26. august 2014

Tähesadu

Ma pole kunagi eriline netishoppaja olnud. Mõned korrad on seda siiski ette tulnud, kuigi üldjuhul on asi sellega lõppenud, et olen pidanud pooled asjad kas tagasi saatma või neile järgmise ostja leidma vms tüütut. Seda enam, et asjade kättetoimetamise ja tagasisaatmise tingimused on e-poodidel erinevad ja siis on segadust kui palju, kui sind pole kulleri saabudes (juhul, kui ta muidugi üldse tuleb) kodus (sest, kes siis ette viitsib helistada?!) ja teist korda ei tulda (hea, kui üldse kohalkäimise kohta teade jäetakse) või kui postitöötaja pole selle konkreetse e-poe saadetistega enne kokku puutunud ja ta sind umbusklikult vaatab, kui sa üritad pakki e-poe kulul (sest nii on tingimustes kirjas) tagasi saata vms. Lisaks tuleb endal peale tellimist kõigepealt oodata, et asi kohale saabuks, siis leida aeg ja võimalus sellele postkontorisse järgi minna, suure tõenäosusega leida ka teist korda aeg ja võimalus, et veel korra tagasi minna, et midagi tagastada ja lõppkokkuvõttes tundubki, et lihtsam on minna poodi ja asi ära osta. Seda muidugi eeldusel, et konkreetne asi on siinsetes poodides müügil jmt pisiasjad. :) Ühesõnaga, see tellimise skeem ei sobi eriti ei mulle ega mu mehele ja nii me tavaliselt kohalikku poodi suundumegi! Aga on erandlikke olukordi!

Kõige (hale)naljakam oli juhtum, kui me tellisime lapsele auto turvatooli ja söötmistooli My Toys lehelt. Nendega meil kiiret polnud, kuna laps oli mõlema kasutamiseks alles liiga pisike ning me soovisime konkreetsete firmade konkreetseid toole, mis mõlemad olid küll siin poodides müügil, aga hinnavõit oli tellides päris korralik, niisiis seekord otsustasime mehega sealt tellimise kasuks. Paraku selgus, et söötmistool oli praak ja see tuli tagasi saata. Tagastamise postikulu oli hinna sees (printisime kõik vajalikud saatelehed välja ning täitsime ära) ja postitöötajal polnud minu mäletamist mööda vaja muud teha, kui triipkood sisse skänneerida ja oleks selge olnud, et postikulu võtab MyToys enda kanda. Aga kuna ta seda ei julgenud või tahtnud teha, siis pakkus ta, et mu mees võiks ikka selle saatmise eest ise maksta, et siis tal e postitöötajal!!! on lihtsam. Mu mehel tuli selle jutu peale juba kõrvadest auru välja, aga õnneks astus tagant ruumist välja teine töötaja, kes asja üle võttis ja kõik laabus. Igatahes peale seda korda mõtlesime taaskord, et lihtsam on siiski poest vajalikke asju osta ja üsna pikalt me midagi kusagilt ei tellinud ka!

Pika sissejuhatuse mõte seisneb selles, et millalgi kevade lõpus/suve alguses otsustasin ma veelkord e-poodide pakutavate võimalustega tutvuda ja riskida, sest paraku seab taaskasutusmeetodil õmblemine omad piirangud. Peamiselt ses osas, et taaskasutuses olevad esemed on konkreetse suurusega ja selliseid lõbusaid lastepäraseid mustreid leiab vähe (no palju neid täiskasvanuid ikka on, kes elevandimustriga pluusi selga panevad, eks?!). Liiatigi ei hiilga minu meelest ka meie kangapoed just eriti hea (ja ennekõike lastepärase) trikotaaživalikuga. Nii mõtlesingi, et tuhnin veidi mööda välismaiseid e-poode, mis kangast müüvad ja seda ka Eestisse saadavad. Esimese hooga võttis valik, aga kahjuks ka hinnakiri, mul hinge kinni (niiii palju ilusaid kangaid, aga paraku liiiiiiga suure raha eest). Siis uurisin veel Amazoni ja Ebay (saksa lehe) pakkumisi. Ma polnud kummastki varem midagi ostnud ja ei teadnud päris täpselt, kuidas see käib. Lõpuks jäi mulle Ebay-s nii mõnigi kangas hinge peale (kuigi need endiselt liiga kallid tundusid) ja mitmeid päevi siia-sinna vaagimist ma lõpuks oma esimese Ebay ostu ka sooritasin. Tehniliselt selles midagi keerulist polnud. "Närisin" üsna ruttu läbi, millega rahalises mõttes ette vaatama peab: a) kangaste müügihinnad on üldjuhul märgitud 50cm tüki kohta, aga on ka neid, kel kirjas meetri hind või siis ainult 25cm tüki hind, ning tellides peab ära märkima, mitu sellist "ühikut" kangast soovid b) lisaks sellele, et kõik müüjad pole valmis kaupa Eestisse saatma, arvestavad ülejäänud postikulu väga erinevalt. Kes soovib iga tellitava ühiku kohta konkreetset postikulu, kes on nõus sama kulu eest saatma kogu kauba, aga siis peab müüja käest ise uue arve nõutama, sest automaatselt arvutatakse postikulu iga tellitava ühiku kohta lisaks. Kahe nimetatud versiooni vahele jäi veel mitmeid võimalusi. Ütleme nii, et kui keelt ei mõistaks, läheks keeruliseks (ja kalliks) erinevatest skeemidest arusaamine.

Lõpuks ma selle ihaldatud kanga siiski hinge värisedes ära tellisin. Valik langes kolme värvi tähemustriga kangatükile. Rohelist ja halli sain kumbagi 50cm, sest rohkem lihtsalt polnud, aga roosat võtsin terve meetri. Sama müüja oli pakkunud sama kangast veel erinevates toonides, aga kahjuks olid need selleks hetkeks läbi müüdud, muidu oleksin vist lausa hoogu sattunud. :)


Pidin siiski üsna kaua ootama kuniks kauba kätte sain. Olin juba peaaegu veendunud, et esimest korda on mu pakk postis kaduma läinud, aga taipasin siis Eesti Posti helistada ja selguski, et pakk ootab mind juba pikemat aega postkontoris, aga paraku polnud mulle pakiteadet (ega ka selle kordust mitte) saadetud. Lõpuks, kui kangas käes, mõtlesin üsna pikalt, et mida nendest siis õmmelda. Ühe püksipaari "lubasin ära" juba enne kanga kättesaamist, kuid ülejäänute osas otsustasin, et teen enda äranägemise järgi. Just seetõttu, et riiet oli vähe ja hind kallis. Peale mitmekuist mõttepausi otsustasin lõpuks käärid sisse lüüa ja kokku sain kaheksa püksipaari. Neist esimese paari olin juba varem "ära lubanud" ja viimase paari sai mu oma laps endale.


Tahtsin väga kasutusele võtta mõnda uut lõiget, aga kuna halli ja rohelist oli ainult 50cm, selgus tõsiasi, et ma saan õmmelda kas ainult väikseid suuruseid või võtan kasutusele juba äraproovitud ja paljudele meeldiva dressipükste lõike (selle sama, mille järgi on õmmeldud mu tähekestega dressipüksid). Otsustasin viimase variandi kasuks!

Lisaks selgus töö käigus, et seda kangast on tavalise õmblusmasinaga suhteliselt keeruline õmmelda. 8% elastaani andis tunda. Kangaäär kippus õmmeldes lokkima ja tundsin taaskord tungivat soovi omada overlock-masinat. Ilus kangas vajab ilusamaid õmbluseid, kui mul välja tulid. :(

See paar läks mu oma lapsele. Helerohelised püksid tumedamast rohelisest soonikute ja värvliga!


Hallid püksid lillade soonikute ja värvliga!


Roosad püksid lillakasroosade/fuksiaroosade soonikute ja värvliga!


Helerohelised püksid tumesiniste soonikute ja värvliga.


Teisele paarile hallidele pükstele ei jagunud piisavalt rohelist, niisiis sai see paar samast riidest värvli ja rohelised soonikud.


Kuna roosast olin ma varem juba ühe paari välja lõiganud, siis sain veel kokku kolm paari pükse. Eespool olevad soonikutega püksid, ühed väiksema suurusega püksid ja lisaks veel ühed retuusilaadsed püksid.


Retuuside õmblemine osutus tõsiseks väljakutseks. Olin juba mitu korda käega löömas, aga lõpuks nad siiski valmis sain, küll selle hinnaga, et nii mõnigi õmblus tuli kolm korda üle õmmelda (harutamine osutus veel keerulisemaks, kui õmblemine, seega loobusin). Katsetasin uut lõiget ja nii said nende pükste säärte sisekülgedele väikesed krooked (pole pildi peal kõige paremini küll näha. Silikoonpaelaga õmmeldud. Kahjuks ei edenenud see nii hästi, kui ootasin.


Üldkokkuvõttes olen sellega rahul, et kangast kaugelt maalt tellisin ja hoolimata erinevatest õmblemisraskustest said püksid mu enda meelest päris armsad.

17. august 2014

Suvi on lõpusirgel ja sallihooaeg algamas

Pole juba peaaegu terve kuu siia midagi postitanud. Olete mind vist juba unustamas. :) Pole hullu, tuletan ennast jälle meelde! Olengi ju õmblemises väga minimaalselt ja tagasihoidlikult kätt soojas hoidnud. Tänagi saabusime peale pooleteisenädalast eemalolekut jälle koju. Võtsime veel suvest viimast ja veetsime selle aja veidi ringi sõites ja maal vanaema juures, kus pidasime ka väikese sünnipäevapeo. Uskumatu, aga mu laps saab paari päeva pärast juba 2-aastaseks! Kuhu see aeg küll kadunud on?! :) Õnneks on mahtunud selle aja sisse väga palju rõõmu ja hästi vähe muresid. Meil on vedanud!

Tagasi kodus, surfasin  veidi oma "tehtud tööde" kaustas ning leidsin sealt kaks ammust sallipilti. Need pole küll klassikalised sallid, vaid pigem nagu püstkraed, aga mõtlesin, et näitan teile ka.

Siis, kui ma meisterdasin organzalilli või õigemini see hoog minus raugemas oli, aga soov midagi teha oli säilinud, heegeldasin kaks musta värvi püstkraed. Teise krae heegeldamine jääb mulle vist alatiseks meelde, sest tol ajal sain ma aru, et ootan oma esimest last. :) Heegelmustri leidsin kusagilt internetiavarustest, aga täpselt enam ei mäleta, kuskohast. Tärgeldasin need ära ja puha ning nüüd need seisavad. :) Ma lihtsalt ei oska iseenda tehtud käsitööd kanda. Ok, vahel ikka juhtub, aga see on siiski erand. Pildistamise ajaks panin külge organzalilled, sest ma pole sallidele kinnitust meisterdanud (veel).



Valge salli mustri leidsin ma Eveli Kauri Käsitööpäevikust. Minu meelest on see üks ilusamaid käsitöö- ja meeleoluraamatuid üldse. Mulle väga meeldib tema kirjutusstiil ja südamlikkus, mis selle raamatu tekstides ja fotodes (mis Eveli abikaasa pildistatud) peitub. Jälgin ka huviga Eveli blogisid Mõtelda on mõnus ning Rohekas kleidike. Viimane neist on kusjuures ainus blogi, mille ma algusest lõpuni läbi olen lugenud. Kahjuks kirjutab ta sinna väga harva, aga ootan siiski huviga järge.

Kui ma seda valget salli Käsitööpäevikus nägin, tekkis mul vastupandamatu soov muster ise järgi proovida. Mul polnud kodus küll haapsalu salli lõnga, mis teatavasti hästi ilus peen, aga leidisin siiski ühe valge lõnga toki, mis käiku läks. Kuna minu lõng oli veidi jämedam, siis tuli ka sall veidi pikem ja paksem, kui originaalis, aga päris tore oli seda kududa siiski.


PS! Fotod on pildistatud ja kollaažiks tehtud juba tükk aega tagasi, sellest ka erinev stiil minu tavapärastest fotodest. :)