14. jaanuar 2015

Sein

Tuli tahtmine oma suurt perekonda kiita! Kuigi me vahel oleme selline tõeline itaalia perekond, kes mingi mõttetu pisiasja pärast võib korralikult häält tõsta, saame me üldjoontes siiski omavahel hästi läbi ja on teatud olukorrad (nt kui on vaja mingil moel aidata meie kallist ema), kus enamus pereliikmeid vastavalt oma võimalustele kaasa aitab. Kes nõuga, kes jõuga! 

Paar viimast aastat on meil maal ema juures jupphaaval remonti tehtud. Teised on, mina pole selles projektis väga kaasa aidata saanud. Mul on olnud parasjagu kas suur kõht või väike beebi/laps ja siis naljalt mööda redelit ei roni ja tolmu-prahi sisse ei kipu. Aga see selleks. See-eest olen saanud teisi korduvalt tehtu eest kiita ja teen seda ka nüüd. Eriti kiidan seekord oma õde, kelle juhtimisel selline kaunis sein nüüd minu ema elutoas on. Aga kiidan ka kõiki teisi, kes kogu remonditöös palju kaasa aitasid! Konkreetses toas, selles samas seinas seisis u 80-ndate keskpaigast saadik suur sektsioonkapp, mis oli ju tol ajal iga pere unistus ja uhkus. :) Igatahes kõik järgmised remonditegemised möödusid nii, et kappi ei nihutatud paigast ja uut tapeeti pandi ümber kapi. Seekord veeti aga tuba tühjaks ja vanad tapeedikihid koos kõige muuga kisti seina pealt maha ja kõige alt tuli välja servamata paksudest laudadest kaunis sein. Patt oleks olnud seda uuesti kinni katta ja nii mu kallis õde koos mitme abilisega seina korralikult puhtaks nokkis, ölitas ja takku pragude vahele toppis ning tulemuseks sellise kauni seina sai. 


Vana sektsioonkappi polnud plaanis niikuinii enam tuppa tagasi tuua, kuid see sein sai aktsendiandjaks kõigele järgnevale. Puhtaks nokiti ka miljoni värvikihi alt vana uks. Ja kogu vanem mööbel (osaliselt minu vanaisa tehtud), mis osaliselt sahvrisse moosikappideks viidud, jälle tuppa tagasi toodi. Sektsioon teenib nüüd edasi moosikapina. :)


Mulle meeldib vana ja väärikas niikuinii, eriti armsaks saavad need asjad veel siis, kui nende kallal ise vaeva näha. Nagu üks mu pisikestest sugulastest emale ütles (küll teise toa kohta) "Vanaema, sul on nüüd nagu muuseumituba!" Natuke on tõesti!

Ise sattusin maale eelmine kevad just siis, kui remont oli peaaegu valmis ning kreegid ja kirsid õitsesid. Siis tundus kallite pereliikmete tehtud remont kohe eriti rõõmus ja helge ning südantsoojendav. Vaatame, mida head toob see kevad!



Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!