9. november 2014

Isadepäev

Erinevaid blogisid lugedes on jäänud mulje, et isadepäeva suhtutakse väga erinevalt. Ja kuna kirjutajateks on ju üldjuhul emad ise, siis peegeldavad need postitused ennekõike emade suhtumist, mis kandub üle lastele. Kes taunib sellise päeva tähistamist üldse, kes ootab suure õhinaga! Arusaadav, sest pered ja nende elud on erinevad. Meie oleme selline keskmine perekond, kes peab küll üksteist sellistel päevadel meeles, aga midagi ülearu suurt ei korralda ja higimull otsa ees kingitusi ei otsi. Nii ka seekord! Eile õhtul meisterdasime lapsega (tema küll panustas küpsisesöömisele) issile (tema enda soovil) küpsise tiramisu (seekord jäi pilt tegemata), mida täna mõnuga sõime. Issi on meil suur küpsisesõber, nagu ma ennegi maininud olen!

Täna oli mu mehel aga hoopis koolipäev! Kasutasime seda aega lapsega produktiivselt ja joonistasime issile pildi. St. mina assisteerisin, et elamine püsiks enam-vähem värvivaba ja laps joonistas suure hoolega. Pildile said nii päike, pilved, muru, meri, lilled kui ka mutimullahunnikud. :) Issi joonistamist peame veel õppima!


Kuna Lene käib nüüd ka lasteaias, siis oli meil sealgi ühel argipäevaõhtul tore pereüritus. Eriti meeldis mulle see, kui issid pidid ajalehele lapse kontuurid joonistama ja siis lapse välja lõikama. Nagu kasvataja ütles, et see laps on iga isa unistus - ei hakka vastu ega jonni kunagi! Meie laps otsustas siiski, et tema ei ole nõus ajalehele pikali heitma, vaid ainult istuma, seega pidi issi olema loominguline. Minu meelest sai küll meie lapsest niimoodi üks pisike pingviin, aga see-eest väga vahva pingviin. :)


Pärast meelelahutuslikku osa oli rühmas ka väike snäkilaud, kuhu kõik midagi söödavat tõid. Pelgasin küll, et juhtub nii nagu tavaliselt, et laual on palju asju, mis kõik üle jääb, aga õnneks see polnudki nii. Ise küpsetasin rebitavat kõrvitsasaia. Sõid nii isad-emad kui ka lapsed. See ilus kuldkollane värv lihtsalt tõmbab kõiki ligi, arvan ma! :)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!