26. juuli 2015

Loosiõnn naeratas...

Aitäh kõigile, kes lugejamängust osa võtsid või niisama kommentaari jätsid! Võrreldes eelmise korraga oli küll huvilisi vähem, aga mul see-eest palju lihtsam loosimist läbi viia. :) Eks võitjaid on ikka ja ainult üks, olenemata osalejate arvust. Et mitte pikalt heietada, siis loosimise viisin seekord läbi vanamoodsal kombel. Kirjutasin nimed paberitükikestele ning Fortuuna (Lene isikus) valis kübarast välja selle ühe ja ainsama.


 Paramparaa ja seekordne võitja on....


Kristel soovis uusi pükse enda tütrele suuruses 98.

Palju õnne!!! Ole hea ja võta minuga ühendust kas Facebooki lehel või saada e-mail.

25. juuli 2015

Lottemaa

Tundub, et mul pole viimastel päevadel enam üldse millekski aega. :)  Avastasin just, et pole oma isikliku Facebooki konto seinal juba mitu päeva ringi vaadanud. Mitte, et see kõige olulisem oleks, aga igasugu huvitavaid asju hüppas seal ette. Ma käin Facebookis küll, aga enamasti ainult Põlled ja papud lehel pilte uuendamas ja kirjadele vastamas. Ja kuna ma sõnumitele vastan enamasti telefonis app´i abil, siis ei satugi ma oma konto seinale just sageli. Igatahes avastasin üsna mitu lugemata blogipostitust, mis tähendab, et ma ka Feedly´sse eile-täna sattunud pole. :) Mis ma siis teen? Ilmselt elan oma elu! :) Muuhulgas tähendab see haige lapse eest hoolitsemist. Ma ei tea miks, aga igatahes oli Lenel üleeile õhtul väga-väga kõrge palavik ja Paulil tundus ka pea otsas kuum olevat, õnneks temal küll sellist palavikku ei tulnud, nagu suurel õel. Kas õnnestus meil Lottemaalt mingi viirus üles korjata või aitas kaasa tunnike turul käiku, kes teab. Igatahes ei imesta meie praeguse suve puhul enam millegi üle!

Meil ei olnud fotokat kaasas (mida ma veidi kahetsen) ja tegin pilte telefoniga. Töötlemisega mul tõesti pole aega tegeleda, seega palun vabandust nende uduste fotode pärast. :) Aga kohapeal saate ise parema ülevaate niikuinii. ;) 
Aga nagu ma oma eelmises postituses mainisin, siis käisime me teisipäeval Lottemaal ja meile seal meeldis. Eelmine aasta, kui Lottemaa avati, oli palju kuulda nurinat, et kõik on kallis ja igav ja mõttetu ja parem teen seda-teist-kolmandat. Fain, maitse asi! Võtsin seisukoha, et oma silm on kuningas. Siiski otsustasime me, et lükkame Lottemaa külastamise selle aasta peale. Eelmine aasta ei olnud Lenel veel suurt aimu, kes see Lotte on ja pidasime teda alla kaheaastasena ka veidi nooreks, et sinna minna. Nüüd leian, et see oli õige otsus. Kuigi Lotte filmi ei ole ta siiani näinud (pole ise ostnud ja kingitud ka pole), siis tegelasi ta teab. Pea terve talve vaatasime me Lotte raamatut ja üritasime selgeks saada, kes on kes, sest endale ette lugeda ta seda raamatut ei lasknud. Aga meeldivad talle Lotte ja muud tegelased sellegi poolest.

Lotte ja muud tegelased käisid kogu aeg rahva seas ringi ja suhtlesid nii laste kui ka täiskasvanutega. Lene sõi parasjagu jäätist, kui Lotte meie juurde tuli, Ta ei karda kostümeeritud tegelasi, aga suurt juttu peale peanoogutuse ja -raputuse ka ei tulnud. 
Ma ei hakka siin nüüd detailselt üles lugema, mida me seal nägime-tegime, vaid panen selle asemel kirja mõned soovitused juhuks, kui teil on plaanis minna... :) Valige siis endale sobivad välja.

Bruno maja! Sinna ma ise ei saanudki minna. Ootasime väljas Pauliga kuni issi ja Lene asja uurisid. 
Igatahes, kui oodata Lottemaast vilesid-tulesid-udupasunaid-batuute-karusselle, siis võib otsa kohe ringi pöörata ja suuna Tivoli poole võtta. Sest seda kõike Lottemaalt ei leia. Kui aga meeldivad looduslähedased mänguasjad ja toredad tegevused (mis ei hõlma endas ilmtingimata tehnikasajandi imesid) lastele, siis oled sattunud õigesse kohta. Sa leiad looduskaunist kohast väikese Hollandi. Ma ei tea, miks see mulle Hollandit meenutas. :) Käisin ma ju sealgi juba aastaid, et mitte öelda kümneid tagasi ja mälestused on udused :D. Aga kuidagi tekkis mul tunne, nagu ma oleksin Hollandisse sattunud. :) Armsad värvilised majad, kaunilt kujundatud ümbrus, roheline metsaalune, meri sealsamas. Päike ka paistis (on ju päike sel suvel haruldus).

Siiski-siiski. Rannast leiab ka karusselli. :)
Mõte Lottemaale just sel päeval minna tekkis meil üsna spontaanselt paar päeva varem ja päev enne ostsime eelmüügist piletid ära. Piletid kehtivad hooaja lõpuni, nii et isegi, kui planeeritud päeval minna ei saa, ei juhtu sellest midagi. Eelmüügist on pilet 2 eurot soodsam ja kuna kohapeal tuleb lisaks maksta veel ka parkimise eest (2 eur päevapilet) ja soovi korral rongisõidu eest (1 eur inimene 1 ots) ning lisaks söök-jook, siis on mõistlik see paar eurot kokku hoida küll. Eriti, kui minna terve perega, on see summa ju arvestatav. Alla 3a lapsed saavad sisse tasuta. Samuti tuleb tähele panna, et mõistlik on kohe saabudes tasuda kassas nii parkla eest kui ka rongipiletite eest, sest lahkudes peale kella 17 ei ole seal enam kedagi, kellele maksta ja nii võidki tõkkepuu taha jääda. Meie parkimise eest maksime kohe ära, aga mõtlesime, et rongipiletid ostame tagasi tulles väravast, kuid selgus, et pole enam kellelegi maksta, sest ka sealne kassa oli juba suletud ja nii jäigi Lenel issiga rongiga sõitmata. Sellest oli mul Lene pärast kahju, sest ta väga tahtis rongiga sõita ja hommikul lubasime, et õhtul sõidame. Aga õnneks ei teinud ta sellest suurt numbrit. See 800m, mis on parkla ja Lottemaa vahel, on mõnus jalutuskäik ja kuna meil oli ka Paul vankriga kaasas, siis me jalutasimegi rõõmuga.

Sellises suuruses seda mängu tahaks isegi!
Kui juba Lottemaale minna, siis soovitan planeerida saabumise ajaks kohe hommikul kell 10. Võib ju mõelda küll, et mida seal need 8h teha, aga kui  on ikka ilm ilus ja kohapeal palju rahvast ning endal väiksed lapsed, kes vajavad alguses veidi julgustamist, et asjaga kaasa minna, siis uskuge, see aeg läheb seal üsna kiirelt. Meil juhtus, et just sel ööl otsustas Paul, et magamine on täiesti ületähtsustatud ja nii ei saanud me hommikul õigeaegselt liikuma ja jõudsime kohale alles 12 paiku. Mul on väga kahju, et meil jäi seetõttu tegelikult nii mõndagi nägemata-tegemata, sest aeg kulus lihtsalt nii kiiresti. Aga siis ongi põhjust uuesti minna. Kuigi, kui meie saabusime, siis leidus ka neid, kes juba lahkusid. Ilmselt need olid need, kes ootasid tulesid ja vilesid, aga leidsid eest kõigest värvilised majad. :)

Pisike torn Lotte majast. Aga Lotte majas saab ka ise torni ronida. See on küll kitsa keerdtrepi tõttu, kus liiklus kohati mõlemasuunaline, veidi raskendatud.. Aga ära me seal käisime, kuigi pilti sellest ei teinud, sest Lene kartis, et me kukume alla.
Kui Lottemaa väravatest sisenete, tasub endale küsida (kui ei anta) Lottemaa plaan. Kuigi see ala pole väga suur ja teelt ei eksi, on ikkagi hea aeg-ajalt vaadata, mis ja kus ja samuti on teisel pool kirjas programm, mille järgi saab oma olemist veidi sättida, et lastel oleks ka organiseeritud tegevust lisaks omal käel ringi liikumisele.

Lotte maja merepoolne ots.
Kindlasti soovitan ma kaasa võtta juua ja snäkke. Ning mitte ainult lastele, vaid ka endale. Järjekorrad söögikohtades on pikad ja aeganõudvad. Tegelikult oli see vist üldse ainus asi, millega ma eriti rahule ei jäänud, et nö söögikohtades polnud ilmselgelt (selle päeva kohta) piisavalt teenindajaid (ilus ilm, rohkem inimesi). Suure veepudeli võtsime teadlikult kaasa, sest ilm oli päikeseline. Samas, ma kas ei pannud tähele või siis seal ei olnudki nö eraldi kohta, kus oleks saanud vajadusel kiirelt vett osta. Limonaadiaparaat oli küll keset platsi. :)  Kui olime ühel hetkel näljased, otsustasime sööma minna. Mu sõbranna oli oma perega ka seal ja hüüdis mulle, et ta ootab juba tunnikese oma salatit. Sel hetkel oli mul hea meel, et olin Lene jaoks ühte-teist kaasa pakkinud. Pauliga õnneks veel muret pole, tema söök on kogu aeg kaasas. Aga ise olime küll juba päris näljased ja tunnike ootamist tundus veidi liiast.

Siin sai teada, kes mida ja miks leiutas!
Otsustasime siis kiirelt hot-dogi võtta, aga paraku see "kiire" ei kestnud oluliselt lühemat aega, kuigi järjekorda polnud, sest vorstid olid otsa saanud ja teenindaja mitte polnud märganud varem varuvorste sulama võtta. :) Mees ootas meie hot-doge, ise läksin Lenega jäätise sappa. Paraku oli ka seal ainult üks teenindaja, kes müüs nii jäätist kui tegi ka suhkruvatti. Kui ühe suhkruvati tegemine võttis vist nii umbes minuti, siis soft ice´i saab kätte ca 10 sekundiga. Aga kui su ees seisab 10 suhkruvati soovijat, kellest osa võttis neid ka 2-3tk, siis pidi ka seda jäätist ootama ikka päris-päris kaua. Kuna me olime lõpuks seal täitsa lõpuni välja, siis enne sulgemist läksime ja ostsime siiski sealtsamast ühe pizza kaasa (järjekorda enam polnud, vaid mõni üksik hiline einestaja), mille me siis väljapool Lottemaa väravaid enne lahkumist pintslisse pistsime. Mõtlesime küll alguses, et lähme siis sööme juba Pärnus, aga kuna oli selge, et mõlemad lapsed kustuvad niipea, kui automootor käima läheb, siis me sellest plaanist loobusime. Pizza oli täitsa hea.

Aga süüa võib ju ka ise teha! :)
Ühtlasi soovitan kaasa võtta piknikuteki. Kas siis pikniku pidamiseks või siis vahepeal niisama puhkamiseks. Eriti, kui lähete koos beebiga, nagu meie. Kuigi seal on siin-seal istumiseks pinke ja ka nt koht kus ripub palju võrkkiikesid, siis ikka tuli ette, et Pauliga oli vaja veidi siin-seal jalga puhata samal ajal, kui issi ja Lene mõnda majja sisenesid ja siis oleks tahtnud küll vahepeal temaga maha istuda. Teinekord olen targem. :) Lapsed/beebid on muidugi erinevad, aga minu omad pole kumbki pisikesena suurt lärmi väga armastanud. Muutuvad rahutuks ja nii on parem olla veidi omaette, mitte sukelduda mäsu sisse. See ka muidugi omakorda põhjuseks, miks ma päris igasse majja ise sisse minna ei saanud ja osad asjad nägemata jäid.

Puhkehetk energia laadimise punktis. Päriselt, kui telefonil aku tühjaks saanud, siis seal oli võimalik seda laadida! :) Mul saigi lõpuks aku tühjaks, aga aega seda laadima minna enam polnud. 
Veel soovitan ma olla viisakas ja mitte trügida. Ma ei tea, minu meelest on kõigil ühepalju aega. Ja kuidagi kummaline on vaadata, kui ühed lapsed seisavad rohkemal/vähemalt määral kannatlikult järjekorras ja ootavad oma korda, siis leidub ikka lapsevanemaid, kes oma lapsed teistest ette lükkavad. Miks on ühel lapsel rohkem õigus järjekorras eespool olla, kui teisel? Sina oled võrdsem, kui mina? Samuti soovitan kaasa võtta hea tuju (kuigi keegi seda kindlasti rikkuda üritab, nt trügimisega :D), sest kuidagi jube kurb oli juba parklas vaadata tülpinud nägudega lapsevanemaid ja niisama pahuras tujus vanavanemaid või targutavaid tädikesi, kes täpselt teadsid, kuidas kõik valesti on. Kui juba kohale tuldud on, siis võiks ju sellest ka rõõmu tunda. Hädaldame mõnel teisel korral.
 
Kui suur õde issiga kiikus, tegime meie Pauliga selfie´sid. :) 
Kui erinevates majades käia, siis soovitan kindlasti kõikidest tegevustest osa võtta, aga samas mitte pikalt ühte kohta toppama jääda. Esiteks võid sa nii jääda ilma toredatest tegevustest järgmises kohas ja teiseks ootavad oma korda järgmised lapsed.

Summ-summ, lendas mesimumm! Need sumisesid, et mitte öelda pinisesid, päriselt ka!
Ja kiika ka nurgatagustesse ja põõsaste vahele ning puude taha, sest iial ei tea, mida põnevat sul muidu nägemata jääb. :) Soovitan kindlasti ka randa minna, sest seal on tore laev, millel ronida ja liugu lasta.  Ning armas terrassikohvik, kus vanemad kohvi juua saavad.

Selline laev võiks igas rannas olla!
Kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis mulle see väike Holland seal keset metsa meeldis ja nii ka minu pere teistele liikmetele. Iseasi, kas me just iga suvi seal käima hakkame, aga kahe aasta pärast, kui Paul on juba 2,5a, me kindlasti uuesti sinnapoole siirdume, sest siis saab tema ka juba sellest reisist rohkem rõõmu tunda.

See pilt on tegelikult tehtud üsna alguses, kui Lene veel veidi julgust kogus. :) Seetõttu sellise üsna ehmatanud moega!
Kas teie olete juba Lottemaal käinud või on plaanis minna? Kuidas meeldis?

22. juuli 2015

Mitu kärbest ühe hoobiga

Satun ise enda blogisse viimasel ajal nii harva, et lausa kahju on. Mul on kogu aeg palju mõtteid, millest kirjutada tahan, aga ma paraku enamasti lihtsalt ei jõua selleni. Peamine põhjus muidugi on suvi, mis siis, et peaaegu olematu teine, aga oleme siis üritanud sellest vähesestki rõõmu tunda. Eile, kui oli lausa super ilm selle suve kohta, käisime nt Lottemaal. Kui suudan selle aja leida, siis kirjutan ehk ka, mis ja kuidas, aga kui kahe sõnaga kokku võtta, siis meile meeldis!

Kuna ma ise praktiliselt ei kirjuta hetkel, siis soovitan teile hoopis teiste blogisid, mida ise viimasel ajal rohkem lugenud olen. Aga ajapuudusel pole ma kahjuks nende ühegi puhul (v.a Liivi oma, sest tal on lihtsalt nii uus blogi) jõudnud eriti arhiivi sirvida, et aru saada, mis ja kes ja kuidas. :) Äkki kunagi jõuan ka selleni. :)

Minu hetke lemmikblogija on ilmselt Liivi oma kuue sidruniga. Ta jäi mulle silma Pere ja Kodu blogide seast ühe hästi ägeda postitusega, mille ta juhuslikult just täna ka enda isiklikus blogis taasavaldas ja peale seda hakkasin ma tema postitusi ootama. Kui peres kasvab neli last on ikka argipäev hoopis teine ja pseudoprobleemideks aega just väga palju ei jää. Lugege ja veenduge ise!

Teine tore paljulapselise ema blogi on Piparmynditee. Ma nüüd täpselt enam ei mäletagi, kuidas ma tema blogisse sattusin, aga vist kusagil teises blogis tema kommentaari lugedes. Mulle meeldivad asjalikud kommenteerijad ja siis ma vahel ikka käin ja piilun, kas ja millest nad ise kirjutavad. Ja eks nimi Pikajuukseline Ema tegi ka uudishimulikuks. :) Ja kui ma lugesin seda postitust, tekkis mul äratundmisrõõm, sest minust sai just paar päeva enne selle postituse lugemist ka 9-eurone liiklushuligaan. :) Ja no ikka ja jälle imestan, et kuidas ta suudab laste kõrvalt nii palju!

Muidugi, olles ise paljulapselisest perest, on mul äratundmisrõõm kahe eespool mainitud blogiga ka muul tasandil ja mu ema on viimasel ajal ikka üsna mitmeid kordi kuulnud küsimust, et kuidas, ma mõtlen k u i d a s ta omal ajal küll jaksas?

Siis veel herz, kelle blogisse ma sattusin ka seetõttu, et tema kommentaarid teistes blogides olid mulle sümpaatsed ja lisaks avastasin ma tema mõnusa huumorisoone. Tema on paljudele blogihuvilistele ilmselt rohkem tuntud ka, kuna kirjutab juba aastaid. Üks peamisi põhjuseid, miks mina tema ja tema pere tegemistest loen, on muidugi vana maja remont. Minu suur unistus on, et ühel hetkel on mul endal üks pisike tareke, mida üles vuntsida.

Ja kuigi mul oleks veel hea meel mõnda blogi soovitada, siis hetkel valisin neljandaks Ebapärlikarbi. Samuti avastasin ta kusagil kommenteerimas ja veidi tema blogi lugedes avastasin, et mulle meeldib tema kirjutamisstiil. Boonusena (minu jaoks) ei kirjuta ta pisikestest beebidest, vaid tema laps läheb sügisel kooli ja nii on hoopis huvitavam lugeda muudest teemadest, kui endal parasjagu aktuaalsed on. Sellistest, millele ise veel küll mõtlema ei pea, aga teadagi, aastad lähevad kiirelt.

Peaaegu oleksin unustanud veel ühe oma lemmiku, Laura vihiku. Kui ma Laura blogisse esmakordselt sattusin, siis oli see kui sõõm värsket õhku. Nii kaunis, puhas eesti keel, palju toredaid tee-ise-postitusi ja kauneid fotosid. Lugedes tema pere traditsioonidest tekib kohe kade tunne. Loete, siis saate aru, miks! :) Kuigi ma pole Laurat kunagi oma elus kohanud, tekib tema blogi lugedes tunne, et ta peab küll üks äärmiselt armas ja hea inimene olema.

Aga, et te ikka aeg-ajalt ka minu blogisse viitsiksite vaadata, siis näitan teile täna ühtesid teistmoodi lõikega haaremipükse. Katsetasin ja seni on valminud kaks paari.


Natuke näevad välja nagu varrukad, eksole?! :) Kuigi iseenesest on need nagu haaremipüksid ikka.


Ja siia lõppu veel üks pisike präänik ka- LUGEJAMÄNG, sest vahepeal on täitunud Facebooki lehel number 700 ja see on juba üsna tore number, et veidi tähistada! Kel huvi osaleda, võib ühe sellise lõikega püksipaari omanikuks saada. St siis muidugi sinu laps. :)  Tingimused on järgmised:

1) Loosis osalevad kõik, kes jätavad siia postituse alla oma soovi. Pane kirja lapse suurusnumber ja kas tegemist on poisi või tüdrukuga.
2) Selle lõike järgi on max suurus, mida ma praeguse seisuga lubada julgen - 116.
3) Päris pisikestele ma selle lõike  järgi ei õmble, aga osaleda võib soovi korral ikka, siis leiame mingi muu lahenduse. Kas valid võidu korral sobiva paari olemasolevate haaremipükste seast või siis õmblen uue paari.
4) Kui võitja on selgunud, lepin isiklikult kokku kangavaliku.
5) Et nendest pükstest ikka suvel veel rõõmu ka oleks, siis võitja kuulutan välja selle pühapäeva, s.o. 26. juuli õhtul. Arvesse lähevad kommentaarid, mis kirjutatud enne kella 21.00.
6) Et poleks kuhugi taganeda, siis püksid õmblen valmis hiljemalt 30.juuliks.
7) Nüüd kiiresti kommenteerima. :)

Ahjaa, jalas näevad sellise lõikega püksid välja niisugused. Lottemaal õigustas see lõige ennast küll väga hästi. :)