21. juuli 2014

Suuremad suurused

Sellest ajast peale, kui ma seda juba avalikult julgesin kuulutada, et väikestviisi hobiõmblemisega tegelen, on mu käest mitmeid kordi küsitud, et miks ma ei õmble väiksemaid ja/või suuremaid suuruseid, kui ma parasjagu õmblen ja miks on rohkem asju tüdrukutele kui poistele. :) Tegelikult on nendele küsimustele üsna lihtsad vastused. A) kuna ma õmblen enamasti taaskasutusmeetodil, siis üle teatud suuruse (milleks on enamasti 86/92) ei saa ühest riideesemest üldjuhul õmmelda. Jah, kombineerides küll. B) Ma ei julgenud alguses õmblema hakates isegi mitte unistada, et keegi tahaks minu käest midagi oma lapsele soetada, seega õmblesin kõik asjad mõttega, et mu oma laps neid kanda saaks, kui kohe üldse mitte keegi minu tehtu vastu huvi ei peaks tundma. Seega on suurused kasvanud koos minu lapsega (aga ka saadaolevate lõigetega). C) Kuna mul on endal tütar, siis olidki alguses kõik asjad rohkem tüdrukutele suunatud. Kuigi mu enda meelest pole alati küsimus poiste/tüdrukute riietes, sest pükse kannavad ju mõlemad ja minu meelest on täitsa OK mõnda kärtsumat värvi püksipaari ka poisile  jalga panna. Aga see kõik maitseasi ja igaüks otsustagu ise. :)

Nii ongi juhtunud, et väiksemaid pükse olen õmmelnud siis, kui neid on küsitud või mul pole lihtsalt rohkem riiet järgi jäänud, kui ainult ühe minibeebi jagu. :) Suuremaid suurused e siis alates 98 olen samuti õmmelnud küsimise peale ja nii kuidas mul võimalused on parasjagu olnud. Mõned näited.

Pükstega on suvel see hea lugu, et need ei pea ju olema alati pikad, piisab ka lühikestest või poolpikkadest. Need lillakirjud haaremipüksid ongi põlvpüksid ja omanikuks piiga, kel pikkust tol hetkel oli ca 100cm.


Samal tütarlapsel on kapis juba üsna mitmeid minu õmmeldud püksipaare (ja mitte ainult). Ühed esimesed olid need südamemustriga pikad haaremipüksid, mille ma õmblesin ühest teisest püksipaarist. 


Ja dressipükse on tal minu käest juba kaks paari. Esimest paari saab näha siin postituses (need lilla-hallikirjud neoonroheliste (pildil küll pigem kollaste) detailidega). Kuna need kippusid aga juba väikeseks jääma, sai teine paar vähe suurem õmmeldud, suurusele 104/110.


Dressipükse on tulnud mul üldse päris palju õmmelda ja jällegi küsimise peale sai valmis just eelmine nädal üks poistele mõeldud paar suuruses 98/104. Nii kahju, et türkiissinised detailid ei jää üldse pildi peal seda tooni nagu nad päriselt on. Niisiis peate uskuma mu sõnu, et tegemist ei ole helesiniste, vaid ilusate, erksate türkiissiniste detailidega. 


Seni kõige suuremad haaremipüksid olen õmmelnud suurusele 140. Seda muidugi uuest kangast. Nende omanikuks on üks suur vend, kes nähes oma väikevenna pükse, palus emmel ka endale sellised soetada. Esialgu said teele pandud poolpikad haaremipüksid esimeselt fotolt. Mõne aja pärast kirjutas ema mulle uuesti, et võtaks selle teise paari ikka ka, sest poja ei taha enam muid pükse jalga panna. :) 


Juba kevadel õmblesin ühed poolpikad retuusid oma õetütre tütrele, et tal oleks lasteaia võimlemistunnis millega mütata. Tol hetkel polnud mul muud riiet, kui ainult selline sinakasmust. Et oleks natukene rõõmsam tulemus, õmblesin alla äärde rõõmsalt roosa kummipitsi.  Lubasin veel mõned paarid õmmelda, aga seni pole jõudnud oma lubadust täita. Piinab küll, aga ühel hetkel võtan ennast kindlasti uuesti kokku ka. Hetkel ju suvepuhkus temalgi. 


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!