju päris uhke tunne, kui ühel päevalt liiguksid lapsed ringi riietega, millel küljes sildid "Põlled ja papud" nimega. Aga seniks kuni ma veel unistan ja mul neid pole, ajavad paelad kenasti asja ära.


Muidugi on vajalikud ka kõik lihtsamad asjad nagu nõelad ja käärid ja joonlauad jms. Üks eriti asjalik leid, mis oli mu õmblusmasinaga kaasas, on harutuspulk. See on geniaalne vidin. Ma tegelikult vihkan harutamist, aga aeg-ajalt seda ikka teha tuleb ja see pulk on siis tõesti tänuväärne abiline. Nööpnõeltega on täpselt samamoodi, kui niidiga. Neid müüakse väga erinevaid ja enne, kui ma leidsin ideaalsed, pisemat sorti ja head libedad nõelad, pidin katsetama ka selliseid, mis kippusid riiet lõhkuma. See oli küll paha kogemus. Nõelad olid lihtsalt nii karedad, et läksid riidest kehvasti läbi ja mõned korrad juhtus, et jätsid ka augu endast järgi. Püksikummi, erinevates laiustes, kulub mul ikka meetreid ja meetreid. Jällegi, tasub külastada Karnaluksi, sest sealt sain seda u 3 korda odavamalt kui ühest teisest poest. Ilma küpsetuspaberita :) ei kujuta ka hetkel ette, et hakkama saaksin. Ja seda ei kasuta ma mitte küpsetamiseks (kuigi juhtub ka seda), vaid lõigete võtmiseks. :) Ja ikka sellist, mis on müügil meetrites, mitte lehtedena.


Peaaegu kõige olulisemad on muidugi lõiked! Ilma nendeta oleks keeruline hakkama saada. Säilitan neid hetkel eraldi kilede vahel (juurde on kirjutatud, mis seal vahel täpselt on), sest neid läheb ju ikka ja jälle vaja.


Kuskohast ma siis lõikeid saan? Pean ausalt ütlema, et nendega on natuke keeruline teema, kui on soov oma õmmeldud asju müüa. Peab ju austama lõike väljamõtleja/paberile paneja/avalikustaja soove. Osad lõikemeistrid on siiski väga lahked ja lubavad lisaks isiklikule kasutusele ka väiksemat sorti müügitegevust (kuna ma vabrikut veel püsti pole pannud ega abitööjõudu palganud, siis julgen ennast sinna hulka arvata :D). Samas teised soovivad, et seda ei juhtuks. Internetiavarustest leiab iseenesest päris palju tasuta/tasulisi lõikeid, kui otsida. Tasuta lõikeid/õpetusi olen enda Pinteresti  lehele kogunud. Enamus neist on küll täpselt ühele suurusele, nii et kui soov õmmelda suuremat või väiksemat riideeset, pole nendest kasu. Tasuliste lõigete lehekülgi olen koondanud enda blogi paremas servas olevasse rubriiki "Lõiked ja kangad". Ma pole veel ühtegi tasulist lõiget raatsinud osta, sest nende hinnad on päris krõbedad. Üks lõige maksab ca 6-10 dollarit (enamus tegijaid, kelle leidnud olen, on ameeriklased). Siiski leidsin ükspäev ühe ilusa lihtsa kleidilõike. See oli nii ilus minu meelest, et selle ma vist tõesti ühel hetkel ostan.

Ja just seeõttu, et mitte kellegi heatahtlikkust ära kasutada, olen ma osa lihtsamaid lõikeid ise konstrueerinud valmisriiete järgi. Ka selliseid õpetusi, kuidas seda teha, leiab Pinterestist mitmeid. Aga on asju, mida ma iial ei suudaks ise valmis joonistada, selleks on lõigete konstrueerimine siiski üks päris keeruline asi. Vähemalt mulle tundub nii. Nii olen ma soetanud endale koju ajakirja "Ottobre" viimaseid numbreid, et saada nö põhilõikeid, mida ise mugandada vastavalt oma soovile, sest ka sealt võetud lõigete järgi õmblemisega kaasnevad teatud tingimused. Nii et päris 1:1 ei ole ma sealt siiani ühtegi asja valmis õmmelnud.


Kuid enne Ottobre avastamist ostsin ma endale mõned raamatud, mis sisaldavad endas nii lõikeid, kui ka üksikasjalikke juhiseid, kuidas üks või teine asi valmis õmmelda. Sobib suurepäraselt algajale õmblejale. "Täiuslik isetehtud kott" sai ostetud juba üsna ammu, kuid paraku pole ma sealt veel ühtegi kotti õmmelda jõudnud. "Vintage Style for Kids" sirvisin kord Rahva Raamatus, kuid hind oli hirmus kallis. Kord aga RR e-poes surfates nägin seda soodusmüügis ja ära ma selle ostsin. Oli vist ainueksemplar, sest kui raamatu kätte sain, oli see üsna ärasirvitud äärtega. Samuti pole ma sellest veel ühtegi asja õmmelda jõunud, kuigi väga tahaks. Raamatuga olid kaasas CD peal lõiked erinevatele suurustele. "Õmble lapsele" ostsin ma juba kaks aastat tagasi raseduse ajal ja nüüdseks olen ma sealt oma lapsele ka paar asja õmmelnud, siingi neist kirjutanud. Kirjastus Wild Frog on üldse välja andnud väga ilusaid, toredaid käsitööraamatuid. "Õmblemise piibli" lasin ma endale sünnipäevaks kinkida. Aeg-ajalt sirvin seda ja tunnen ahhaa-tunnet. Ah, et siis nii õmmeldakse seda või teist asja. :) Oleks mul ainult rohkem aega seda põhjalikumalt lugeda. Igatahes, selle raamatu võiks endale soetada küll, kui on tekkinud tahtmine õmmelda, aga üldse ei tea, kuidas see käib. :) Seda kõlbab ka oskajamatel sirvida.


Inspiratsiooni ammutan ma aeg-ajalt oma lemmik lasteriiete tootja NEXT-i kataloogidest. Teeme seda sageli lapsega koos. :) Tema vaatab teisi lapsi ja mina riiete tegumoodi. Vahel tülitseme, kumb enne vaadata saab. Üldiselt jään mina kaotajaks. :D


Selline pisike ülevaade minu pisikesest "õmblustöökojast". Hetkel unistan sellest, et saaks overlok-masina, et teha ilusamaid õmbluseid. Ehk ühel päeval see unistus täitub. Tegelikult on neid geniaalseid vidinaid veelgi, mida mul hädasti tarvis oleks! :) Aga seniks ajan läbi sellega, mis mul on!

14. aprill 2014

Haaremipüksid, vol... (kes teab, mitmes)

On vallandunud haaremipükste buum. Täitsa arusaadav, liigume ju järjest suve poole ja nendega lastel hea lahe ringi tatsata. Igatahes vaatasin, et haaremipükste pilte on mul "tehtud tööde" kausta päris palju kogunenud ja oleks aeg teha blogilugejatele jälle ülevaatlik kokkuvõte! Olen haaremipükse tänaseks õmmelnud juba päääris palju, igas vormis, kujus ja suuruses. :) Kuid nende, ornamentidega pükste valmimine tõi endaga kaasa kohe mitu uut soovijat.


Kõigile kahjuks seda riiet ei jätkunud, niisiis tuli leiad muid lahendusi. Rohelised olid küll mu oma initsiatiiv, aga leidsid endale uue omaniku niipea, kui pilt avalikuks sai. :)


Aeg-ajalt leidub lihtsuses võlujõud. Need hallid, roheliste soonikute/värvliga püksid on taas ühed mu enda lemmikud. PS! Vaadake crocs´e. :) Need on hetkel mu lapse lemmikud. Nende abil saan viimasel ajal ta pildi peale, st ringi liikuma meelitatud. Muidu vist jääksid "püksid-jalas-pildid" tegemata.


Vahepeal on huvitav kombineerida värve, leida põnevaid lahendusi. Eriti tore, kui soovijal on selge nägemus ja see ühtib minu omaga. :)


Hieroglüüfidega riidest ei osanud ma tükk aega midagi teha. Ühest küljest on valge nõudlik, aga suvel on ka laste jalas valged püksid ilus vaadata. Tundub, et haaremipüksid oli õige valik selle riide jaoks.


 See lillekirju püksipaar on kõige "värskem", sest valmis said need täna. Niisiis, lausa "ahjusoojad". :)


Omal initsiatiivil valmisid mõned värvikirevad haaremipüksid tegelikult juba tükk aega tagasi. Kes soovib, see proovib! Kui huvi, vaata minu Facebooki lehele, mis veel saadaval on!


9. aprill 2014

Lühikesed püksid, vol 1

Viimasel ajal kuidagi ei jõua kohe mitte kui midagi. Ei õmmelda, ei kirjutada. St ma küll kogu aeg õmblen, aga kuidagi ei saa nagu ree peale. Vahepeal oli mul täielik materjalikriis, midagi sellist polnud saada, nagu vaja, mistõttu on osad soovijad pidanud ka kauem ootama, kui tavaliselt. See-eest olen tegelenud palju mõttetööga, et millest tahaks kirjutada ja mida õmmelda. Kui vaid jõuaks selleni! :) Siiski olen ma toimetanud mitme soovi täitmisega ja soovide täitmise vahepeal ka mõned lühikesed püksid valmis meisterdanud. Kaugel see suvigi enam on, eks?!

Alustuseks täitsin ühe lühikeste pükste soovi, aga neist pükstest kirjutan ma lähemalt mõni teine kord, sest oli see üks pisike osa suuremast soovist. Sellised vahvad murumustriga püksid tulid neist. :)


Kuna lõige oli juba võetud ja muud parasjagu õmmelda ei saanud, siis lõikasin veel mõned paarid välja. Seda roosimustrilist riiet olin pakkunud ühele ja teisele, aga keegi ei näinud selles potentsiaali. :) Mõtlesin siis, et lühikesed neist saagu! :) Äkki jäävad nüüd kellelegi silma.


Sama mustriga, aga teist värvi riiet oli mul veel. Nendestki valmisid ühed "soovide puu" püksid, aga teise lõikega, nii et lühikeste pükste asemel tundub tegemist olevat põlvpükstega. :) Neil peatun ka kord hiljem, seniks ainult stiilinäide. :) 


Kui ma nende pükste lõike võtsin ja esimese paari välja lõikasin, siis ma ikka imestasin ja minestasin. Need püksid tundusid lihtsalt niiiii suured. Ma ei saanud aru, kuidas niii suured püksid peaksid nii väikesele lapsele jalga minema. Ausalt, kui ma neid veidi venitanud oleksin, oleks need ka mulle jalga läinud. Õnneks kummide sisseajamisega asi paranes tunduvalt ja püksid võtsid normaalmõõtmed. :D


Nende roosade pükstega tegin ma väikese kübaratriki. Suuremast paarist said väiksemad. ;) Need tundusid originaalis lihtsalt nii igavad, aga riie oli ilus ja ilmselt täiesti uus. Muutsin neid veidi ja olidki valmis!


Selleks korraks kõik. Lihtsalt väike teaser, et oleks mõnusam suve oodata! :)

2. aprill 2014

Paula satsiseelik

See juhtus nüüd juba üsna ammu, kui Põlled ja papud sai endale 100. sõbra Facebook-is ja sel puhul sai lubatud välja anda üks kingitus. Kingituse omanikuks saab Paula!  Kirjavahetuse käigus Paula emmega jõudsime järeldusele, et Paula vajab ühte suvist seelikut ja mitte niisama seelikut, vaid satsiseelikut. Sellist, millega on ühel pisikesel piigal hea keerutada!

Minu jaoks lihtsamaks tegi asja see, et Paula emmel oli sobiv seelik ka ette näidata. Leidis ta selle Anttila postimüügikataloogist. Keeruliseks tegi asja minu jaoks aga see, et mul ei olnud olemas lõiget ega mu oma lapsel ka sarnast seelikut mitte, millelt šnitti võtta. Mu lapsel ongi hetkeseisuga ainult pihikseelikud kapis. :) Aga neist polnud praegu abi. Samas mulle tundus, et sellise seeliku lõige pole kõige keerulisem ka ise välja mõelda. Leidsin internetist küll paar ingliskeelset juhist, kuidas satsiseelikuid õmmelda, aga need olid natuke teistsugused, kui minul tarvis. Nii ma siis veetsin ühe õhtu nuputades, joonistades ja arvutades, kui suured ja millised selle seeliku tükid olema peaksid (esialgu sai seelik küll veidi pikk, :D aga kohendasin seda veidi ja lõpuks oli see täpselt nii pikk, kui Paulale tarvis). Lõpptulemus sai täitsa arvestatav ja sarnane originaaliga, ainult paelu ma ei pannud.


Ühtlasi mõtlesin, et teen ka väikese õpetuse, kuidas sellist satsiseelikut ise õmmelda nii, nagu mina seda tegin. Hea mul endal seda kunagi hiljem vaadata ja ehk on ka kellelegi teisele abiks. Kuna ma kogu protsessi üles ei pildistanud, eeldab selle juhise järgimine siiski teatavat arusaama õmblemisest. Raketiteadlane selleks olema ei pea, aga umbes paari tunni jagu tööd kulub küll.

Vaja läheb suuruses 92 (valmiskujul ca 30cm pikk) seeliku õmblemiseks:
- õmblustarvikuid
- 1 XL või XXL suuruses sirge lõikega t-särk (ideaalne, kui küljeõmbluseid pole) või ca 50cm õhemat trikotaažriide kangast (ca 120cm lai)
- Kummi vastavalt lapse vööümbermõõdule

Laota t-särk lauale ja kui vaja, lõika alustuseks sirgeks selle alumine äär. Õmmeldud ääre soovitan ka siis ära lõigata, kui see on sirge. Kõigepealt lõika t-särgist satside tarbeks kaks 10 cm kõrgust riba (joonisel A ja B) terve särgi laiuses. Soovitan kasutada võimalusel küljeõmblusteta t-särki, sest siis jääb sats hiljem ühtlane. Teisena lõika välja kahe satsi vaheline seelikutükk (C) mõõtudega 36*9 cm. Seeliku passe (D) tarbeks vajad riidetükki suurusega 30*12cm ning värvli jaoks 26*7cm. NB! kõik tükid on tegelikkuses 2 korda laiemad e siis t-särgi esi- ja tagaküljest ja õmblusvarud on juba sisse arvestatud aga võid neid siiski vajadusel veidi kohendada oma äranägemise järgi.


Kui tükid on edukalt välja lõigatud, õmble ükshaaval "rõngaks" tükid C, D ja E, sest A ja B on kõigi eelduste kohaselt juba rõngakujulised, kui oled järginud minu juhiseid. Kui oled overlok-masina omanik, õmble sellega üle tükkide A ja B alumised ääred. Minul seda pole, seega tegin u 5mm kaugusele äärest lihtsalt kolmepistelise sik-sakõmbluse. Aga ilmselt ei juhtu ka midagi, kui need ääred jäävad nii, nagu nad on, sest minu teada trikotaažriie üldjuhul ei hargne, vaid lihtsalt kisub rulli. See juhtus hoolimata õmblemisest ka minu seelikul.

Kui alumised  ääred olid tehtud, krookisin satsid ülemisest äärest tüki C laiuseks. Selleks keerasin niidipinge peale ja õmblesin ülemisest äärest u 0,5cm kaugusele kõige tavalisema õmbluse. Siis võtsin alumise niidi otsast kinni ja hakkasin seda kokku tõmbama nii, et moodustuksid krooked. Kui olin saavutanud tüki C laiuse, vaatasin, et krooked on enamvähem ühtlased ja sättisin ühe satsi tüki C alumise ääre külge nii, et paremad pooled olid vastastikku ja ühendasin omavahel nööpnõeltega tüki A ülemise ja tüki C alumise ääre.

Vaadates joonist, siis tükk C valmis seelikul tegelikult välja ei paista, sest see jääb pealmise satsi e tüki B alla. Seetõttu joonistasin parema arusaamise huvides kõrvale kaks eraldi seelikuosa. Tegelikkuses õmblesin  ma tüki B ülemist serva pidi tüki C ülemise serva külge nii, et vastamisi olid tüki B tagumine pool ja tüki C parem pool  e siis ühendasin need kohad, mis on joonisel tähistatud punktiirjoonega. Ning alles seejärel, kui B ja C ülemised ääred olid saanud BC-ks, ühendasin nööpnõeltega omavahel BC tüki ülemise ääre ja D tüki alumise ääre nii, et paremad pooled olid vastastikku. Ehk lihtsamalt öeldes, kõik õmblused jäid seeliku pahemale poole. Tükki D tuleb kinnitades veidi venitada, sest see on kitsam, kui seeliku alumine osa (C). Kõige lõpiks keerasin tüki E ehk värvli nö toruks kokku (valmislaius 3,5cm) ja kergelt venitades kinnitasin selle nööpnõeltega tüki D ülemise ääre külge. Õmblesin enamuse värvlist kinni (jälgi, et lõpuks oleks õmblus ikka seespool), jättes u 5cm ava, mille kaudu ajasin sisse kummi (2,5cm laiuse), ühendasin kummi otsad ning seejärel õmblesin kinni ka avause. Lõikasin niidiotsad, keerasin seeliku õigetpidi ja oligi valmis. :) Paula seelik!


Kuna 92 suurus seelik jäi Paulale siiski veidi pikaks, lõikasin ma pärast tüki D veidi lühemaks, jättes selle u 7-8cm laiuseks. Minu meelest näeb seelik seljas täitsa vahva välja! Või mis teie arvate?