16. veebruar 2015

Tähedressipüksid beebidele

Kuna valida on, kas kirjutada või õmmelda, siis seekord pikka juttu ei tule, aga näidata tahaks ju ikka, et millega tegelenud olen. Nii vähe või palju, kui seda aega kahe lapse kõrvalt jääb. Midagi ma ikka näpistan, sest see on see kurikuulus "minu aeg"! :) Sel ajal peab issi ülesannete kõrgusel olema! :) Eile sai me poja juba kuu vanuseks, nii hämmastav, kui see ka pole. Homme lähme arsti juurde, siis saame teada, palju ta meil kasvanud on. Endale tundub küll ta ühest küljest nii pisi, aga samas juba nii suur! :) Ah, seda ema südant, eks!?

Aga pükstest! Kuna ma tähepükse olen seni õmmelnud alates suurusest 74/80, siis olin juba pikemalt mõelnud, et peaks ikka proovima pisemaid ka teha. Asi oli pigem konkreetses lõikes, sest seda väiksemat polnud. Ja siis tuli ka konkreetne soov suurusele 56, nii et otsustasin proovida. Katsetasin kahte erinevat lõiget. Punase-halliga on haaremipükste stiilis, ülejäänud nö tavalise püksilõike järgi. Aga selliseid need said!


10. veebruar 2015

ABC

Lastel on "kõvakettal" palju vaba ruumi ja see salvestab päris hästi! Vahel liigagi hästi! :) Mõnda asja nad võiksid mitte kuulda ning näha ja mitte "salvestada". Aga kuidas seda potentsiaali mõistlikult ära kasutada? "Õiget" vastust ma sellele küsimusele ei tea, kuid oleme vaikselt hakanud Lenele tähti õpetama, et see õigel eesmärgil kasutatud saaks!


Tegelikult hakkasin ma talle tähti õpetama täiesti juhuslikult ja üldse mitte planeeritult. Lene oli vist veidi alla 2a, kui talle see tähe-puzzle kingiti. Esialgu vaatasime niisama pilte ja õpetasin talle nende abil sõnu. Ühel hetkel muutus see tema jaoks aga igavaks, sest sõnad said selgeks ja siis ma niisama naljaga pooleks ütlesin, et õpime siis hoopis tähti. Samas mõtlesin, et miks ka mitte ja hakkasimegi pihta. Nagu näha, siis tänaseks on see puzzle suurest "õppimisest" juba üsna räsitud olemisega. Talle jäid üsna kähku osad tähed meelde, teised mitte nii kiiresti. Ilmselt seetõttu, et paljudel tähtedel on tema jaoks üsna sarnane hääldus/kõla. Üldiselt me küsisime ainult sedasama puzzlet kasutades, et mis täht üks või teine on, aga kord, kui käisime Kristiine keskuses, nägi ta seinal suurelt H&M logo ja ütles "emm". Alguses ma ise seda ei näinudki, et kus see M on ja arvasin, et ta niisama "jutustab", aga kui nägin, siis olin täitsa üllatunud, et ta selle ära tundis. Üsna pea hakkas ta raamatutes näitama, kui nägi mõnda tuttavat tähte (lasteraamatutes on sageli peatüki esitähed suuremad, kui muu tekst). Ja nii see on läinud.


Eks ta ajab siiani mõned tähed omavahel sassi või kui tal kohe meelde ei tule, siis ajab niisama "pada", aga kui ta viitsib mõelda ja meenutada, siis ta enamus tähti siiski tunneb ära. Kindlasti ei ole see meil eesmärk omaette, talle kiirelt tähed selgeks õpetada, sest aega on ju sellega küll ja veel. Kuid samas, miks ka mitte, kui tal huvi asja vastu olemas. :) Pole ju paha nende selgekssaamist toetada!
Kusjuures meil on üsna mitmeid erinevaid "tähekomplekte" kodus. Kahjuks ei sisalda ükski neist täielikku 32-tähelist eesti tähestikku, aga eks selle õppimisega on aega ka. ;)

Lisaks tähe-puzzlele on meil veel värvilised puidust külmkapimagnetid. S-täht on küll kusagil kindlas kohas peidus. :) Tegelikult ma pole kindel, kas see kadus kohe ära või seda ei olnudki. Lisaks on meil ka samast seeriast numbrid olemas. Neid oleme ka paralleelselt tähtedega õpetanud, aga ma pole veel päris täpselt aru saanud, kas ta neid ka päriselt eristab, sest vahel läheb üsna hästi "täkkesse", teinekord aga enamus mööda.


Sünnipäevaks kinkis Lenele tema suur nõbu sellise lükandakendega raamatu. Pildid raamatus on nö võluaknas ühest äärest teise liigutatavad. Ühes ääres on täht ja teises ääres pildile vastav sõna. Ja pildi all selgitav lause. Raamatus on küll mõningaid naljakaid vasteid. Nt on seal mütsi pilt N tähe juures ja sõnaks on "nokats" e nokkmüts. Minu meelest leiaks küll palju parema N-tähega sõna, rääkimata sellest, et müts võiks ju pigem M-tähe juures olla.


Lisaks on meil Stokke kandik, millele käivad alla vahetatavad pildid. Selle tähtedega aluse teisel poolel on veel numbrid. Eks siis, kui hakkame usinamalt numbreid õppima, keeran aluse ka teistpidi.


Millal teie hakkasite oma lastele tähti õpetama? Ja kui kiiresti nad need selgeks said? Kas õpetasite neid lapsele teadlikult ja nägite palju vaeva või tuli see läbi mängu ja suurema vaevata?

8. veebruar 2015

Õnnelik võitja on...

Kui ma auhinnamängu alustasin, ei olnud mul sellega seoses mingeid muid mõtteid, kui et vahel tuleb oma rõõmu lihtsalt teistega jagada ja anda kellelegi võimalus võita! Ma ausõna ei osanud oodata ega arvata, et ma sellest ise nii toreda emotsiooni ja motiveeriva laengu saan! Ma siiralt ja südamest tänan teid, et kirjutasite mulle nii toredat tagasisidet!

Õnne tõi seekord number

61


Selgituseks! Et mul oleks lihtsam võitja välja selgitada, otsustasin nii blogipostituse lõpus olevad kommentaarid kui ka Facbooki kommentaarid ära nummerdada ning jagasin kõigile välja õnnenumbrid! Seejärel kasutasin Random.org abi. Tahtsin teha loosimise järel ekraanist ka pilti, et seda siia üles riputada, aga kogemata vajutasin klaviatuuril backspace nuppu ja nii jäi pilt tegemata. Nii jääb teil üle ainult mind uskuda! :)

Hoidke minu Facebooki-lehel ja blogil silm peal, kindlasti korraldan millalgi veel mõne sarnase mängu. Nt siis, kui hakkab 600 täis saama. :)

6. veebruar 2015

Beebi haaremipüksid

Olen päris pisikesi haaremipükse õmmelnud ikka kerge hingevärinaga, et kas need ikka päriselt lähevad pisikestele beebidele jalga! Äkki on liiga väiksed või äkki on liiga suured. Viimasel juhul nad vähemalt kasvavad sisse, esimesel juhul võib püksid vist ainult nukule jalga panna! Nüüd, kus mul on kodus endal pisike beebi (OK, oma 4055gr sünnikaalu ja 54 cm juures ei ole ta muidugi nii pisike, kui enamus vastsündinuid), on mul võimalus järgi proovida, kas need ikka lähevad jalga. Õnneks ikka lähevad! :)  Siin mõned näited! 


Kahju ainult, et see beebi nii kiiresti kasvab! Muidugi nii saan ma järjest talle kõik kapisolevad püksid jalga proovida ja nende suuruseid testida! Sest õmblema hakkasin ma siis, kui esimene laps kandis suurust 74 ja nii jäi mul ainult üle uskuda ja loota, et väiksemad numbrid vastavad suurusele.

5. veebruar 2015

Kellele naeratab loosiõnn?

Üsna mitu päeva oli minu Facebook´i lehel näha ilus ümmargune number - 500! Uskumatu, et selleni jõudnud olen! Poleks iial lootnud! Lisaks veel need, kes jälgivad minu tegemisi muude kanalite kaudu! Suur AITÄH kõigile! Rõõm on seda rõõmu teiega jagada! Leian, et sel puhul oleks küll minust paslik teile üks väike auhinnamäng välja pakkuda! Mõte on keerelnud mu peas tegelikult juba pikemat aega, umbes sellest hetkest, kui täituma hakkas 450! :) Aga elusündmused on võtnud oma aja, seega pole varem reageerida jõudnud! Igatahes kuulutan nüüd välja ühe loosimise!

Tingimused
1) Auhind - 1 (üks) paar minu kõige popimaid pükse ehk nö tähekestega dressipüksid! Õmblen need vastavalt loosivõitja soovitud suurusele kas poisile või tüdrukule sobivates toonides.
2) Osaleda võivad kõik (sõbrad, sugulased, tuttavad, võõrad), kes minu Facebooki lehega liitunud on või minu tegemisi muul moel jälgivad.
3) Oma soovist mängus osaleda anna teada kommenteerides kas siinsamas blogipostitust või vastavat postitust Facebookis. Selleks kirjuta ühte kommentaariumisse järgmist:

a) mis suurusele võidu korral pükse soovid
b) kas püksikandjaks saab poiss või tüdruk
c) kena oleks lugeda ka, kuidas Sa üldse minu lehe avastasid (pole kohustuslik :D)

4) Kommentaarium läheb lukku pühapäeva, 8.veebruari õhtul kell 22.00, peale seda annan teada võitja nime!
5) Püksid õmblen valmis kolme nädala jooksul (teen nii kiiresti, kui saan ehk esimesel võimalusel, aga kahjuks hetkel on elukorraldus veidi kaootiline, seega võtan endale pigem pikema tähtaja).
6) Kindlasti näitan hiljem kõigile ka valmis pükse!

Head loosiõnne kõigile!

Lisan siia lõppu mõned näidised hiljuti valminud pükstest!
PS! Need fotod on illustratiivsed, sest püksid on juba uue omaniku leidnud.







3. veebruar 2015

Käpikud ja kapukad

Istun siin praegu ja üritan otsusele jõuda, millest kirjutada. Viimastel päevadel ja nädalatel on palju mõtteid peas, mida nagu tahaks jagada, samas ka mitte. Nii ma siis "pliiatsit keerutan". Magamistoas nohiseb vennake, andes endast aeg-ajalt läbi une häälitsedes märku. Lastetoas annab issi endast parima, et suurt õde magama saada. Meil on juba üsna ammu sisse seatud, et üks õhtu paneb üks ja teine õhtu teine tütre magama. Vahepeal kostub sealt toast porinat "Ei taha magada!", siis jälle selliseid armsaid lausekatkeid nagu "Kallis issi!" või "Kallis laps!" (seda viimast ütleb ka Lene ise :D). Hetk tagasi ajas mind naerma lause "Kallis issi-poiss!" (ma ei tea, kuskohast ta selle võttis)! Siis jälle väike jupike ühest lastelaulust, millele oma sõnad luuletatud ja seejärel issi soovitus, et aeg on magama jääda! :) Õndsad on need hetked, kui mõlemad lapsed magavad ja endal on võimalik veidi hinge tõmmata! Juhtub seda u 1,5h päevaune ajal ja teist sama palju õhtul! Täna pole siiski selline päev! Kui üks on magama jäänud, siis teine kohe ärganud ja tundub, et see jätkub ka nüüd! Aga ma ei kurda! Oleme ju endiselt harjumas ja pojal režiim alles välja kujunemas. Ma olen siiski suhteliselt välja puhanud, kuigi möödunud öösel sain magada u 5h, sest Paul jäi magama alles pool 3 ja Lene ärkas juba kell 8! Eelmisel ööl see-eest puhkasime kõik korralikult välja. Und jagus söögipausidega keskööst kuni hommikul 10-ni.


Tegelikult tahaks kirjutada oma pükstest, aga kuna neid hetkel pole, siis kiidan hoopis meriinovillaseid papusid ja käpikuid, mille Paulile külma ilma ning külmade käte ja jalgade vastu võitlemiseks ostsime. Eks beebidel on üldse selle kehatemperatuuri reguleerimisega lood nii, nagu need on. Üldiselt ma lähtun sellest, et kui lapse kukal on soe, siis tal ei tohiks külm olla. Aga ikka kostub nõuandeid, et katsu käsi, katsu nina või märkuseid, et appi kui külmad käed vms. Mis seal salata, kui lapsel on käed-jalad soojad, siis on ikka kindlam tunne küll, et tal päriselt ka pole külm. Ta ju ei oska külma üle kurta! Kuigi ma plaanisin algselt osta lambanahast vankrikoti, siis sellest mõttest ma esialgu siiski loobusin, sest tundub, et käredat pakast ja paksu lumega talve see aasta ei tule. Aga tunnen ennast tõesti kindlamalt, kui tal on käes-jalas midagi, mis kindlalt sooja annab ja sooja hoiab. Olen (meriino)villase usku! :)  No ja hinna poolest on need enam-vähem samasse hinnaklassi, kui võlts-uggid, mida erinevates lastepoodides müüakse, seega eelistan siiski naturaalset kraami. Maksin nende eest allahindlusega vist 8,40.


Leidsin ma need taaskord Järve Selveri villatoodete letist. Seal on neid kaks. Nimetet lett asub Aatriumi poolses otsas, kui kellelgi huvi. Ma ausaltöeldes ei tundnud algselt huvi, et kelle tooted need täpselt on, vaatasin väljanägemist ja lähtusin vajadusest. Kodus siiski googeldasin korra firma nime ja selgus, et tegemist täitsa Eesti ettevõttega, Willmar. Neil on olemas ka e-pood, kui kellelgi soov osta, aga pole Tallinnast ega satu siia.

Lene beebiajast on meil olemas ka sarnased käpikud, kuid kahjuks on need veidi kitsad ja üsna paha pisikesele beebile kätte panna, kuigi välja näevad minu meelest suht armsad. Aga tol ajal ma kahjuks ei leidnud ilma pöidlata ja veidi laiemaid käpikuid ning ajasime nendega Lene esimese talve läbi.


Papusid ostes nägin seal samas letis just selliseid ilma pöidlata käpikuid ka, aga need olid tumedad ja jätsin ostmata, kuid järgmisel päeval saatsin siiski mehe neid sealt ära tooma. Mulle meeldib, kui asjad on toon-toonis, aga samas ei ole suurt vahet ju ka, sest need on niikuinii kombe sees peidus. Olulisem on, et need täidavad oma eesmärki ja annavad sooja. See nublakas ja valge elastikpael on selleks, et saaks käpikud ülevalt kokku tõmmata nii, et need käest ära ei tuleks.


PS! Pauli punase-mustatriibulised haaremipüksid on emme kätetöö ning punane tikandiga tekk Moemutri toodang. Tegemist küll Lene tekiga, aga Pauli teki jaoks on tellimus sisse antud. Kui kätte saame, siis näitan teile ka!