24. detsember 2015

Häid jõule!

On olnud üks ilus ja tore aasta! Suur ja sügav kummardus ka teile, head lugejad! Olete olnud oluline osa minu aastast!

Soovin koos oma pisikese perega teile ja teie lähedastele ilusaid ja rahulikke jõule!

Lehti ja co

Fotograaf: Tiina-Liina Uudam

9. detsember 2015

Postikulu kokkuhoid

Unustasin siia lisada! Nagu ikka, saadaval asjad leiab kaustast Püksipood. Lisaks pükstele leiab sealt nii minu ema heegeldatud linikud (sobivad ka jõulukingiks) kui ka väikestele kokaabilistele mõeldud põlled (piparkookide küpsetamine seisab ju suures osas alles ees).

Lutivõõrutus nr 2

Me pole mehega kumbki luti tulihingelised pooldajad ega ka mitte selle vastased. Pigem vaatame seda, nagu ka paljusid teisi lastega seotud teemasid pilguga "vaatame, kuidas asi kujuneb ja tegutseme vastavalt vajadusele". Samuti pole kumbki meie lastest olnud eriline lutisõber. Mõlema lapsega sai seda kasutatud pigem abimehena uinumisel, autosõidul ning muudes "hädaolukordades". Niisama kodus olles ei andnud me neile peaaegu kunagi lutti, ainult vahel väga harva. Peamiselt siis, kui ma olin lapsega üksi kodus ja kiirelt midagi toimetada tarvis. Aga kodus niisama mängides ja elamises ringi tuisates pole nad kunagi lutti saanud ega ka mitte ise nõudnud. Niisiis ei saa ma kindlasi rääkida enda laste puhul lutisõltuvusest. Sellest, kuidas Lene alles 4-kuuselt lutti võtma hakkas ja kuidas me ta pärast lutist võõrutasime, kirjutasin ma täpselt kaks aastat tagasi. Nagu ikka, on lapsed erinevad ja nii ka minu omad. Ka Paul ei saanud esimesed 10 päeva lutti ja ilmselt poleks ka esimese elukuu jooksul saanud, kui tol hetkel poleks kodus olnud veel üks 2a 5k tegelane, kes nõudis oma osa tähelepanust. Igatahes läks nii, et 11-päevaselt tegi Paul esimest korda lutiga tutvust, et elu oleks veidi rahulikum ja terve pere natuke rõõmsam.

Pauli ja Lene erinevus seisnes kõige rohkem selles, et kui Lene oli nõus võtma ainult Aventi lutti, siis Paulile sobis ükskõik milline lutt (vähemalt need, mis ma Lene ajal ostsin, aga tookord kasutust ei leidnud). Siiski kujunes välja nii, et esimesed 6 kuud olid meil kasutuses Avent ja MAM, millest viimane meeldis Paulile isegi natuke rohkem. Kuid 6-18-kuustele mõeldud luttide puhul meeldis Paulile siiski Avent rohkem. MAMi luti ots oli tema jaoks ilmselt liiga suur ja ajas teda vahel öökima.

Ühel hetkel, kui Paul oli umbes 9-kuune, hakkas meile mehega tunduma, et ta ei taha seda lutti enam. Kasutasime seda õhtul uinumise lihtsustamiseks (Paul uinub ise oma voodis), aga ta muudkui loopis seda voodist välja ja sai kurjaks, kui me üritasime seda talle uuesti suhu panna. Samas mõni õhtu imes ta seda heameelega. Sai veel viimane Aventi lutt läbi keedetud ja kasutusse võetud, kuid umbes nädala pärast taipasin, et ega ta seda ikka päriselt ei taha ning selleks, et endal enam kiusatust ei tekiks, viskasin ma selle lihtsalt minema. Paar õhtut hiljem aga Paul muudkui jorises ja ei suutnud uinuda. Teadsin, et köögikapis on veel üks MAMi lutt ja nii mu nõrkushetk saabus ning tõin talle selle. Ta võttis luti kätte, rahunes koheselt, aga ta mitte ei imenud seda, vaid hoopis näris. Ilmselt sügelesid tal igemed, sest hambad tulevad (need tulevad tal veidi valulikumalt, kui Lenel, kelle puhul ei saanud üldse enne midagi aru, kui hammas juba suus). See lutt vedeleb meil mingil teadmata põhjusel siiani kummutil. Vahel meeldib Paulile sellega niisama mängida, aga luti põhifunktsioon on unustatud.

Mis mul öelda?! Enam lihtsam ei saa üks võõrutusprotsess ilmselt olla. :) Ma isegi ei olnud võõrutusprotsessile veel mõtlema hakanud, kui ta ise lutist enne 10-kuuseks saamist loobus. Ja uinumine tuleb ka tegelikult järjest lihtsamalt välja.

Lutt oli Pauli puhul nii harv nähtus, et mul ei õnnestunud isegi ühtegi pilti leida, kus tal lutt suus oleks, väljaarvatud seesama pilt, mida ma kasutasin juba Kariinibabyst kirjutades.


6. detsember 2015

Linikud

Mu ema on usin heegeldaja. Nii kaua kuni ma mäletan, on ta ikka talvisel ajal heegelnõela kätte võtnud ja erinevat mõõtu/värvi linikuid niidirullist välja võlunud. Vahepeal oli küll paariaastane paus, mil ta seda väga teha ei tahtnud, aga nüüd on ta jälle hoo üles võtnud. Igatahes lubasin ma talle juba üsna ammu, et panen mõned linikud tema eest müüki. Siin need on. Kel huvi, võib pöörduda.

Aprikoosikarva linikud. Suurem diameetriga ca 60 cm, hind 24 eurot. Väike diameetriga ca 30 cm, hind 9 eurot.

Vaarikapunane linik jämedamast niidist. Diameetriga ca 42 cm, hind 14 eurot.

Valge linik diameetriga  ca 31 cm, hind 9 eurot. Helesinine linik diameetriga ca 38 cm, hind 14  eurot. 

5. detsember 2015

Mis nendest päkapikkudest siis sai?

Need, kes lugesid, mäletavad, et mõnda aega tagasi tekkis mul väike dilemma, kas lastele tulevad see aasta päkapikud või saavad nad advendikalendri. Aitäh kõigile, kes omalt poolt mõtteid avaldasid. Kadri soovitatud Banaanisaare postitust soovitan kõigil lugeda. Nii neil, kes päkapikuusku kui ka neil, kes kalduvad advendikalendri poole. Ehk saate siis ka paremini minu dilemmadest aru. :) Tegelikult mõtlesin ma juba eelmine aasta jõulude tähistamisele ja sellega seonduvale, aga nagu ikka, peale jõule jääme jaanipäeva ootama ja nii ununevad ka need mõtted.

Kuid tagasi põhiküsimuse juurde, et mis nendest päkapikkudest siis meie peres sai? Peale tookordse postituse kirjutamist ja teiste kommentaaride lugemist olin ma tegelikult veelgi suuremas segaduses. Rääkisin oma kahtlustest päkapikkude osas ka oma mehele ja ühtlasi asusin Pinterestis advendikalenderid uurima. Oh sa poiss, milliseid ilusaid/vägevaid/armsaid/ebatavalisi/toredaid jne ideid ma leidsin. Tegin rohkem meeldivamatest/huvitavamatest endale ka kausta. No ja plaanid olid mul muidugi vägevad. :) Aga kuna mul on siiski kombeks tegutseda kaheteistkümnendal tunnil (ja seda üsna otseses mõttes), siis ühtegi ülivägevat ideed ma siiski seekord ellu ei viinud. Kuid jah (st. ei :D), päkapikud see aasta meie juures ei käi. Lapsed said (ühise) advendikalendri. Ma ei riputanud seda otseselt kusagile üles. Kõik kingitused on ühes korvis, mida me tõstame siia-sinna. Seda lihtsalt sel põhjusel, et meil tegutseb hetkel kodus pisike orkaan nimega Paul, kel on vaja kõik, millele vähegi näpud taha jäävad, põrandale laiali tõmmata. Samas ei ole meil ka ühtegi head kohta/seina, kuhu oleksin saanud kingitused üles riputada nii, et Lene neile ka ise ligi oleks pääsenud. Teisest küljest, kuna osad kingitused on päris rasked, kartsin ma, et see kukub lihtsalt seina pealt alla. Ja nii tunduski korv olevat hea idee. Vähemalt sel aastal. Kuigi ma alguses pelgasin, et äkki Lene ei saa ikka aru, miks ei saa ühel päeval kõiki pakikesi lahti teha, siis tegelikkuses mõistis ta seda kohe esimesel hommikul. Ma ei teagi, miks ma selles kahtlesin, sest tegelikult ma ju tunnen oma last ja tean, et talle saab selgitada ja ta mõistab sedasorti asju üsna kiiresti ja ilma nututa.

Pilt tehtud pakkimise käigus.

Lene saab kingi iga päev, Paul mõnel üksikul päeval ja eks osad asjad on ka mõlemale, lihtsalt Paulike peab veel veidi kasvama. Kuigi ma üldiselt üritasin piirduda paari euro piires päeva kohta, siis võib näha, et mõni asi on veidi kallim. Seda sel põhjusel, et nt jõuluteemalised pidžaamad tellisin ma GAPist juba varem ja nad oleks need saanud niikuinii, seega pidasin paremaks need juba kinkida, mitte osta veel üks asi lisaks. Ja õnneks oskab Lene ka selliste praktiliste asjade üle, nagu uus hambahari, siirast rõõmu tunda. Samas mõnel päeval on pakikese sees ainult pisike kirjake, mis teatab, millisele üritusele sel päeval minek on. Kel huvi, siis siin on täpsem nimekiri, mis seekord advendikalendrisse sattus. 
1- Lenele uus pidžaama
2- Paulile pidžaama, Lenele müslibatoon
3 - mõlemale uued hambaharjad. Lene oma koos liivakellaga, mis aitab pesemise aega mõõta.
4 - suur glasuuritud piparkook
5 - kirjake, mis teatas, et terve pere läheb etendust "Tooma jõulud" vaatama (koos issi töökaaslastega)
6 - 2 sädelevat vildikat (jagasin paki mitmele päevale)
7 - pisike tuutu kuivatatud puuvilju
8 - näpuvärvid (need jagasin samuti kahele päevale. Ostsin vist juba suvel, aga kuidagi ei olnud neid kasutusse võtnud ja Lene nende olemasolust ei teadnud, nüüd oli põhjus välja tuua)
9 - väike shokolaad (Lene saab kodus kommi väga-väga harva, nii ei pidanud paljuks teda natuke ka sedalaadi rõõmustada)
10 - kirjake, mis teatab, et Lene läheb tädi Pillega teatrisse Lottet vaatama
11 - 54-osaline, aga pisikeses karbikeses puzzle. Selle kingituse avamise kohta küsib Lene iga päev. Ta vist esimesel päeval katsus seda ja kuna seal sees on kuulda millegi liikumist/loksumist, siis ootab ta põnevusega, et mis sealt seest välja tuleb. Kui ma ütlesin 1.dets hommikul, et võta see, millel on peal nr 1, siis ta ütles, et aga siin ongi ju. :) Nutikas! 
12 - 2 vildikat
13 - pisike mänguasi, mida müüakse koos kuivatatud puuviljadega. Ma nüüd täpselt enam ei mäleta, mis sarjast need olid.
14 - kleepsualbum koos ühe kleepsulehega. (Lenele endiselt meeldib väga kleepse igale poole kleepida, oli aeg lõpuks üks album soetada. Loodetavasti leiab see nüüd kasutust ka.)
15 - kirjake, mis teatab, et õhtul on lasteaias jõulupidu ja et sealt saab ka kingituse (samal päeval on ka minu töökohas laste jõulupidu, aga peame jooksvalt vaatama, kas me sinna ikka jõuame, seetõttu seda ma kirja talle ei pannud).
16 - karbike vesivärve. Lene just hiljuti teatas, et tal on osad värvid täitsa otsas. :) 
17 - Paulile jõulupingviinidega body, Lenele lumehelbekujuline kuuseehe
18 - veel üks jõuluteemaline pidžaama Lenele
19 - müslibatoon
20 - 2 vildikat
21 - väike tuutu kuivatatud puuviljadega
22 - näpuvärvid
23 - uued patsikummid (neid läheb tüdrukutel ikka vaja. Samas meil neid ülearu palju pole ja uued olid vajalikud ka)
24 - kirjake, mis teatab, et sõidame vanaema juurde jõule tähistama. 

Kuna Lene eelmisest aastast päkapikke vist ei mäleta, siis ei ole temas ka küsimust tekkinud, et miks meil see aasta päkapikud ei käi. Eks vaatab siis järgmine aasta jälle. Aga ma usun, et vastan talle ausalt, kui peaksid küsimused tekkima. 

2. detsember 2015

Köömes

Ma võiks ju kirjutada enda tegemistest, aga ei, täna pole see päev! Täna kirjutan hoopis Laurast ja tema kalendermärkmikust.

Ma pole kunagi olnud eriline kalendripidaja, sest mul püsisid kõik asjad hästi meeles, isegi siis, kui need pidid juhtuma millalgi kaugel tulevikus. Vahel kasutasin tööl elektroonilist märkmikku ja kui tulid juba nutikamad telefonid müügile, siis aeg-ajalt lisasin sinna olulisemad sündmused nii igaks juhuks, et päriselt meelest ära ei läheks. Kuigi see oli ebatõenäoline... Aga siis ma sain lapsed ja mälu pole enam endine. :) Teada-tuntud sündroom vastsete emade puhul. Hakkasin unustama ja tekkis tunne, et äkki ma nüüd vajan märkmikku. Vahepeal palusin meest, et ta endale üles kirjutaks asjad, et mul meelest ei läheks. :) Sest isegi, kui mul oleks see märkmik olemas olnud, ma ilmselt oleksin unustanud sinna sisse vaadata. Lisaks lastele tekkis aga juurde ka Põlled ja papud ning nüüd on mul vahepeal vaja tekitada nimekirju ja kirja panna mõned tähtajad ning ideedevisandid. Vahepeal kasutasin selleks app´i nimega Trello, aga ka see ei tahtnud mul toimida. Nii ma siis mõlgutasingi mõtteid, et uueks aastaks pean ma siiski endale ühe vanakooli kalendermärkmiku soetama.

Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem, eks?! Ja paar päeva tagasi sai minu dilemma lahendatud, kui nägin Laura postitust, kus ta leidis, et edasine on juba köömes. Ei saaks temaga rohkem nõustuda!

Minge vaadake neid imevahvaid isetehtud kalendermärkmikke! Kas need pole lihtsalt suurepärased?! Ja kindlasti kiirustage, sest tal on hetkel käimas nii kingiloos kui ka soodushinnaga märkmiku tellimine.

Foto pärit Laura loal tema blogist.

Ja isegi, kui te kalendrit tellida ei soovi, siis tema Facebooki lehele Köömes vajutage ikka like, sest olen üsna kindel, see ei jää tal viimaseks suurepäraseks ettevõtmiseks.