30. oktoober 2014

Roosa ja roosid

Katsetused jätkuvad! Eile õhtul hilja õmblesin veel oma lapsele sellised vahepealse paksusega püksid, et tal oleks lasteaeda midagi jalga panna. Praeguse ilmaga on ikka hommikul vara jube keeruline last nii riidesse panna, et tal 11 paiku õue minnes poleks külm ega palav. Samuti ei tohiks toariietega siseruumides palav hakata! Sest soojad need ruumid seal on. Lisaks peab (vähemalt võiks) ju mõtlema sellele, et kasvatajatel on vaja lühikese aja jooksul vähemalt 10 last riidesse saada, seega mitu kihti riideid on suhteliselt ebaotstarbekas. Mida vähem kihte, seda parem lapsele ja lihtsam kasvatajale. See lasteaia aeg on toonud endaga kaasa palju uut, aga sellest kirjutan millalgi siis, kui "soonele" satun. :)



Niisiis, eileõhtused katsetused on roosasäbrulised needitud taskutega püksid ja roosilised dressipüksid. Roosasäbrulised püksid olid algselt hoopis üks õhemast dressiriidest pusa, millel kaeluse ääres õlgadel needid. Ühesõnaga, midagi sellist, mida ma ise endale kunagi selga ei paneks, aga milles püksipotentsiaali nägin küll, kuigi ma pole ka eriline roosafänn. :) Võtsin aluseks sama lõike, mille järgi õmblesin ka lillelised dressipüksid ja üksikute ökudega püksid. Kasutasin ära võimalikult palju pusa originaalõmbluseid. Pükste sääreotsad on pusa alumine äär, mis oli juba niimoodi tagasikeeratud ja kinniõmmeldud. Sama lugu taskutega, mille lõikasin välja järgides pusa kaelusejoont ja neetide asukohta.


Mõne päeva eest ostsin uue Ottobre ajakirja, kus oli sees soonikutega retuuside lõige. Tahtsin seda kindlasti katsetada, aga kohe esimese paariga tegin endapoolsed mugandused. :) Kuna dressiriie niipalju ei veni, kui retuuside puhul mõistlik oleks, siis lõikasin püksid veidi laiemad. Tegelikult oleks ju võinud kasutada selleks ükskõik, millist püksilõiget, aga kuna ma selle lõike olin just paberile võtnud, siis kasutasin seda.


Püksid on kahest erinevast riidest. Roosiline riie on taaskasutusest, hall riie uus kangas. Eestpoolt vaadates oleks justki ühed püksid jalas, tagantvaadates hoopis teised.

28. oktoober 2014

Üksikud ökud

Eilsele jätkuks katsetasin täna sama püksilõiget, aga seekord endapoolsete mugandustega. Jätsin ära küljetaskud ja õmblesin nende asemel ühe tagatasku ning kolm öökullipiltidega lapikest suvalistesse kohtadesse püksisäärel. Öökullid on pärit kangalt, mille ma Facebookis välja hüüdsin, aga millest valminud pükse ma veel laiemale üldsusele näidata pole jõudnud. Tegelikult on viimane paar olude sunnil veel lihtsalt pooleli.


Pükste materjaliks on mõnus pehme, aga suhteliselt õhuke dressiriie. Öökulli pilte oli sellele üsna raske õmmelda, sest mõlemad kangad on väga elastsed.  Kahjuks sai mul eelmine nädal liimiriie otsa ja pole aega olnud seda juurde soetada. Tegelikult ei tulnud see mulle nädalavahetusel Abakhanis käies üldse meelde, et ma seda juurde osta võiksin, sest vaja läheb mul seda ju harva. Igatahes said seetõttu ümmargustest lappidest suhteliselt ebasümmeetrilised lapikesed. :) Ja oodata ma ju ei kannatanud, sest tahtsin seda mõtet kohe proovida! Aga kui ma seda ei ütleks, siis arvaksid kõik, et see peabki nii olema, eks?! Ühesõnaga, see peabki nii olema. :)




27. oktoober 2014

Uus püksimudel

Vahepeal, kui mul endal juba igav hakkab dressipükse ja haaremipükse õmmeldes, pean ma veidi uurima ja katsetama uusi lõikeid. Et näha, kas mõni neist ka suurema ringi heakskiidu leiab. :) Et mul endal oleks vaheldust. Et mu oma lapsel ka oleks uusi pükse, millega eputada! :) Nii ka täna! Lõikasin välja viis paari dressipükse (sest nõudlust on) ja tundsin, kuidas ma ei suuda neid hetkel kokku õmblema hakata (midagi ma küll nokitsesin, nii et varsti on oodata). Niisiis otsisin välja ühe veidi teistsuguste retuuside lõike, mille olin juba ammu välja lõiganud ja katsetasin, kuidas selle järgi õmmelda on. Materjaliks kasutasin õhukest lillelist dressiriiet, mida mul on üsna mitme püksipaari jagu, aga mida ma pole veel jõudnud välja reklaamida.


Sellised need said! Nagu nende katsetamistega ikka, siis nüüd ma tean, mida järgmise paari puhul teisiti teha! :) Taskute õmblemine (kuna tegemist kirju riidega, siis kohe ei pruugi silma hakata külje peal olevad taskud) vajab kindlasti viimistlemist, sest need ei tulnud päris sellised, nagu ma oma vaimusilmas olin näinud. :) Õigemini ei pidanud need mu lapse käe taskusse surumise katsele päris nii vastu, nagu ma arvasin, et võiks.

Sääreotsad jätsin ma õmblemata, st. tegin sinna küll kolmepistelise sik-sakõmbluse, aga nö lõigatud äär jäi. Et oleks popim! :) Keerasin need umbes cm võrra välja ja tegin paar pistet, et need ka nii püsiksid. Eks peale pesu ole näha, mis mu omastarust suurepärasest ideest järgi jääb. :)


Igatahes mulle endale lõpptulemus meeldib ja laps oli ka õnnelik, et sai käsi taskusse pista. Eks neist lasteaiapüksid saavad, sest pole liiga paksud ega ka mitte liiga õhukesed.

22. oktoober 2014

Tomatisupp

Hommikust saadik mõlkusid mul meeles kaks teemat, millest kirjutada tahtsin - a) kuidas mu laps lasteaias käima hakkas ning b) enda toredast nädalavahetusest Saksamaal. Aga otsustasin, et kirjutan hoopis meie tänasest õhtusöögist ja soovitan retsepti. Kahest mainitud teemast mõni teine kord.

Ütleme nii, et sellest ajast, kui ma kirjutasin viimati supikeetmisest, on need meie majas populaarsemaks saanud. :) Keedan neid nüüd palju sagedamini ja igatahes laps sööb nüüdseks suppe juba väga hea meelega ja mees, no tema on sundseisus senikaua, kuni ta ise süüa tegema hakkab. :)


Täna kuulus aga meie menüüsse tomatisupp kitsejuustuga. Aususe huvides pean tunnistama, et retsepti leidmise au kuulub minu kallile sõbrannale, kes seda nädalavahetusel meile vaaritas ja see meil lausa keele alla viis, kõik sõid mitu taldrikutäit ja muudkui kiitsid. Tahtsin siis ka oma perekonda maitsva supiga üllatada. :) Paraku mu mees ei ole endiselt avastanud supisöömise võlu ja laps arvas, et tegemist on moosiga ning määris seda endale saia peale. Mina aga sõin jällegi mitu taldrikutäit. Retsept on pärit Nami-Namist ja kuna sealne retsepti kirjeldus on juba mugandusi sisaldav, ei hakka ma endapoolseid enam lisama. Kes soovib, see proovib! Ja teeb enda äranägemise järgi.


Paar nippi siiski minu poolt ka.
Tomateid on väga lihtne koorida, kui neile keev vesi peale valada ja ca 5 min seista lasta. Koor tuleb kenasti lahti ja seda on lihtne eemaldada.
Kuigi retseptis soovitatakse eemaldada ka tomatiseemned, siis mina seda ei teinud. Mulle tundus, et nii ei jää tomatitest midagi järgi. Lõikasin ainult välja selle keskmise, "puisema" osa. Ja nagu suppi süües selgus, poleks seemnete eemaldamine ka väga vajalik olnud, sest mina neid seal supi sees enam ei tuvastanud. Kasutasin blenderit, mis kõik kenasti ära püreestas, võimalik, et saumikseriga päris nii ühtlaseks suppi ei saa (ma ei oska kommenteerida, kuna mul pole saumikserit)

10. oktoober 2014

Karbid ja kastid

Usun, et paljudel on see "probleem", et asju pole kusagile panna, samas kui igasugu suvalisi (koledaid) pappkaste on majapidamises ikka ülearu ja need ootavad vanapaberisse viimist. Olgu need siis kingakarbid, mähkmekastid, toidupoest koos kaubaga koju toodud kastid (sest kotti polnud käepärast) või oled lihtsalt ostnud midagi, millest jäi hea tugev kast järgi ja mida oled alles hoidnud mõttega, et äkki läheb tarvis.

Samas on ilmselt nii mõnigi toonud koju kalli raha eest kauneid kastikesi ja karbikesi, mille sees "vajalikke asju" hoida! Või vähemalt seisnud poes mõne sellise riiuli ees, kus kõik need kaunid karbid rivis on ja õhanud, et küll on ilusad, oleks endal ka selline, aga pole seda siiski raatsinud osta!

Hea uudis on see, et selliseid karbikesi saab ise teha üsna käepärastest vahenditest, tuleb vaid veidi aega ja kannatust varuda. Tegin ise ühe sellise hoiukasti valmis eelmine aasta mähkmekastist. Täna hoian seal sees oma lõpetamist ootavaid õmblustöid. :) Valisin kasti välja, lõikasin ära "kaane" ja õmblesin kaks kasti mõõtudega sobivat riidest "kasti" - ühe väljastpoolt katmiseks ja ühe sisemise nö voodriks. Kui ma muidu tegutsesin õmblusmasinaga, siis kaks riiet omavahel ühendasin ma käsitsi salapistetega.



Kui soov millegi sarnasega hakkama saada, siis vaja läheb:

- sobivat karpi/kasti
- meelepärast riidetükki, paberit, paelu vm, millega karpi katta soovid (need peaks olema piisavalt paksud või mustrilised, et kasti enda tekstid/pildid läbi ei kumaks)
- kääre
- liimi (kui otsustad liimimise kasuks)
- õmblustarvikuid ja (soovitavalt) õmblusmasinat (kui otsustad õmblemise kasuks)

Erinevaid õpetusi, kuidas karpi  katta või ka algusest peale ise meisterdada/õmmelda, olen kogunud enda Pinteresti lehele, albumisse Karbid ja korvid. Toon siiski mõned õpetused linkidena eraldi ka siin välja.

- Ühe minu enda koostatud karbikatmise juhendi leiad huvi korral siit. Sisaldab nii õmblemist kui ka liimimist.
- Sew4home lehelt leiad ühe veidi keerulisema karbi õmblemise juhendi. Inglise keele oskus tuleb kasuks, sest kuigi olulisem on piltidega illustreeritud, on hea osad kohad üle lugeda. Karbi eelis on see, et kui seda parasjagu vaja ei lähe, saad selle kenasti kokku lappida ja ära panna.
- Lihtsa juhendi, kuidas katta karp riidega ja kinnitada see liimiga, leiad blogist Monkey business. See versioon on ilmselt kõige vähem aeganõudev.
- Kui soovid anda karbile veidi erilisema ilme, tasub tutvuda juhendiga põhjamaises blogis Craft and creativity. Sealne karp on kaetud paberi ja jämeda lõngaga (mille võid asendada ka nt paberpaelaga vms).
- Kaunid karbid nt maateadusehuvilisele koolilapsele saab, kui katta karbid maakaartidega. Selle ja veel huvitavaid asjade hoiustamise ideid leiad blogist IHeart Organizing.
- Ideid kaanega karpide kaunistamiseks leaid lehelt In my own style.

Kui viitsid ette võtta, jaga tulemust ka minuga! :)


6. oktoober 2014

Kuhu see aeg kaob e mis tunne on olla aastane

Ei, see pole postitus sellest, kuidas mu laps võis ennast tunda üheaastasena (sellisel juhul oleksin ma oma positusega juba aasta võrra hiljaks jäänud :D), vaid pigem heietus teemal, et minu blogi ja "püksteõmblustöökoda" said septembris aastaseks ja mis tundeid/mõtteid see endaga minu jaoks kaasa tõi.  Pean ausalt tunnistama, et täitsa hea tunne on. :) Ma pole sellele enne väga mõelnud, aga tõesti on! Aasta jooksul olen ma kindlasti ise arenenud, olen ühte-teist juurde õppinud ja ilmselt, mis kõige olulisem, mul on olnud lisaks lapsele  ja kodustele majapidamistöödele veel muudki tegevust, mis siis, et enamasti ikkagi koduseinte vahel. Kuna meil igapäevaselt lapsehoidjaid kohe käepärast võtta pole, vaid see vajab planeerimist, siis on mul tõesti hea meel, et leidsin endale hobi, mida saab teha kodus ja lapse kõrvalt, kohati ka lapsega koos. Väike abiline kulub ikka marjaks ära! ;) Nii või teisiti, pere toetus on oluline, sest eks see sage õmblusmasina mürin võib olla närvesööv. Aga siiani on mu mees ja laps mind kenasti välja kannatanud ja leppinud emme vajadusega "ajada omi asju". :)


Teiseks tunnen seda, et lisaks oma perele pean ma ütlema suure

AITÄH!!! 

kõigile, kes on minu tegevust usaldanud ja oma lapsele minu käest pükse soovinud. Ja eriti tänulik olen neile, kes on minu poole mitmeid kordi pöördnud. Mul on omad püsikliendid täitsa välja kujunenud ja see on ka üks ütlemata tore tunne. Usun, et on ka neid, kes pole minu "toodanguga" väga rahule jäänud, mis on ka üsna loogiline, sest olen ju tõesti hobiõmbleja ja nagu iga inimene, kes veidigi edasi areneda soovib, vaatan ka mina oma esimesi püksipaare nüüd tagantjärgi hoopis teise (loe: kriitilisema) pilguga, kui tookord õmmeldes. Ja ega ma saa lubada, et keegi kunagi enam ei pettu, sest siiani on nii, et iga püksipaar õnnestub mul pisut erinevalt (juba seetõttu, et ma endiselt tegutsen vaid tavalise õmblusmasinaga ja see seab omad piirangud), vahel pole lihtsalt hea päev, mõni kangas juhtub olema tõeline väljakutse ja teinekord tuleb lihtsalt mõni tahtmatu ja kahe silma vahele jääv aps ette. Andke see mulle siis andeks! :)

Kui ma ise septembris avastasin, et mu tegemistel on täitumas esimene aasta, oli mul plaanis igasuguseid asju.  aga plaanid nagu ikka, on mõeldud selleks, et need saaksid luhta minna. Nt:

- tahtsin jagada blogisid, mida ise rohkem jälgin ja loen
- tahtsin kirjutada klatšimooridest :) Kui ma selle teemani kord jõuan, saate teada, miks
- kuidas mu lapsel on juba tervelt kaks päeva lasteaiaga harjutamist seljataga ja üllatus-üllatus, emme kodus sellepärast nutab. :) Lisaks saime kohe ka nohu, sest täna on meil mõlemal ninad vesised peas ja ajab aevastama
- õmmelda valmis mõned eriti toredad püksipaarid ja neist blogida (no seda ma teen niikuinii, aga tahtsin kohe eriliselt pingutada)
- korraldada mõni auhinnamäng. Tänu Teadlik Vanem portaalile see ka nö poole kohaga õnnestus (aga ehk võtan ennast kokku ja teen millalgi veel ühe iseseisva mängu)
- küpsetada ehk mõni kook ja seda tulemust teiega jagada
- kirjutada valmis üks juhis, kuidas nö lihtsal moel ise üks püksipaar valmis õmmelda (see kindlasti tuleb ühel hetkel)
- ja palju muud...

Aga ju siis pean järgneva aasta jooksul selle kõik korvama, et kahesaastasena saaksin öelda: "Tehtud!" ja tegelikult alustan esimesest e blogide punktist juba täna. Nimetan blogid suvalises järjekorras, ei ole kuidagi teadlikult reastatud ja nimekiri pole kindlasti täielik. Enamus blogisid, millele ma aeg-ajalt silma peale viskan, on näha minu blogi paremas servas loetelude "Lahedad leiud meilt" ja "Lahedad leiud mujalt" alt.

Kes minu esimest postitust  lugenud on, teab, et enne omaenese blogi sisse seadmist ei arvanud ma sellest blogidemaailmast suurt midagi, kui mõned juhuslikud "pealesattumised" välja arvata. Üks esimesi blogisid, mida ma aga täiesti teadlikult jälgima hakkasin, oli Mutukamoosi blogi.  Avastasin selle juhuslikult Facebooki kaudu. Ilmselt keegi jagas viidet vms ja nii ma seda lugema jäingi. See on jälgimiseks suurepärane blogi, kui kodus on väikesed lapsed ja vahel tekib tunne, et kohe mitte midagi ei oska täna nendega peale hakata, sest kõik mängud on ära mängitud ja lõunaune aeg pole ikka veel kätte jõudnud. Nt andsin ma ükskord Mutukamoosi eeskujul oma lapsele kätte paar väikest kausikest erinevate kuivainetega ja seda tegutsemisrõõmu jätkus ikka tunniks vähemalt. Laps istus minu vastas ja tegi "süüa" ning mina sain samal ajal õmmelda. Vaadake kindlasti Mutukamoosi Facebooki lehele ja blogisse, kui te seda veel ei ole teinud.

Ühel päeval avastasin Facebookis, et üks mu lapsega koduseks jäänud kolleeg on usinalt küpsetama asunud ja veidi hiljem ka blogi sisse seadis. Alustasime oma tegevust enam-vähem samaaegselt, seetõttu hoian rõõmuga tema tegevusel silma peal, et näha kuidas tal läheb. Nüüdseks korraldab ta lisaks koogiküpsetamisele veel toidukoolitusi. Niisiis, kel Haapsalu kandis kooki vaja või tahab niisama mõnusalt hea söögi ja kena seltskonnaga aega veeta, visaku pilk peale Cakes by Kerlin lehele.

Ma pole eriline beebiblogide fänn, seetõttu ma ei viitsi neid eriti lugeda, sest minu meelest on kõik beebid armsad, aga üks beebiblogi, mida kirjutab isa, seda loen ma küll. Ja soovitan teistele ka. No issid näevad asju ikka hoopis teise pilguga. Ja kui sul pole just keerdus huumorisoont, saad sa nii mõnegi asja peale vähemalt muiata, kui mitte laginal naerda. Nii, et kui tahad teada, mida arvavad mehed/isad tegelikult beebidest ja beebieluga kaasnevast, siis loe Henry blogi. Tema lehelt leiad tegelikult kaks blogi, teine on terviseteemaline.

Kui Pere ja kodu enda uue portaali avas, jäin ma lugema ka sealseid blogisid ja teen seda nüüd igapäevaselt. Sealt leiab lugemist nii lastekasvatamise (peamiselt) kui ka muudel igapäevastel teemadel, millega lastega pered kokku peavad puutuma. Autoriteks erinevate perede emad. Leidub nii suure pere (kui 4 last on sinu meelest suur pere) emasid, üksikemasid kui ka erivajadustega laste emasid. Äratundmisrõõmu peaks jaguma kõigile ja kindlasti on see silmaringi laiendav, mis puudutab eesti pereelusid ja lastega seotud muresid üldisemalt. Mind on nii mõnigi lugu mõtlema pannud. Aga loe ja saad ise teada.

Käsitööblogisid sirvin ma aeg-ajalt ikka ka, aga üks blogi, mille postitusi ma alati ootan ja huviga loen, on Mõtelda on mõnus... See pole 100% käsitööblogi, aga minu meelest leidub selles blogis hästi palju tasakaalu ja rõõmu ja muidu head tunnet, võiks isegi öelda täiuslikkust. Seda lugedes tekib tahtmine tegutseda ja tuleb tunne, et kõik on võimalik.

Üks blogi, mille mina alles hiljuti avastasin, aga mis on olemas juba pikemat aega, on Diip kunstiinimene. Autor kirjutab erinevatel teemadel (emaks olemise rõõmudest ja muredest, tööga seotud teemadest, üldsust parasjagu kihevile ajavatel teemadel jne). Kirjutab sellest, mis teda parasjagu painab ja seda emotsiooniderohkelt. Teeb  mõnusa huumoriga, mis mulle sobib. Kuigi paljusid see ärritab, nagu aru olen saanud. Mine ja veendu ise!

Õmblemisega seoses olen ma sattunud ka üsna huvitavatele välismaistele õmblusblogidele, mis enamuses on ameerika omad. Pean kahjuks ütlema, et nende lehtedel häirib mind veidi see ülearune bling-bling ja nii ma ei viitsi neid alati vaadata, vaid sirvin neid siis, kui mõni teema mind konkreetselt huvitab. Siiski, üks blogi, mida ma üsna sageli loen, on Life is beautiful.  Kirjutab üks kodune kolme lapse ema ja uskuge mind, stereotüüpidest on ta kaugel. Ta kirjutab nii lastest, enda õmblustöödest, moest kui ka niisama elust-olust. Ühes olen ma selle blogi abil küll veendunud, ela kus ja kuidas tahes, kui sul on väiksed lapsed, siis teatud mured-rõõmud on kõigil samad.

Veel üks ingliskeelne blogi, mida sageli jälgin, on Feather´s Flights. Blogi on rohkem õmblustööde keskne ja mulle meeldib vaadata, mida selle autor endale ja eriti oma lastele õmmelnud on. Selles blogis on oma lihtsuse võlujõud.

Lisaks jälgin ka mõnda saksakeelset blogi, millest kaks ära mainiksin. BeAu*tiful jäi mulle silma millalgi suvel. Selles blogis on vähe juttu, aga palju värviküllaseid pilte riietest, mida autor oma paari-kolmeaastasele pojale õmbleb. Suuresti tänu tema blogile tekkis mul tahtmine Ebayst rõõmsamustrilisi kangaid tellida. Teine saksakeelne blogi, mida sageli loen, on Punkelmunkel. Ka tema kirjutab erinevatel teemadel - lastest, õmblemisest ja elust-olust üldse.

Selline väike ülevaade minu enimloetud blogidest. Mida Sina loed?

PS! Selle pisikese triibulise  elevandi (kasutasin ära ühe tumba riide jäägid ja sisse toppisin lapse hommikumantlist üle jäänud fliisriide tükikesed) õmblesin kord oma lapsele, kui mõtlesin, et lisaks pükstele võiks ka mänguasju teha. Aga seni olen piirdunud vaid selle ühega. :) Mõtlesin sellest vahvast vantsust kord blogida, aga pole kuidagi soonele sattunud ja nüüd, kus mul polnud sobivat pilti võtta, otsustasin teda siin näidata.



1. oktoober 2014

Lugege ka Teadliku Vanema portaali

Kuna paljud minu tegemiste jälgijad on ka teadlikvanem.ee portaali lugejad, siis ilmselt nii mõnigi teist on juba märganud, et täna on seal uues rubriigis looke minu tegemistest.  Veel suurem rõõm on näha, et  mõni portaali lugeja on juba vajutanud "like" minu Facebooki lehele.

Kes veel pole jõudnud, see kindlasti külastagu Teadliku Vanema lehekülge! On väga suur rõõm, kui sinu tegemisi on märgatud! Rääkimata kaasaelamisest!

Kel pildiolevate dressipükste vastu huvi, olge valvsad, sest juba homme algab auhinnamäng! Vajutage varakult "like" Teadliku Vanema Facebooki lehel, et võimalust mitte maha magada!