30. märts 2015

Kutsumüts

Lenel on kolmapäeval lasteaias Loomakarneval. Kõiki lapsi oodatakse lasteaeda (osaliselt) kostümeeritult. Mütsid Lenele meeldivad, niisiis oli valik lihtne.


Lõike leidsin ajakirjast Ottobre 3/2014. Näo joonistasin tekstiilimarkeriga. Tegemist umbes pooletunnise projektiga.


23. märts 2015

Roosa, roosa, roosa

Ma olen seda ennegi maininud, et ma pole teab mis roosa austaja. Mul pole midagi selle värvi vastu, aga nt kui Lene beebi oli, siis ma soetasin talle väga vähe roosasid riideid, pigem vaatasin ikka, et oleks neutraalsed või värvilised. Roosa jäi, mõne väikese erandiga, minust enamasti poodi. Suure rõõmuga ostsin ma talle nt ühe kärtsroosa kampsuni. No ja seetõttu, et inimesed ikka kindlasti teaksid, et tegemist on tüdrukuga, ma ka talle roosasid riideid ei soetanud. Sest need mõned korrad, kui ta oligi roosasse riietatud, küsiti ikka, et kumb ta siis on, kas poiss või tüdruk. Aga seda küsiti ka siis, kui tal oli kleit seljas. :) Ilmselget võõraste inimeste jaoks on võõras beebi... lihtsalt üks võõras beebi. Vahet pole, mis tal seljas on. Nii, et südamerahuga panin talle sageli ka pruune ja siniseid asju selga.  Aga nüüd...


Triikisin just Lenele selleks nädalaks lasteaiariideid ja tõdesin hämmastusega, et tema garderoobi on täiesti märkamatult siginenud suur hulk roosasid pika varrukaga t-särke ja tuunikaid ja dressipluuse. Roosa on tunginud meie majja täiesti salakavalal moel. :)  11 triigitud asja seast rohkem kui pooled olid kas üleni roosad, roosale ligilähedast tooni või sisaldasid roosasid detaile.


Asju kappi pannes avastasin sealt veel kaks roosat pluusi ja ühe roosa dressika. Lühikese varrukaga t-särke ma isegi ei julgenud üle lugema hakata. :) Lisaks on mitmed mu enda õmmeldud püksid kas mingid roosasegused või õrnlillad vms. :) 

Millal ma selle näpu huvitav andsin? :) Saan ennast vabandada ainult sellega, et mitmed esemed on Lenele kingitud ja ise olen palju asju soetanud järelturult ja eks ma siis olen vaadanud rohkem detaile, kui värvi (ma olen detailiinimene). 

Kuidas on teil suhted roosaga? Kas lapsed pigem roosas või rohelises? 

PS! Olime hiljuti sunnitud välja vahetama oma triikimislaua. Mul oli kohe täitsa kahju! Vanal tulid jalad keevitusest lahti ja see muutis laua kasutamiskõlbmatuks. 

PPS! Ühtlasi tekkis mul triikimise ajal küsimus, et huvitav, kuskohast soetab Lindex lasteriiete kangad. Minul on Lindexi riietega enamuses positiivsed kogemused. Värvid säilivad hästi ja on harva juhtunud, et mõni asi kokku on tõmmanud või välja veninud. Sama ei saa kahjuks öelda mõne kallima firma riiete kohta. 

Kuidas ma õmblen

Kuna mu käest ikka aeg-ajalt küsitakse, et kuidas ma õmblemiseks (kahe lapse kõrvalt) aega leian, siis mõtlesin, et kirjutan vahelduseks sellest veidi, kuidas see mul käib. Keda huvitab, siis pea aasta tagasi kirjutasin ma ka sellest, ilma milleta ma õmmelda ei saa (ses osas on küll tänaseks kindlasti mõned muudatused toimunud). Aega õmblemiseks ma lihtsalt võtan. :) Jep, nii lihtne see ongi. :) Jätan muud asjad, mis nagunii kunagi otsa ei saa ja mida keegi minu eest vahepeal ära ei tee, tegemata ja õmblen. Ausalt, need mustad nõud on seal kraanikausis ka paar tundi hiljem, ei kao need sealt kusagile, kui ma üksi beebiga kodus olen (mees on tööl ja Lene lasteaias). Ja beebi ka ei kannata emme õmblemishulluse all, sest tema sel ajal magab verandal õndsat und. Pauli lõunauni kestab tavaliselt nii 4-5h, nii et selle aja sees jõuan ma nii poes/õues käia, õmmelda, kui ka nõusid pesta. :) Vahel ka süüa ja pesemas käia ja koristada ja kõike muud. Ja vahel ei jõua ühtegi eelpoolnimetatutest, sest siis ma lihtsalt õmblen jutti mitu tundi. Ühesõnaga, mul on vedanud, et mu laps magab hästi. Ka Lene magas beebina super lõunaunesid, aga kahjuks ma tol ajal veel ei õmmelnud. Ja kui ma viitsin ning jaksan, siis õmblen ma ka õhtuti peale seda, kui lapsed on magama jäänud. Üllataval kombel ei ärka nad kumbki õmblusmasina müra peale üles. Samas, kui Lene kodus on ja lõunaund magab, siis ma õmmelda ei julge, sest siis on tõenäosus kordades suurem, et ta ärkab. Olen mõned üksikud korrad paar kiiret õmblust teinud, kui Lene lõunaund magab ja alati on see lõppenud sellega, et ta hakkab nihelema.

Aga selge on ka see, et päevad pole vennad ja ma ei istu masina taha mitte iga päev. Vahel läheb mööda mitu-mitu päeva, kus midagi ei juhtu. Sest kõiki asjatoimetusi ei saa ju alati edasi lükata ja nii juhtub, et Paul ärkab enne, kui mina masina lauale tõsta jõuan. 

Valmis pükste tarbeks olen ma Lene kapist ühe riiuli hõivanud. :) Ja materjali jaoks teise veel... ning ühe sahtli... ja osaliselt enda riidekapi... Appiiii! Mul on seda õmblemist ootavat materjali tegelt jube palju.
Kuidas ma siis õmblen? No kogu protseduur näeb välja suhteliselt kaootiline, nii et aeg-ajalt ma ikka üritan oma meest selles veenda, et mul on oma õmblustuba vaja, aga ta ei allu provokatsioonile ja lubab mul lahkelt kas verandale või keldrisse oma kodinatega kolida. :) Siiani olen ma siiski meie köök-elutoas püsinud. Kuid paraku valitseb siin minu "loomeperioodil" paras kaos, mida ma siiski üritan kontrolli all hoida. Parim viis selleks on lasta mul õmmelda! :) Õhtu lõpuks korjan ikka suurema osa asjadest kokku, aga aeg-ajalt ikka leiame nööpnõelu sealt, kuhu need ei kuulu.

Aga minu "loomeperiood" näeb siis välja selline, et ma lõikan korraga välja suurema hulga erinevaid pükse. Erinevaid suuruseid, erinevast riidest, erineva lõikega (no, et igavaks ei muutuks). Lõikan ma neid välja tavaliselt siis, kui mõlemad lapsed magavad lõunaund ja ma ei taha kolistada, samas ei viitsi ka niisama arvutis passida vms. Nt eile ja täna lõikasin ma välja umbes 15-20 paari haaremipükse, lisaks mõned mütsid ja kolmnurksallid. Vaatasin üle oma suuremad kangatükid ja mõned taaskasutusest toodud t-särgid ning lõikasin neist kõik välja, mis andis. Sain oma materjaliriiulid jälle veidi tühjemaks. :) Tegin ruumi suvele. :) 

Siin pildil on üks osa eile ja ka ühel varasemal korral väljalõigatud pükstest.


No ja peale seda, kui püksid on välja lõigatud, tuleb leida aeg ja võimalus nende kokkuõmblemiseks. Aga enne, kui saab õmblema hakata, tule pükste tükid omavahel ka nööpnõeltega kinni pista, et õmblused ikka enam-vähem otse oleksid. :) Siin pildil on osa nendest asjadest, millele ma eile juba nõelad sisse jõudsin pista.


Kui ma olen palju erinevaid asju korraga välja lõiganud, siis pistan nööpnõelad sisse riide värvi järgi. Siis on neid hea lihtne järjest kokku õmmelda ja ma ei pea vahepeal niiti vahetama ega millegi muuga tegelema. Vuristan järjest mitmel paaril küljed kokku, siis vahetan kiirelt niiti ja õmblen teist värvi pükstel õmblused kokku. Ma ei raiska aega sellele, et alustatud paar korraga valmis teha. Vaid, kui võimalus tekib, tegelen jälle nööpnõelte sisse pistmisega ja lõpetan järjest püksipaarid sama meetodi alusel ära. Ehk siis olen selline one-man-liinitööline. :) 

Seetõttu ongi mul kogu aeg ja ma mõtlengi kogu aeg pooleli vähemalt 20 paari pükse, mille kehaosa olen ma juba ammu jõudnud kokku õmmelda, aga soonikute/värvliteni pole jõudnud. Sest noh, alati tulevad uuemad ja põnevamad paarid peale või siis on soove niipalju tekkinud, et pean enne nendega tegelema või siis mul lihtsalt pole sobivat riiet või niiti või viitsimist või aega või mida iganes mul siis parasjagu pole. 

Siin pildil ongi üks ports nii pikemalt seisma jäänud pükse kui ka neid, mis ootavad lõpetamist ja soovijatele kättetoimetamist.


Lisaks on mul kombeks aeg-ajalt teha "puhastustööd" oma varudes. St, et ma lõikan allesjäänud tükkidest välja nt ühe püksipoole (sest teise jaoks lihtsalt ei jätku riiet), allesjäänud pisikesed ribad viskan minema ning siis jään ootama, et ühel hetkel leidub sobiv kangas, millega neid "püksipoolikuid" ühendada ja õmmelda püksid stiilis üks pool ruuduline, teine lilleline. Praegu on mul selliseid "poolikuid" selline peotäis. 


Muideks, kuna ma nüüd nädalavahetusel palju asju välja lõikasin, siis mul on hetkel ühel või teisel moel pooleli umbes 50 paari pükse. Impressive, või mis?! :) Täna korraks mõtlesin, et loeks selle postituse tarbeks üle, aga ma ikka ei viitsinud ja siis juba lapsed ärkasid ka. Selle 50 paari hulka kuulub ka selline hunnik poolikuid dressipükse. Osad omanikuga, osad veel mitte. ;) Osad juba valmis (omanikuga ja ilma) dressipüksid olid näha üleval esimese fotol.


Nii ma siis õmblen: leian/võtan aja, lõikan korraga palju pükse välja, panen paljudele asjadele korraga nööpnõelad sisse, õmblen siis kui saan, palju on korraga pooleli, lõpetan siis kui saan. Ja kui tundub, et hakkab väheks jääma, lõikan juurde. :) Praegu on siis selline olukord, et lõpetan esmajärjekorras ära soovitud paarid ja siis juba asun lõpetama ülejäänuid. On, mida oodata, aga millal valmis saan ja üles panen, ei oska öelda. Kelle soovide täitmised pooleli, nendega võtan jooksvalt ühendust, nii nagu lubanud olen. Ülejäänud saavad Facebooki lehel silma valvsalt peal hoida, sest tahaksin seekord nii teha, et panen korraga üles suure hulga valminud pükse. Eks näis, kas kannatan oodata või hakkab kapp üleääre jälle ajama ning paiskan portsu välja. :)

19. märts 2015

Beebipüksid jalas

Veidi peale seda, kui ma pildistasin Pauli jalas beebide haaremipükse, panin talle jalga ka kõik muud suurusele 56 mõeldud püksid. Olgem ausad, tänaseks on need talle väiksed, sest ta kasvab mühinal. Nüüd leidsin lõpuks hetke, et need fotod "kokku kleepida". Siin need on! Püksid ja minu poja paljad varbad! Pean ütlema, et ma kasutan harva midagi kommenteerides selliseid sõnu nagu "armas" või "nunnu", aga paljaste beebivarvaste kohta ütlen küll! Sest need on lihtsalt nii armsad ja nunnud! Sööks või ära! :D


11. märts 2015

Beebiga ujuma

Käisin täna Pauliga ujumas. Tegelikult juba teist korda. OK, mitte küll päris ujumas, vaid ujutamises, kui täpne olla. Iseenesest pole selles ju midagi erilist, sest käivad paljud, kel selline võimalus on. Eriline on selles see, et olime täna kui privaattunnis, kuigi korraga saab tundi tulla vähemalt kolm beebit (võib-olla saab rohkem ka, aga nii ma justkui sain aru). Seetõttu mõtlesingi, et kirjutan sellisest kohast, nagu Haabersti tervisekeskus. Äkki leidub neid, kes tahaks meiega ühineda.

Lene vee all. Foto: Martin Koort, Aquaphoto

Hakkasin seal Lenega käima siis, kui ta oli umbes 1,5a. Enne ma lihtsalt ei teadnud, et ka seal on võimalik lapsega ujumas käia. Olin istunud igal 20. kuupäeval silmad punnis peas kinnijooksnud arvuti ees, et saada talle vahel mõni aeg Pelgulinna perekeskuse basseinis, aga see oli suhteliselt keeruline ettevõtmine. Vahel õnnestus koht saada, aga see oli üsna harv juhus. Panin meid küll alati järjekorda, aga ikka juhtus enamasti, et me seda kohta ei saanud. Ja siis hakkasin käima Haaberstis ise taastusravis ja avastasingi, et ka seal on lastega võimalik basseini minna. Maja on seal suhteliselt uus, ehitati mõned aastad tagasi ja ilmselt seetõttu polegi see koht veel nii populaarseks saanud. Ujumistunnid on seal erinevatele vanusegruppidele. Kuni 7kg beebiga e ca 3-elukuuni, saab käia beebibasseinis, kus ema või juhendaja basseini äärelt beebit ise ujutab (minu jaoks on see küll veidi raske, kuna koormab selga ja see on mu Achilleuse kand). Alates kolmandast elukuust on võimalik minna suurde basseini ja seal siis juba koos emaga sulistada. Registreerida saab kas telefonil 1314 või siis Haaberistis kohapeal II korruse registratuuris. Hind on ka soodne, 25,- eurot 4x kaart.

Paul tänases privaattunnis. :)
Lenele eriti vesi ei meeldinud, Paul seevastu naudib kogu protsessi. On seda ilmselt tema rahulolevast näostki näha. :) Igatahes loodan, et minu lastest tulevad paremad ujujad, kui seda nende vanemad on.

Haaberstis näeme?!

7. märts 2015

Võidupüksid

Sellest on nüüd juba tükk aega möödas, kui toimus väike püksiloos. Tänaseks on püksid uuele omanikule teele pandud ja need on ka kohale jõudnud. Nagu ma kartsin, siis enne kuu lõppu ma neid siiski valmis ei saanud. Tegelikult polnudki asi mitte niivõrd selles, et nüüd on kaks last ja vaba aega selle võrra vähem, vaid pigem selles, et ma tahtsin õmmelda pükse 2-3 paari, et võitjal oleks ikka valikut. :)


Kerli valis oma tütrele välja need öökullidega püksid.


Mustriga pükstele ma tavaliselt tähekesi ei õmble ja mustrit  taskutega üldjuhul kinni ka ei kata. Seetõttu tegin need püksid ilma tagataskuteta.


Nagu öeldud, ei saanud ma ju piirduda ainult selle ühe paariga, nii et lisaks õmblesin veel need kaks paari. Kuigi valituks osutusid lõpuks ikka need, mis ma kõige esimesena valmis sain. :) 99,9% juhtudest on see alati nii. :)


Kes jaksas siiamaani postituse läbi vaadata, saab nüüd teada, et need kaks paari on saadaval. 


Kes veel kerida viitsis, saab teada, need on suurusele 80.


Ja kes lõpuni jõudis ning nende vastu huvi tunneb, võib mulle kirjutada ja soovist teada anda.