28. august 2015

Reklaamist ja õmblemise köögipoolest

Alati, kui ma vaevlen inspiratsiooni- ja motivatsioonikriisi käes, leidub keegi, kes mind jälle natukene üles upitab. Tänane Päeva Päästja tiitel kuulub Kuue Sidruni Liivile, kes kirjutas minu pükstest postituse. Seda, et mina tema kirjutisi hea meelega loen, saite te teada rohkem, kui kuu aega tagasi. :) Nii, et mida külvad, seda lõikad?! :) Aitäh talle!

Nojah, igatahes peale seda, kui ilmad läksid vahepeal ilusaks suviseks ja sama kiiresti uuesti vihmaseks ja kõledaks, ei ole ma endas enam seda motivatsiooni üles leidnud, et uusi pükse õmmelda. Tõe huvides olgu siiski öeldud, et olen küll vaikselt kogu aeg midagi nokitsenud, aga seda tõelist kirge, mis paneks "Vändra jälle saelaudu tootma" :), pole ma endas avastanud. Tassin aga kangahunniku lauale, vaatan ja sobitan neid omavahel ja siis tassin selle hunniku sama targalt kappi tagasi ning lähen ära magama, sest inspiratsiooni netu. :(  Eks oma osa ongi sellel, et uneaega on hetkel vähe ja päevasel ajal nõuavad kaks last ikka oma aja. Nii, et seda õmblemist sinna laste, söögitegemise, nõudepesemise, koristamise (kes selle välja mõtles ja kuidas see käib?), mehe ja kõige muu vahele sobitada niiväga hästi mul hetkel ei õnnestu. Üldiselt ongi hetkel see minu õmblemise aeg õhtuti 22-00 vahel. Bad timing, ma ütlen!

Aga Liivi tänane postitus tõi mu pähe tagasi mõtted, mida nii mõnedki korrad mõlgutanud olen, aga kirja pole jõudnud panna. Ja kuna ma tundsin, et mu kommentaar Liivi blogis tuleks umbes sama pikk, kui tema postitus, siis teengi parem ise ühe postituse. Seda enam, et pole juba kuu aega siia midagi kirjutanud ka. Ehk siis mõned mõtted selle kohta, kas keegi blogijatest on minu käest midagi tasuta saanud, on nad seda minult otse küsinud, olen ma seda neile pakkunud. Reklaamist üldse ja sellest, mis see endaga minu jaoks kaasa toob. :)

Ma usun, et enamus käsitööga tegelevaid inimesi, kes seda ka veidi väga müüa tahavad, on kokku puutunud sellega, et kas ja kuidas ning mismoodi endale ja oma tegemistele reklaami teha, et teised teaksid neid asju üldse tahta. Peale seda, kui ma nägin, et olen õmmelnud pükse rohkem, kui mu oma laps (siis oli mul ainult Lene) iial läbi kanda jaksab, mõtlesin ka mina, et peaksin oma "toodangut" kuidagi kellelegi pakkuma. Aga kus ja kellele?! Ma ausalt ei julgenud toona uskuda ega loota, et mu tegevus aina kasvab ja kasvab, pigem ikka ootasin, et millal mul ükskord õmblemisest villand saab. :D Valisin siis hinge värisedes välja esimeseks sihtrühmaks Lene beebigrupi ja mõne aja pärast leidusidki esimesed ostjad. See andis julgust juurde, et veel rohkem õmmelda, mis omakorda tähendas, et pükse jäi veel rohkem üle. Dead circle! Järgmiseks panin mõned püksipaarid üles Buduaari turule (ausaltöeldes ei tea ma, kui paljud mind sealtkaudu üldse leidsid. Üks kindlasti. :D Ehk mõni veel.) ja Muksulasse, mille kaudu aja jooksul leidis mind juba suurem hulk inimesi ja ostjaid. Siis levis jutt juba suust suhu ja hakati sõbrannadelt uurima, et kuule, kuskohast sa lapsele sellised püksid said?! Mõne aja pärast (ma pole uurinud, kust ja kuidas täpsemalt) leidsid ise tee minuni mõned tuntumad ja vähemtuntumad blogijad. Kes täpsemalt ja mis neil minu kohta öelda oli, saate lugeda siit.

Otseloomulikult olen ma neile kõigile, kes hea sõnaga minu tegemisi toetanud on, ääretult tänulik. Ütlen ausalt, ei ole keegi neist minu käest pükse nö tasuta või käsi-peseb-kätt-stiilis küsinud ega mina neile neid sel moel pakkunud. Kõik nad on mu käest need püksid ostnud ja ise, vabatahtlikult neist kirjutanud. Võib-olla ma siis ei teegi väga valet asja?! :D Miks ma sellest praegu kirjutan, tekib ehk mõnel küsimus?! Mul on sellele vastus täitsa olemas. Kui kunagi peaks juhtuma, et ma hakkan reklaami ostma, olgu see siis raha või pükste eest, blogijate käest või mujalt allikatest, on fakt see, et ma pean olema valmis ka tagajärgedega tegelema. On ju reklaami eesmärk oma teenust/toodet võimalikult palju müüa. Mis minu jaoks tähendab seda, et ma pean olema suuteline kas täitma võimalikult kiiresti kõiki tellimusi või siis omama suurt varu valmis pükse, et kõigile soovijatele neid koheselt pakkuda. Paraku täna mul sellist valmidust pole. Ja seda valmidust ei teki seni, kuni ma tegutsen üksinda. Sest aega lihtsalt napib. Aega napib ka selleks, et nö tööjõu küsimusega tegeleda. :D Ja julgust ning enesekindlust napib veidi ka. :) Nii, et hetkel ei ole ma valmis reklaami ostma ei blogijatelt ega kelleltki teiselt.

Kui tulla tagasi blogijate juurde, siis otseloomulikult kasvas tänu nende postitustele ka minu lehe "laikijate" (appi, kas sellele sõnale on olemas mõni mõistlik eestikeelne vaste?) arv ja muidugi tõi see endaga kaasa ka mõned(kümned) püksisoovid. Töötas reklaam, mida ma polnud tellinud. Aga ausalt, minu meelest see ongi kõige parem reklaam, kui asi, mida ma teen, räägib enda eest. Kuid nii mõnelgi korral pidin ma pidurit tõmbama, sest ma polnud valmis kõiki soove täitma (peamiselt aja-ja materjalipuudusel). Lisaks ootasin ma siis Pauli, mis ka mängis suurt ja olulist rolli asja juures (päriselt, kui palju te jaksasite lapseootuse ajal veel millegi muuga tegeleda? Mind valdas pidev väsimus, eriti I trimestril.). Kuigi mul on suuri raskusi EI-ütlemisega (olen seda küll aja jooksul õppinud), siis sain ma seda tol hetkel siiski suurema sisemise heitluseta teha, sest ma polnud päris ise seda olukorda tekitanud. Aga olgu veelkord öeldud, et olen ääretult tänulik teile kõigile, nii kirjutajatele kui ka ostjatele.

Üks on siiski minu jaoks kindel, et kui ma peaksin kunagi mõne blogija poole pöörduma sooviga mulle reklaami teha, lasen ma selle kindlasti ka nii kirja panna. Sest mind isiklikult väga häirib, kui ma loen mõnda blogipostitust, mis lõhnab väga kinnimakstud teksti järgi, aga seda pole kusagil kirjas, et nii on. Ma pole kade, aga mind häirib see, kui lugejaid üritatakse kuidagi lammasteks pidada. Ja ma loen tegelikult väga väheseid blogisid. Samas ma ikka aeg-ajalt sirvin ka mitmeid välismaiseid blogisid ja neis on see suht reeglina ikka kirjas, et "toode/teenus on saadud tasuta, aga tekst on minu enda oma."

Mis puudutab veel minu nö õmblemise köögipoolt, siis mõned faktid veel. On asju, mis tekitanud aja jooksul küsimusi. :) Järgnev on läbi kerge huumoriprisma, sest ma ju tegelikult saan aru, kuskohast need küsimused tulevad. Eriti uutel huvilistel. :)

-ei, mul ei ole isiklikku kangaladu, kus kümmet erivariatsiooniga roosat või sinist alati võtta on. Ma käin kangapoes pisteliselt ja ostan seda, mis parasjagu silma jääb. Sellest ka piiratud valik, mis sageli kiirelt otsa saab! Kui mul sobivat kangast pakkuda pole, siis kahjuks nii on. Kuna elamine pole kummist, siis ma ei saa endale väga palju varusid koju ka soetada, sest mul pole neid lihtsalt kusagil hoida. Lisaks muutub see minu jaoks umbes peale viiendat paari tüütuks, õmmelda ühest ja samast kangast.

- kui õmblen taaskasutusmeetodil, siis paraku jah, ühest t-särgist saab üldjuhul 1-2 paari pükse ning ei, mul ei ole enamasti samasugust t-särki kusagilt võtta.

- ei, mul ei ole kümmet abilist, kes minu eest töö ära teeks. Olengi ainult üks mina, kes tegeleb kõigega. Ja täpselt niipalju, kui ma parasjagu jaksan. Olen küll põhimõtteliselt augu pähe rääkinud ühele oma õdedest, et ta mind veidi aitaks ja põhimõtteliselt on ta ka oma nõusoleku andnud. Aga ma pole selleni jõudnud, et talle neid väljalõigatud pükse kokkuõmblemiseks saata. Kunagi varsi, ühel ilusal päeval ma ehk siiski jõuan selleni! :)

- Vahel ma tõesti täidan tellimusi täiesti äraspidises järjekorras. St, et tellimused ei saa alati täidetud kronoloogilises saabumiste järjekorras, sest mul lihtsalt pole sobivat materjali. Vahel juhtub ka seda, et sel põhjusel jääbki soov täitmata! Mul on kahju, aga nii see on! Vahel ei lähe ka tellija ja minu nägemus asjadest lihtsalt kokku ja siis on lihtsam jätta asi kas üldse sinnapaika või siis lasta mõttel ja võimalustel ajaga võidu joosta ning oodata õiget hetke. Uskuge, stressiolukorras ei suuda ma üldse õmmelda, sest siis lähevad püksid nässu ja kogu fun on ka minu jaoks kadunud.

Mis puudutab aega, siis ma ise usun, et aja jooksul olen ma ikka natuke arenenud ka. Ma pole küll endiselt raatsinud teha investeeringut overlok-masinasse, aga ühel hetkel ma selle kindlasti ära teen. Pean veel välja selgitama, milline see olema peaks, sest ma pole elus ühtegi tegelikult oma näpuga puutunud. Veel üks asi, mille pean endale selgeks tegema ja milles paremaks muutuma. Lisaks murran ma hetkel pead ka sellega, kuidas muuta oma toodang veel omanäolisemaks ja müüvamaks. Sest olgem ausad, konkurents ei maga ka. :) Olen pikka aega edasi lükanud logo tellimist ja pakendi välja töötamist jms. Tahaks ju, et lisaks pükstele valdaks ka rõõm pisiasjadest. Aga nendest kõigest edaspidi, kui ma selleni jõudnud olen. Olen esimesed beebisammud selles suunas astunud, aga teadagi, tark ei torma! :D Kuigi peale kahte aastat võiks ehk mõned jooksusammud teha ka. Kui need tingimused täidetud saavad, siis ehk mõtlen reklaami osas ümber. ;) Ja siis saab minust ehk self-made millionaire, kes alustas ühest püksipaarist ja lõpetab terve vabrikuga. :D Big dreams!:) Mis seal salata, nägin hiljuti unes suurt hunnikut s....., mis teatavasti pidi raha tähendama. Aga kas see minust just miljonäri teeb....?:) Eriti, kui paar päeva peale seda unenägu lotoga 2,40 võitsin. :P

Sellised mõtted tänasesse õhtusse! Siia lõppu lisan pildi viimase auhinnamängu tulemustest. Püksid valmisid nii nagu lubatud ja said uue omaniku poole ka teele pandud. Kuna need olid selle meetodi järgi kolmas paar, mis ma õmblesin, siis tulid  need veidi suured, aga Kristel leidis, et pole hullu, kuna laps ju kasvab. Lene nägi nendes välja kui Väike Mukk! :)



8 kommentaari:

  1. Mõnus hommikune lugemine;). Uskuge, kui ükskord overloki ka ostate, siis ei kujuta te enam ettegi, kuidas ilma selleta sai ;)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! Kusjuures ma usun seda juba praegu! :) Tagasi hoiab mind kõige rohkem hirm, et ma oskamatusest selle masina kohe tuksi keeran! :) Aga õmblused oleks ju niipalju ilusamad. Kui ma ükskord selle ette võtan ja endale selgeks teen, millist osta, siis ma selle endale koju ka toon! Igatahes olen avatud arvamustele hea overloki osas! :)

      Kustuta
    2. Kuna õmblusmasinaga olete tuttav, siis ei usu ma kohe kindlalt, et suudate midagi seal tuksi keerata. See võib tunduda esialgu nagu hiina keel, aga tegelt töötab ju nagu õmblusmasin, ainult et 4 niidiga ;) ;)
      Kui saate poes ise proovida ja keegi targem Teid ka natuke juhendab siis olete juba mäe peal! (Millegipärast arvan nii;) )

      Kustuta
    3. Küll on hea, et keegi minusse usub! :) Aga julgustav on see küll!

      Kustuta
  2. Ups, loodan, et sul nüüd FB dressipükste soovijatest umbes pole. :D Aga loodan, et Püksipoe kaustast ikka midagi leiti. :)

    Seda olen ka ise kogenud, kuidas motivatsioon ära kaob. Minu pildistamise motivatsioon kadus kolmanda lapse ootamise ajal ja tagasi polegi enam tulnud. Kuigi olen ikka katsunud kätt harjutada, siis pilditest siiski kumab, et ei tee seda enam südamega. Loodan, et Sinu motivatsioon ära ei kao. Neid isehakanud fotograafe on nagunii jalaga segada, aga selliseid püksimeistreid ma rohkem ei teagi. Kindlasti neid on, aga mitte jalaga segada. :D

    Need auhinnaks läinud püksid on ikka väga lahedad ja ma täiesti kindlalt soovin järgmisel suvel oma preilile selliseid. :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jaa, leiti küll! :) Aitäh sulle!
      Motivatsioon on mul paar korda enne ka minema hiilinud, aga õnneks siis ikka tagasi pöördunud.
      Postkast just umbes pole, aga järjekord on küll jälle tekkinud. Nende soovidega on õnneks nii, et ilmselt ükski laps siiski päris püksata ei jää, kui ma ei ütlen vöi pikemalt oodata palun. :)

      Kustuta
  3. Ma ütleks, et ka mõnus öine lugemine :) Nii palju võrdusmärke andis tõmmata. Ja no järjekorras me oleme ka ikka. Ma kohe mõtlesin, et ehk peaks Mirdile ühed dressipüksid ka sappa lisama.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Olete küll! Mul isegi mõned kangatükid kõrvale pandud Mirdi jaoks! Kui saan jälle inspiratsiooniree peale, siis...

      Kustuta

Aitäh, et võtsid aega!