21. juuli 2014

Suuremad suurused

Sellest ajast peale, kui ma seda juba avalikult julgesin kuulutada, et väikestviisi hobiõmblemisega tegelen, on mu käest mitmeid kordi küsitud, et miks ma ei õmble väiksemaid ja/või suuremaid suuruseid, kui ma parasjagu õmblen ja miks on rohkem asju tüdrukutele kui poistele. :) Tegelikult on nendele küsimustele üsna lihtsad vastused. A) kuna ma õmblen enamasti taaskasutusmeetodil, siis üle teatud suuruse (milleks on enamasti 86/92) ei saa ühest riideesemest üldjuhul õmmelda. Jah, kombineerides küll. B) Ma ei julgenud alguses õmblema hakates isegi mitte unistada, et keegi tahaks minu käest midagi oma lapsele soetada, seega õmblesin kõik asjad mõttega, et mu oma laps neid kanda saaks, kui kohe üldse mitte keegi minu tehtu vastu huvi ei peaks tundma. Seega on suurused kasvanud koos minu lapsega (aga ka saadaolevate lõigetega). C) Kuna mul on endal tütar, siis olidki alguses kõik asjad rohkem tüdrukutele suunatud. Kuigi mu enda meelest pole alati küsimus poiste/tüdrukute riietes, sest pükse kannavad ju mõlemad ja minu meelest on täitsa OK mõnda kärtsumat värvi püksipaari ka poisile  jalga panna. Aga see kõik maitseasi ja igaüks otsustagu ise. :)

Nii ongi juhtunud, et väiksemaid pükse olen õmmelnud siis, kui neid on küsitud või mul pole lihtsalt rohkem riiet järgi jäänud, kui ainult ühe minibeebi jagu. :) Suuremaid suurused e siis alates 98 olen samuti õmmelnud küsimise peale ja nii kuidas mul võimalused on parasjagu olnud. Mõned näited.

Pükstega on suvel see hea lugu, et need ei pea ju olema alati pikad, piisab ka lühikestest või poolpikkadest. Need lillakirjud haaremipüksid ongi põlvpüksid ja omanikuks piiga, kel pikkust tol hetkel oli ca 100cm.


Samal tütarlapsel on kapis juba üsna mitmeid minu õmmeldud püksipaare (ja mitte ainult). Ühed esimesed olid need südamemustriga pikad haaremipüksid, mille ma õmblesin ühest teisest püksipaarist. 


Ja dressipükse on tal minu käest juba kaks paari. Esimest paari saab näha siin postituses (need lilla-hallikirjud neoonroheliste (pildil küll pigem kollaste) detailidega). Kuna need kippusid aga juba väikeseks jääma, sai teine paar vähe suurem õmmeldud, suurusele 104/110.


Dressipükse on tulnud mul üldse päris palju õmmelda ja jällegi küsimise peale sai valmis just eelmine nädal üks poistele mõeldud paar suuruses 98/104. Nii kahju, et türkiissinised detailid ei jää üldse pildi peal seda tooni nagu nad päriselt on. Niisiis peate uskuma mu sõnu, et tegemist ei ole helesiniste, vaid ilusate, erksate türkiissiniste detailidega. 


Seni kõige suuremad haaremipüksid olen õmmelnud suurusele 140. Seda muidugi uuest kangast. Nende omanikuks on üks suur vend, kes nähes oma väikevenna pükse, palus emmel ka endale sellised soetada. Esialgu said teele pandud poolpikad haaremipüksid esimeselt fotolt. Mõne aja pärast kirjutas ema mulle uuesti, et võtaks selle teise paari ikka ka, sest poja ei taha enam muid pükse jalga panna. :) 


Juba kevadel õmblesin ühed poolpikad retuusid oma õetütre tütrele, et tal oleks lasteaia võimlemistunnis millega mütata. Tol hetkel polnud mul muud riiet, kui ainult selline sinakasmust. Et oleks natukene rõõmsam tulemus, õmblesin alla äärde rõõmsalt roosa kummipitsi.  Lubasin veel mõned paarid õmmelda, aga seni pole jõudnud oma lubadust täita. Piinab küll, aga ühel hetkel võtan ennast kindlasti uuesti kokku ka. Hetkel ju suvepuhkus temalgi. 


14. juuli 2014

Lihtsalt nii head kurgid

Mulle väga meeldib värske hapukurk. Tavaliselt ostan neid siis, kui turule satun. Võtan nii 3-4tk ja söön kohe ära. :) Aga nüüd, kus on alanud kurgihooaeg, tunnen vajadust neid ise teha. Eelmine nädal juhtus seda lausa kaks korda. Teen neid iga suvi mõned korrad, aga kuna ma pole kunagi ühtegi retsepti üles kirjutanud ja nö enda oma pole välja kujunenud, siis algab iga kurgitegu sellega, et surfan netis ja otsin sobivat retsepti. Aga nüüd on mul ju oma blogi. :) Niisiis talletan siia enda jaoks (ja ehk ka mõne teise minusuguse algaja jaoks) kaks retsepi, mida hea hiljem siit üles otsida.


Nädala esimesed kurgid tegin vist enam-vähem klassikalisel moel, st googeldasin erinevaid retsepte ja panin neist kokku oma versiooni vastavalt oma mugavusele (no mõni teeb kurke ikka vääääääga keeruliselt, loodetavasti tasub see vaev ennast siis rohkem ära ka). :)


Minul läks vaja:
- ca 1kg kurki
- ca 1 l vett marinaadi jaoks
- 1spl soola
- ca 1tl suhkrut
- torts äädikat (veidi vähem, kui pudelikorgitäis)
- mustasõstralehti
- tillioksi
- 4-5 suuremat küüslauguküünt

Alustuseks panin kurgid külma veega paariks tunniks külmkappi likku. Seejärel valmistasin marinaadi. Ajasin vee keema, lisasin soola, suhkru, äädika, segasin ja seejärel lasin maha jahtuda. Võtsin ühe suurema klaaskausi, panin põhja peale mustasõstralehti, tillioksi ja pooleks lõigatud küüslauguküüsi.


Kurkidel lõikasin otsad ära ja ladusin need üksteise kõrvale, peale panin jällegi mustasõstralehti, tillioksi ja küüslauguküüned. Kõige lõpuks valasin peale marinaadi, asetasin peale taldriku ja vajutuseks üle talve seisnud kurgipurgi. :) Sõime ca 24h möödudes. Täitsa head tulid välja. :)

Aga siis, aga siis...

Eesti Naine jagas oma Facebooki-lehel suurepärast ja minu jaoks esialgu uskumatut värske hapukurgi tegemise retsepti. Uskumatuks tegi selle retsepti minu jaoks see, et selles ei ole kasutatud vedelikku kurkidele peale valamiseks. :) Ma ikka tükk aega arvasin, et tegemist on nö näpukaga ja vesi on unustatud koostisosade all nimetamata. :)

Järgnev kaldkirjas tekst on kopeeritud Eesti Naise Facebooki lehelt ja tegemist on Lia Virkuse retseptiga.

Kui sul on kiirelt vaja teha värskeid hapukurke, saad neid kilekotis valmistada vaid 2-3 tunniga ja hoida külmas. Kurke on oluline paar tundi kuni üleöö enne jääkülmas vees hoida, et nad jääksid krõmpsud.

Võta:
1 kg väikseid kurke
1 sl meresoola
kümmekond mustasõstralehte
tillivarsi ja õisikuidK
1 küüslaugupea
2 tl sinepiseemneid

Pese kurgid ja kui on aega, hoia neid paar tundi kuni üle öö külmas vees. Lõika kurkidel otsad ära, et maitsed kiiremini imenduksid. Tükelda mustasõstralehed ja küüslauk, pane koti põhja koos soola ja seemnetega. Pane kotti ka kurgid ja hakitud tillivarred- õisikud. Sõlmi kott pealt kinni ja sakuta korralikult segamini. Sakuta aega-ajalt ka kapis seismise ajal. Vett pole vaja lisada, see aeglustab maitsestumist. Tõsta paariks tunniks külmkappi ja naudi kohe. Ka järgmisel hommikul maitsevad suurepäraselt!


Nii ma siis seda retsepti imestasin kuniks otsustasin ise järgi proovida. Sinepiseemneid mul polnud, aga see mind ei takistanud! :) Ja need kurgid tulid tõesti suuuuuuurepärased. Teen neid kindlasti veel!!! Ja soovitan teistele ka!


Omalt poolt soovitaksin kasutada 2-3 kilekotti, sest kurkidest imendub siiski päris palju vedelikku ja kui koti põhjas juhtub mõni kasvõi imepisike auk olema, siis voolab see vedelik sealt ka välja. Teiseks, kui peres leidub mõni küüslaugusõber, siis need küüslaugud on ka päris hea maitsega. Ning tundub, et retseptist tasub kenasti kinni pidada. Mina panin veidi rohkem soola ja see andis kohe tunda. :) Sellegipoolest olid need kurgid väga-väga maitsvad ning hoolimata vedeliku mittekasutamisest süsteem toimis. Ja lihtne on see ka, igaüks saab hakkama!

Hääd kurgitegu!

10. juuli 2014

Olen suvele jalgu jäänud

See on fakt! :) Sest suveasju pole nagu üldse eriti õmmelda jõudnud. Ühest küljest on põhjuseid erinevaid, teisest küljest on loll see, kes vabandust ei leia, eksole?! Õnneks on see mu hobi, mitte töö, niisiis saan valida, kas ja mida ning millal õmblen. :) Iseenesest on ideid ja mõtteid erinevaid, materjaligi leiaks erinevate asjade jaoks (olen seda aja jooksul varunud ja lootnud, et ühel hetkel löön käärid sisse), aga küll mind valdab motivatsioonipuudus, siis inspiratsioonikriis, siis pole just seda õiget lõiget või on riie valet värvi. Jne, jne. Aga mis seal ikka, lihtsalt on nii ja midagi pole teha! Ühel hetkel vast siiski leian jälle rohkem indu asjaga edasi tegeleda. Aja mahavõtmine pole ju keelatud! :)

Igatahes kõige rohkem tunnen, et olen suvele jalgu jäänud poiste lühikeste pükste osas. Mõtlesin nende õmblemisele vist juba aprillikuus, aga no mitte kuidagi ei saanud asjale pihta. Tüdrukute omasid jõudsin mõned paarid õmmelda, neist on ka mõned korrad juttu olnud. Poiste lühkaritega oli ennekõike mul kaks muret - kogu aeg olid muud tellimused ees ja sellist VOH!-lõiget (et tekiks äratundmine - just neid ma õmmelda tahan ja üsna mitu paari) ka ei leidnud. Tegelikult pole siiani leidnud, sest kõik lõiked on niiiii tavalised. :) Ilmselt ennekõike seetõttu on need ka õmblemata jäänud. Siiski-siiski, olen kokku vuristanud mõned poolpikad püksid. Mõned näited!

Kasutasin seda lõiget, mille järgi olen õmmelnud enamuse dressipükse ja õmblesin mõned põlvpüksid. Mõni võib imestada, et miks ma mõtlesin roosade triipudega püksid poiste jalga, kuid minu meelest on see kõik maitse asi ja minule meeldib, kui poisid/mehed kannavad ka vahel veidi roosat (no need püksid on tegelikult täitsa sobivad ka tüdrukutele). Kusjuures, oma eelmises elus olid need püksid just meeste polo-särk. :) Nii, et miks ei võiks ka need püksid poiste jalas olla.


Kui roosa siiski natuke liiast on, siis siin ka mõned neutraalsemad eksemplarid tavaliste poolpikkade pükstena. Kaks esimest paari kujunesid küll mul "kannatuste rajaks". :) Esimese paari lõikasin välja ja siis avastasin, et triibud jooksevad viltu. Teise paari olin juba valmis õmmelnud, kui avastasin pükstelt mingid pisikesed plekid (taaskasutuse "rõõmud"). Nii sai ka kolmas paar õmmeldud, need juba täitsa õnnestusid.


Oli mul üks õhem, kuid üsna suur meeste sigri-migri mustriga pikkade varrukatega t-särk. Sellel oli esipool ühe mustriga, tagumine pool teistsuguse mustriga ja varrukad kolmanda mustriga. nii saigi kolm paari sarnaseid, kuid samas täiesti erinevaid pükse.


Pilt on kujunenud üsna roheliseks. Tegelikult on ka mõned sinistes toonides püksid valminud. Üks paar male-lauamustriga... 


...ja teine paar sinise-valgega triibu-ruudulisi.


Hetkel muud polegi näidata. :( Tegelikult on mul küll veel umbes viis paari poolpikki pükse pooleli, jääb ainult üle loota, et jõuan need enne suve lõppu valmis saada. :)