23. märts 2015

Kuidas ma õmblen

Kuna mu käest ikka aeg-ajalt küsitakse, et kuidas ma õmblemiseks (kahe lapse kõrvalt) aega leian, siis mõtlesin, et kirjutan vahelduseks sellest veidi, kuidas see mul käib. Keda huvitab, siis pea aasta tagasi kirjutasin ma ka sellest, ilma milleta ma õmmelda ei saa (ses osas on küll tänaseks kindlasti mõned muudatused toimunud). Aega õmblemiseks ma lihtsalt võtan. :) Jep, nii lihtne see ongi. :) Jätan muud asjad, mis nagunii kunagi otsa ei saa ja mida keegi minu eest vahepeal ära ei tee, tegemata ja õmblen. Ausalt, need mustad nõud on seal kraanikausis ka paar tundi hiljem, ei kao need sealt kusagile, kui ma üksi beebiga kodus olen (mees on tööl ja Lene lasteaias). Ja beebi ka ei kannata emme õmblemishulluse all, sest tema sel ajal magab verandal õndsat und. Pauli lõunauni kestab tavaliselt nii 4-5h, nii et selle aja sees jõuan ma nii poes/õues käia, õmmelda, kui ka nõusid pesta. :) Vahel ka süüa ja pesemas käia ja koristada ja kõike muud. Ja vahel ei jõua ühtegi eelpoolnimetatutest, sest siis ma lihtsalt õmblen jutti mitu tundi. Ühesõnaga, mul on vedanud, et mu laps magab hästi. Ka Lene magas beebina super lõunaunesid, aga kahjuks ma tol ajal veel ei õmmelnud. Ja kui ma viitsin ning jaksan, siis õmblen ma ka õhtuti peale seda, kui lapsed on magama jäänud. Üllataval kombel ei ärka nad kumbki õmblusmasina müra peale üles. Samas, kui Lene kodus on ja lõunaund magab, siis ma õmmelda ei julge, sest siis on tõenäosus kordades suurem, et ta ärkab. Olen mõned üksikud korrad paar kiiret õmblust teinud, kui Lene lõunaund magab ja alati on see lõppenud sellega, et ta hakkab nihelema.

Aga selge on ka see, et päevad pole vennad ja ma ei istu masina taha mitte iga päev. Vahel läheb mööda mitu-mitu päeva, kus midagi ei juhtu. Sest kõiki asjatoimetusi ei saa ju alati edasi lükata ja nii juhtub, et Paul ärkab enne, kui mina masina lauale tõsta jõuan. 

Valmis pükste tarbeks olen ma Lene kapist ühe riiuli hõivanud. :) Ja materjali jaoks teise veel... ning ühe sahtli... ja osaliselt enda riidekapi... Appiiii! Mul on seda õmblemist ootavat materjali tegelt jube palju.
Kuidas ma siis õmblen? No kogu protseduur näeb välja suhteliselt kaootiline, nii et aeg-ajalt ma ikka üritan oma meest selles veenda, et mul on oma õmblustuba vaja, aga ta ei allu provokatsioonile ja lubab mul lahkelt kas verandale või keldrisse oma kodinatega kolida. :) Siiani olen ma siiski meie köök-elutoas püsinud. Kuid paraku valitseb siin minu "loomeperioodil" paras kaos, mida ma siiski üritan kontrolli all hoida. Parim viis selleks on lasta mul õmmelda! :) Õhtu lõpuks korjan ikka suurema osa asjadest kokku, aga aeg-ajalt ikka leiame nööpnõelu sealt, kuhu need ei kuulu.

Aga minu "loomeperiood" näeb siis välja selline, et ma lõikan korraga välja suurema hulga erinevaid pükse. Erinevaid suuruseid, erinevast riidest, erineva lõikega (no, et igavaks ei muutuks). Lõikan ma neid välja tavaliselt siis, kui mõlemad lapsed magavad lõunaund ja ma ei taha kolistada, samas ei viitsi ka niisama arvutis passida vms. Nt eile ja täna lõikasin ma välja umbes 15-20 paari haaremipükse, lisaks mõned mütsid ja kolmnurksallid. Vaatasin üle oma suuremad kangatükid ja mõned taaskasutusest toodud t-särgid ning lõikasin neist kõik välja, mis andis. Sain oma materjaliriiulid jälle veidi tühjemaks. :) Tegin ruumi suvele. :) 

Siin pildil on üks osa eile ja ka ühel varasemal korral väljalõigatud pükstest.


No ja peale seda, kui püksid on välja lõigatud, tuleb leida aeg ja võimalus nende kokkuõmblemiseks. Aga enne, kui saab õmblema hakata, tule pükste tükid omavahel ka nööpnõeltega kinni pista, et õmblused ikka enam-vähem otse oleksid. :) Siin pildil on osa nendest asjadest, millele ma eile juba nõelad sisse jõudsin pista.


Kui ma olen palju erinevaid asju korraga välja lõiganud, siis pistan nööpnõelad sisse riide värvi järgi. Siis on neid hea lihtne järjest kokku õmmelda ja ma ei pea vahepeal niiti vahetama ega millegi muuga tegelema. Vuristan järjest mitmel paaril küljed kokku, siis vahetan kiirelt niiti ja õmblen teist värvi pükstel õmblused kokku. Ma ei raiska aega sellele, et alustatud paar korraga valmis teha. Vaid, kui võimalus tekib, tegelen jälle nööpnõelte sisse pistmisega ja lõpetan järjest püksipaarid sama meetodi alusel ära. Ehk siis olen selline one-man-liinitööline. :) 

Seetõttu ongi mul kogu aeg ja ma mõtlengi kogu aeg pooleli vähemalt 20 paari pükse, mille kehaosa olen ma juba ammu jõudnud kokku õmmelda, aga soonikute/värvliteni pole jõudnud. Sest noh, alati tulevad uuemad ja põnevamad paarid peale või siis on soove niipalju tekkinud, et pean enne nendega tegelema või siis mul lihtsalt pole sobivat riiet või niiti või viitsimist või aega või mida iganes mul siis parasjagu pole. 

Siin pildil ongi üks ports nii pikemalt seisma jäänud pükse kui ka neid, mis ootavad lõpetamist ja soovijatele kättetoimetamist.


Lisaks on mul kombeks aeg-ajalt teha "puhastustööd" oma varudes. St, et ma lõikan allesjäänud tükkidest välja nt ühe püksipoole (sest teise jaoks lihtsalt ei jätku riiet), allesjäänud pisikesed ribad viskan minema ning siis jään ootama, et ühel hetkel leidub sobiv kangas, millega neid "püksipoolikuid" ühendada ja õmmelda püksid stiilis üks pool ruuduline, teine lilleline. Praegu on mul selliseid "poolikuid" selline peotäis. 


Muideks, kuna ma nüüd nädalavahetusel palju asju välja lõikasin, siis mul on hetkel ühel või teisel moel pooleli umbes 50 paari pükse. Impressive, või mis?! :) Täna korraks mõtlesin, et loeks selle postituse tarbeks üle, aga ma ikka ei viitsinud ja siis juba lapsed ärkasid ka. Selle 50 paari hulka kuulub ka selline hunnik poolikuid dressipükse. Osad omanikuga, osad veel mitte. ;) Osad juba valmis (omanikuga ja ilma) dressipüksid olid näha üleval esimese fotol.


Nii ma siis õmblen: leian/võtan aja, lõikan korraga palju pükse välja, panen paljudele asjadele korraga nööpnõelad sisse, õmblen siis kui saan, palju on korraga pooleli, lõpetan siis kui saan. Ja kui tundub, et hakkab väheks jääma, lõikan juurde. :) Praegu on siis selline olukord, et lõpetan esmajärjekorras ära soovitud paarid ja siis juba asun lõpetama ülejäänuid. On, mida oodata, aga millal valmis saan ja üles panen, ei oska öelda. Kelle soovide täitmised pooleli, nendega võtan jooksvalt ühendust, nii nagu lubanud olen. Ülejäänud saavad Facebooki lehel silma valvsalt peal hoida, sest tahaksin seekord nii teha, et panen korraga üles suure hulga valminud pükse. Eks näis, kas kannatan oodata või hakkab kapp üleääre jälle ajama ning paiskan portsu välja. :)

5 kommentaari:

  1. Kuigi peab ütlema, et vihikuid tehes on mul samuti mitukümmend eksemplari korraga käsil, siis sinu muljetavaldava 50-ni ei küündi see ikka kuidagi :)

    VastaKustuta
  2. See õnneks pole mul alati nii! :) Seekord sattusin väljalöikamisega hoogu. Aga kui homme aega jääb, siis katsun üle lugeda, palju ma neid saan. Hakkas ennastki huvitama. :)

    VastaKustuta
  3. One-man-liinitööline - nii vahva väljend :) Leidlik süsteem ja tubli emme ja ainult rõõm on neid pükse oma lapsel jalas näha :)

    VastaKustuta
  4. Uudishimu sai minust võitu ja lugesin eile õhtul oma püksipoolikud üles ja sain järgmise tulemuse- 18p dressipükse, 33p haaremipükse, 2p sarouel´e, 1p retuuse, 4p dressipüksilõikega pükse, 3p tavalisi pükse, lisaks 12tk "ühte püksipoolt", millele on vaja teine pool juurde leida. Peale selle veel 7 mütsi, 7 kolmnurksalli ja 4 põlle, mis ootavad lõpetamist. Mingi osa eelpool nimetet asjadest on mul pooleli juba pea aasta ja ilmselt veel aasta pärast leidub sellest loetelust ikka veel asju, mis on lõpetamata. :)

    VastaKustuta
  5. Uhh kui tubli sa ikka oled! Pean ka end käsile võtma, et poolikud õmblustööd lõpetada, muidu hingavad kogu aeg kuklas

    VastaKustuta

Aitäh, et võtsid aega!