6. detsember 2014

Saigi 100 täis

Nii, see siin on minu postitus numbriga 100. :) Täitsa põnev! Minu jaoks! Teiste jaoks võib-olla mitte nii väga! :) Mõtlesin kohe pikalt, et millest selles sajandamas postis siis pajatada. Võiks ju teha mingi statistilise ülevaate blogist!? Ei, see pole see! Igav veits! Võiks kõiki kiita ja tänada! Seda sai juba tehtud, siis kui blogi aastaseks sai! Mitte, et tihedamini tänada ei võiks! Võib ikka! Lausa peab! Võiks anda mingit sorti ülevaate oma püksimajandusest! Ah, neid näeb enamuses Facebookis ja paljusid olen ma siin ju niikuinii näidanud ja midagi ka sinna juurde kirjutanud! No nii huvi pärast lõin hiljuti umbkaudu kokku, et mitu püksipaari ma siis selle aastakese jooksul õmmelnud olen. Sain kokku ca 500. :) Paljud neist olen niisama ära kinkinud, paljud on tee uue omaniku juurde leidnud, paljud on mu oma lapse jalas ja paljud neist seisavad veel kapis ning ootavad oma aega ja uut omanikku!  :)

Aga millest siis ikkagi kirjutada! Äkki titevarvastest! :)

Lene, 2,5-kuune. Fotograaf  Tiina-Liina Uudam

Tegelikult on lugu lihtne! Meie perre on uue aasta alguses oodata uut ilmakodanikku, tõenäoliselt üht poisipõnni! Vaadates täna kalendrisse ja mõeldes ajas veidi tagasi, tekkis mul tunne, et ma olen taaskord ajale jalgu jäänud! Esimese lapsega olin ma kogu aeg teadlik, kus maal on parasjagu mu ootus, kuidas mina ennast tunnen, kuidas beebiga lood on. Ajasin internetis ja beebiraamatus näpuga järge, mis ja kuidas on ja olema peab! Olin ehe näidisrase, nii nagu kirjutati, nii ka oli! Enamus vajalikke asju sai soetatud jooksvalt ja haiglakott pakitud ja mitmeid kordi läbi mõeldud, mis ja kuidas. Ühesõnaga, olin ettevalmistunud.

Aga seekord?! No jõulud võiks minu meelest olemata olla! Pelgan veidi seda mööda poolt Eestit uhamist. Suur kiusatus on koduseinte vahel püsida. Kuigi aega on parasjagu, siis ei või ju iial teada, millise hange vahel asi pihta hakkab! Aga muidu on ettevalmistusest asi kaugel. OK, ma sorteerisin läbi esimesest lapsest jäänud riided, valisin välja kõik neutraalsed riided, mis sobivad ka poisile. Viisin kogumiskasti ära need, mida müüki ei tahtnud panna, aga prügikasti ka ei raatsinud visata. Panin müüki enamuse kleitidest jm tüdrukuriietest! Osadest asjadest olen lahti ka saanud, ülejäänud vajavad ilmselt teistkordset sorteerimist, sest ega elamine ja kapid pole kummist. Lisaks kasutasime ära vanaema külasolekut ja käisime mehega soetamas nö haiglast kojutoomise riideid. Muud nagu polegi teinud. Ma ei tea, mida ma ootan. Mitte, et ma oskaks ka nüüd öelda, mida väga tegema peaks. :) Voodi seisab Lenest ülejäänuna seina ääres niikuinii, me ei ole seda lahti võtnud. Ja muud suuremad asjad on ka olemas. Minu suurim mure on see, et kui esimene oli suvelaps, siis teine tuleb täiesti südatalvine beebi. Kuidas nii pisikesega talvel hakkama saada?! :) Aga ma ise olen ju sama südatalvine! Kui minu vanematel õnnestus ehk õnnestub ikka meil ka hakkama saada! Sünnipäevakingituseks ma teda ei oota! Võiks ikka oma päeva valida! :)

Foto: Tiina-Liina Uudam. Papud ja tekk: Moemutter

Kuidas teil oli? Kas teise lapse ootuses olite sama ettevalmistunud, kui esimesega? Või olite samasugused, kui mina? Et küll jõuab ja saab! Ja siis äkki ei olnudki enam aega! :D

2 kommentaari:

  1. Oi kui armas uudis! Palju õnne teile!

    Mul oli teist last oodates samamoodi, et ei osanud nagu midagi ette valmistada ja väga polnudki valmistuda. Käru, turvahäll jne jne kõik olemas. Riided olin juba esimesele lapsele neutraalsed varunud, seega ei olnud lapse soo mitteteadmine oluline varustuse valikul. Ja ega väga ei jaksanud tohutult sättida ka - mitte nii, nagu esimest last oodates, et muudkui tõstad beebiriideid ühest kummuti sahtlist teise ja vaatad, kuhu paremini sobib :D Suurem laps vajas ju ikka tähelepanu ja endal ei olnud ka samasugust uudsuse õhinat. Kui keegi küsis, mitmes raseduse nädal mul on, siis reeglina ei osanud sedagi vastata :)

    VastaKustuta
  2. Aitäh!
    See asjade kummutisahtlites ümbertõstmine ajas praegu naerma, sest ma tegin samamoodi. :) Muudkui sättisin neid ringi.
    Praegu pole enam küsimus selles, kas kummut on piisavalt suur, vaid selles, kas elamine on suurema pere jaoks piisavalt suur. :) Esialgu kindlasti, aga edaspidi seisavad meil vist samad valikud ees, mis sinu perel.

    VastaKustuta

Aitäh, et võtsid aega!