9. juuni 2014

Hans läheb Laulupeole

See projekt on kindlasti kõige vastutusrikkam, millega ma seni hakkama olen saanud. Ja algas see juba üsna-üsna ammu, umbes siis, kui ma üldse õmblema hakkasin ja seda sosinal ka kuulutada julgesin. :) Niisiis on see ka ühtlasi kõige pikemaajalisem projekt üldse, mis ma ette võtnud olen.

Kui lugu lühidalt kokku võtta, siis läheb Hans varsti Laulupeole, nagu suurem osa Eestist (enamus küll televiisori vahendusel). Ja selleks on ju vaja õiget pidukostüümi, eksole?!

Tänud Kaidyle foto eest

Igatahes teatas ühel päeval mulle Kaidy, et tema tahab Hansuga Laulupeole minna ja selleks pojale õiget kostüümi tarvis on (või umbes nii). No alguses käis jutt lihtsalt triibulisest vestist ja linastest pükstest ja ma arvasin, et miks mitte, ikka võib proovida. Aga mida aeg edasi, sai selgeks, et mitte niisama triibulist, vaid ikka sellist rahvuslikku ja puha. No siis ma natuke ehmatasin, sest ei osanud arvata, et kas ma sellega ikka hakkama saan ja kas ma seda üldse ette võtta julgen. Minu meelest on see päris suur vastutus, õmmelda midagi rahvuslikku. Eriti, kui seda teeb minusugune algaja. Aga ma siiski otsustasin ennast proovile panna.


Kuna triibukangas on kallis ja on tõsiselt soovitatav enne 9 korda mõõta, kui lõikama asud, siis  pidasin ma mõistlikuks õmmelda ühe proovivesti. Sobiva lõike leidsin ma ajakirjast Ottobre. Kaidyle proovivest meeldis ja nii oli otsustatud, et tuleb Hansu laulupeokostüümi õmblema hakata. Nüüd takerdusin ma aga eesti kaubandusvõrgu miinimumini viidud võimalustesse. :) Leidsin meie kangapoodide valikust kokku ainult 6-7 triibukangast väga-väga paljudest võimalustest. Õnneks on aga tänapäeval võimalik kõike internetist otsida ja osta ning kuna ma olin puuvillase triibukanga kuduja kohta kunagi ühest Nipiraamatust ka lugenud, siis teadsin enam-vähem, mida otsida. Ühtlasi leidsin triibukanga müügipakkumise Isetegijast, kus ma passiivne liige olen. Ja sealt edasi juba ka suurema kangavaliku koos fotodega. Võtsin müüjaga ühendust ja selgus, et Kaidy eelistustest ei olnud parasjagu ühtegi kangast saada, küll aga oli Äksi kihelkonna triibustik parasjagu kudumisel. Jäi ainult üle veel veidi oodata! :) Õnneks oli Laulupeoni endiselt veel aega!

Kui lõpuks kangas käes, tuli veidi julgust koguda, et sellesse käärid sisse lüüa. Igatahes pesin kanga enne õmblema asumist tootja soovitusel läbi, sest kokkutõmbeprotsent on umbes 5. Nii ka juhtus. Samuti pesin hiljem läbi püksikanga, sest see on 100% linane.


Võiks ju arvata, et vesti õmblemine on keeruline, aga tuleb tunnistada, et see oli lõppkokkuvõttes isegi lihtsam, kui pükste õmblemine. Tänu proovivestile teadsin ka, mida teisiti teha. Igatahes läks vesti õmblemine suhteliselt lihtsalt ja suuremate takistusteta.


Nüüd oli kord pükste käes. Olen ju ometi nüüdseks juba paarsada püksipaari valmis õmmelnud. :) Aga no nende pükstega oli ikka keeruline. Ei leidnud ma sellist väga head lõiget. Lõpuks tegin samamoodi ühed proovipüksid, et näha, mis ja kuidas välja tuleb, Aga seda konkreetset lõiget ei olnud jällegi õiges suuruses saada, niisiis pidin ise veidi lõiget kohandama. Lisaks pean veel mainima, et ei leidnud ma ka seda õiget tooni linast riiet kohe. Tahtsin sellist naturaalset tooni ja mitte ülearu valget/ tuhmi ega ka ülearu õhukest või liiga kotiriiet, vaid just sellist mõnusat pehmet ja paraja tihedusega kangast. Peale üsna mitmendat poetiiru õnnestus siiski see minu meelest õige leida.

Püksid ise pidid olema 3/4 pikkusega, aga nagu näha, siis Hansukesel on siiski veel kasvuruumi. Mis ühtlasi lubab tõdeda, et minu tütreke on veidi pikem, sest tema oli mul mõõdumodelliks (nad on Hansuga ühevanused). :)


Kaidy soov oli pükste alläärde vestiriidest kant õmmelda, omaltpoolt lisasin taskud ja põõnad (ma pole päris kindel, et nii on õige nende kohta öelda :D), et püksid veidi rohkem terviklikud välja näeksid. See annab ühtlasi võimaluse pükse vajadusel lühemaks teha. Nööbid saab ju kõrgemale õmmelda ja püksisääred üles keerata. Kuigi ma ise pükstega päris lõpuni rahule ei jäänud, on mul siiski hea meel tõdeda, et Hansu jalas need täitsa ägedad välja näevad.  Ja kui Hans koos emmega on rahul, olen mina ka rahul!


Nüüd, kus Laulupeoni on veidi alla kuukese jäänud, on Hans oma kostüümi kätte saanud ja loodetavasti see talle ka laulud suule toob. Ühtlasi paneb see mõtlema, et peaks ka oma lapsele Laulupeoks kleidikese õmblema. Aega ju veidi on veel!  

Soovin kõigile häid Laulupeoelamusi

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!