20. veebruar 2016

Vahetan nime

Ehhee! Neile, kes loodavad nüüd lugeda sellest, kuidas ma mehele lähen, pean ma paraku pettumuse valmistama! :) Nii suuri uudiseid mul täna jagada pole! Küll aga olen otsustanud, et tahan "kanda kinnitada" ühe teise nimega, kui seda on Põlled ja papud. Miks? Selleks pean meenutama jällegi veidi oma tegevuse algusaega! Päris alguses ei olnud mul ju mingit plaani hakata midagi müüma, oli ainult soov veidi sellest blogida, mida ma käsitööalaselt teinud olen. Kuidas blogi tookord oma nime sai, sellest saab lugeda siit. Aga siis hakkas see kõik kuidagi kasvama ja ma sain üsna ruttu aru, et peaksin mingis mõttes nime muutma, välja töötama nö oma kaubamärgi. Ragistasin oma ajusid, aga seda päris õiget nime ikka ei leidnud. Ja nii liikusin ma ikka edasi Põlled ja papud nime all. Isegi firma lõin selle nimega. :) Aga see on tegelikult äge ka. :) Olen mitu korda firma asju ajades põhjustanud inimestele selle nimega hea tuju. :) No ja mis selles halba on, kui ametnikul hea tuju on, eks?!

Igatahes, need kes kauem juba mu tegemisi jälginud on, teavad, et olen enda tööde "märgistamiseks" kasutanud täpilist paela. Ühel hetkel hakkas tunduma, et ka selles osas on vaja muudatust, et mind leitaks ikka uuesti üles, kui peaks meelest ära minema, kelle käest püksid soetatud said. :) Tahtsin tellida nö firmasildid, aga ma ei tahtnud ka sedaenam Põlled ja papud nime all teha. Sellel oli ka teine, puhtpraktiline põhjus. Mulle hakkas tunduma, et täpiline pael on nii populaarne, et see oli kõikidest kangapoodidest lihtsalt otsa saanud, saadaval olid ainult 2-3 värvi, kõik muud olid otsas. :) Niisiis, vajadus uue nime järgi muutus veelgi pakilisemaks.

Kord hakkasin mängima enda, mehe ja laste nimedega, neid ühte ja teistpidi kokku tõstma, neist üksikuid tähti kasutama, kirjavahemärke juurde panema, uuesti ära võtma jne. Ma isegi ei mäleta enam, mis variandid mul seal kaalul kõik olid, aga ühel hetkel oli uus nimi olemas. Seedisin seda veel mõnda aega, peaaegu aasta, kui täpne olla! Tark ei torma, eks?! Ja siis asusin tegutsema. Paramparaaa, ja siin see on...


Need, kes blogi pikemalt jälginud, teavad, et see on kooslus minu laste, Pauli ja Lene, nimedest. See tundus mulle endale kõige parem valik ja selle nimega lähen ma nüüd edasi.

Mis muutub ja mis jääb samaks? Lihtne on öelda, mis jääb samaks. See on blogi nimi, seda ma ei muuda! Sest see on minu isiklik blogi, milles kajastan ka edaspidi oma mõtteid nii uute pükste kui ka oma laste teemadel. Ehk kunagi kaugemas tulevikus tuleb ka mõni ametlik, pauleni nimeline lehekülg, aga hetkel veel mitte. Samaks jääb kindlasti ka firma nimi, Põlled ja papud OÜ.

Ära muuta soovin ma ennekõike Facebooki lehekülje nime. Kui see juhtub, tuleb teile kõigile selle kohta teavitus. Olen aru saanud, et mingi hetk Facebook väga ei lasknud lehekülgedel nimesid muuta, aga olen tähele pannud, et viimasel ajal on seda paljud leheküljed siiski teinud, nii et lootus säilib, et seda saan ka mina teha.

Kuna ma kindlasti soovin ka pükste külge sildikesed ja muud jutud tellida, siis oli vaja ka logo ja muud põnevat. Selles osas aitas mind Ann Buht, aga tema tehtud tööst teen ma kindlasti lähiajal ka eraldi postituse. :)  Nüüd asun aga ennekõike tegelema nendesamade pükste külge õmmeldavate sildikeste tellimisega. Et te ikka edaspidi alati teaksite, kelle käest te püksid ostsite, eks! :)

Tegelikult on mul plaanis veel mõned muudatused, aga ei hakka neist siinkohal enam kirjutama. Annan jooksvalt teada, siis kui asjad nii kaugel on. Ahjaa, võib juhtuda, et sotsiaalmeedias pean kasutama nime laiendiga, siis leiate mind nime alt pauleni püksipood. Aga kõigest järgemööda. 

18. veebruar 2016

Minu uus abiline

Saage tuttavaks, minu uus abiline - JUKI 654DE. Olen teda nüüd mõned nädalad teie eest varjanud. :) Miks, sellest kirjutan veidi allpool.


Ma arvan, et ma mõtlesin endale sedalaadi abilise hankimisest  sellest hetkest peale, kui müüsin maha esimese paari pükse. Mis tähendab, et aega läks ikka meeeeeeletult kaua, kuniks ma lõpliku otsuse tegin! Kuna mul puudus igasugune eelnev kokkupuude overlokkidega (peale selle, et ma olin neid pildi peal näinud), siis ma natuke kartsin selle masina soetamist. Lihtsalt arvasin, et ma ei saa overloki kasutamisega hakkama, sest olin kuulnud, et see võib üsna keeruline olla. Tegelikult üsna tobe kartus, eks :D Ja üldse mitte minu moodi. Ma tavaliselt olen suhtumisega, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab! Ja julgen riskida. Aga eks finantsküsimus oli ka, et kas ikka tahan seda summat välja käia. Olin arvamusel, et overlokid maksavad hingehinda, aga kui asja lähemalt uurima hakkasin selgus, et täna see enam päris nii ei ole ja koduoverloki võib endale soetada juba üsna mõistliku raha eest, edasi on ainult küsimus, mida veel sellelt masinalt ootad (kui oskad oodata, mida mina ju tegelikult ei osanud)! Läks omajagu aega mööda ja ma muudkui lootsin teha korralikku kodutööd, et millist masinat siis ikkagi osta. Aga kui mul millestki hetkel puudu on, siis see on aeg ja nii see kodutöö tegemine muudkui edasi lükkus.

Siis ühel päeval käis mu käest pükse ostmas üks tore emme, kel endal ka veidi õmblemisest aimu on ja ütles nii möödaminnes maailma kõige lihtsama lause aja ja õmblemise kohta. Et overlokiga saaks  palju kiiremini. See lause jäi mind kummitama. Sain tegelikult ju ise ka aru, et minu ajapuudust aitaks see masin kindlasti leevendada. Ja tegelikult aitab see mind veel palju olulisemas, kvaliteetsemate õmbluste tegemisel (seda aimasin ma muidugi enne ka). Nii ma võtsin lõpuks ette Kodu kauniks foorumi õmblusmasinate teema ja hakkasin uurima, mida sealne meister räägib. Nii vahemärkusena mainin, et täitsa hämmastav, kuidas inimene viitsib juba 10a vastata inimeste küsimustele õmblusmasinate kohta. Mulle küll alati ei meeldi tema vastamise stiil ja suhtumine küsijasse, aga eks sellest saab ka aru, et tüütu on vastata uuesti samadele küsimustele, mida paar lehekülge eespool on juba lahatud, aga mida küsija pole oma mugavusest viitsinud vaadata. Niisiis, kui peaksite ka masina soetamise osas küsimusi omama, siis tasub seal foorumis ringi vaadata küll. Selle foorumi soovituste põhjal ostsin ma ka oma tavalise õmblusmasina, Janome 423S (seda julgen ma täna ka ise soovitada kõigile algajatele ja pühapäevaõmblejatele). Ma ise juba siin heietan mõtteid väljavahetamise osas, aga esialgu tuleb JUKIga sõbraks saada.

Foorumit lugedes ei jõudnud ma küll päriselt otsusele, millist overlokki osta, küll aga jõudsin järelusele, et ostan selle Nõelasilmast.  Peamine põhjus pakutav 5a garantii. See suhtlus oli meil selline, et kirjutasin sinna umbes viielauselise e-maili palvega soovitada mulle overlokki. Kirjeldasin oma õmblusharjumusi ja kasutatavaid materjale ning mu peamiseks tingimuseks oli kusjuures see, et masin võiks olla vaikne, sest ma õmblen enamasti laste uneajal. Sain kiire vastuse paari täpsustava küsimusega ja seejärel veel kiirema pakkumise konkreetse masina soovitusega. Ja selle ma võtsin. :D Lasin endale arve saata ja järgmine päev käisin masinal järgi. Kuulge, uute kingade ostmine pole ka nii lihtne, eks?!

Miks ma teda siis teie eest varjanud olen? Eks ikka seetõttu, et saada ise masinaga tuttavamaks. Kuigi mõned uue masinaga õmmeldud püksipaarid on juba uue omaniku jalgagi jõudnud, siis esimene nädal möödus küll nii, et põrnitsesin nurgas seisvat masinat altkulmu ja keeldusin seda katsumast. :D Teisel nädalal tegin kasti lahti ja lugesin kasutusjuhendi otsast lõpuni läbi ja siis paari päeva pärast hakkasin masinale niite peale panema. See võttis mul näpuga järge ajades aega 1,5h!!! (tavalise masina niidistamine kestab mul umbes 2-3min, vajadusel koos niidi poolimisega). Ja kui olin niidid peale saanud, ning julgesin pedaalile vajutada, läks üks niit kohe plaksti pooleks. "Rõõm" oli suur! Mõtlesin kurvalt, mitu paari pükse ma selle ajaga  oleksin jõudnud juba lõpetada. Järgmine päev alustasin otsast, niidistamine läks juba kiiremini, aga siis mässasin ma niidipingete paikasaamisega  1,5h ja mõtlesin ahastades, et kui see hakkabki nii olema, siis ma küll oma uue masina üle väga õnnelik pole. Ma ei saanudki seda pinget paika ja kirjutasin müüjale frustratsiooni täis kirja. Tema kirjutas mulle üsna rõõmsalt vastu, et tulgu ma poodi tagasi koos masina ja niitidega ning andis mõista, et probleem on tooli ja masina vahel. :D Ma pidin temaga paraku nõustuma!!! Ja siis juhtus umbes see, mis juhtub siis, kui oled töö juures üritanud viimased pool tundi tööle saada oma hangunud arvutit ja kui siis lõpuks allavandudes kutsud kohale IT-mehe, kes sisse astudes teeb just sedasama, mida sa ise oled viimased pool tundi teinud ning arvuti hakkab kui imeväel tööle ning jätab sinust nupule-mitte-vajutada-oskava-idioodi mulje! Know, what I mean? Umbes sama juhtus ka minuga. Läksin peale kirjavahetust tagasi masina juurde, vaatasin üsna õnnetult kasutusjuhendis esimest suvalist pilti ja pirn läks tööle, sest taipasin, kus ma olin niidistamisel vea teinud! Tõenäolisemalt kõige lihtsamas kohas üldse. Kõik x-käänakud olin ma õigesti sättinud, aga sellel samal lollikindlal niitide juhtpaneelil olin jätnud ühe käänaku tegemata ning tõmmanud niidid kahe augu asemel ainult ühest august läbi ja sellest piisas, et pinge oleks vale. Sättisin niidid õigesti ja voila! minu esimene täiuslik overlokiõmblus saigi teoks. :)  See niidipinge sättimine põhjustab küll siiani mulle arusaamatutel põhjustel veidi peavalu, eriti peale niidivahetust, aga eks ma õpin masina hingeelu iga korraga järjest rohkem tundma ja küll me saame sõpradeks!

Kuidas ma siis lõppkokkuvõttes rahul olen, niipalju, kui seda rahulolu esialgu olla saab? Teate, ma kahetsen ainult ühte asja! Seda, et ma seda masinat juba varem pole ostnud. Aga seda ma aimasin juba ette! :)

11. veebruar 2016

Mini Hudsonid

Kui ma eelmine talv nägin esimest korda Mini Hudsonite lõike järgi õmmeldud pükse Feather´s Flights blogis, siis ma põhimõtteliselt teadsin, et ma pean selle lõike ka endale saama. Püksid tundusid pildi peal olevat veidi sarnased (põhilõike poolest) nendele dressipükstele, mis ma ise tavaliselt õmblen, aga samas oli ka midagi erinevat. Uurisin asja ja leidsin, et lõiget on täitsa võimalik True Bias blogist osta. Esimese hooga jäi see siiski tegemata, sest mulle natuke tundus totter teha emotsiooniost ja maksta lõike eest umbes pool sellest, mis tavaliselt maksab poes terve ajakiri laste lõigetega. Aga seedisin seda mõtet pea kolmveerand aastat ja see ei andnud mulle rahu. Muudkui käisin ja piilusin seda ning lõpuks ostsin ära. Juhuuu!!! :) Ega tegelikult olegi see lõige kallis, sest sellega on ju päris palju vaeva nähtud ja ma pean igati õiglaseks inimesele tema töö eest maksta.

Olgu öeldud, et kui surfata veidi välismaistes õmblusblogides, siis leiab ikka täitsa ägedaid lõikeid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Ja mitte ainult blogides, vaid ka nt Etsy-s ja DaWanda-s ja mujal. Sedalaadi lehekülgi on mitmeid. Ka selliseid, mis keskenduvadki ainult lõigete müügile.  Ma pean juba eos tunnistama, et see ei jäänud mul ka ainsaks lõikeostuks. :D Ühe teise lõike ostsin suveperioodiks ka, aga sellest juba edaspidi. ;)

Lõike ostsin veidi enne jõule, nii et esimene paar saigi õmmeldud kingituseks. Oli ju ühtlasi ka proovipaar ja ma lõpetasin need veel päev enne jõule. :) (Niipalju siis sellest, et saaks varakult jõulukingitustega ühele poole! Alustasin ju juba novembri alguses).  Õnneks kõik sujus ja midagi untsu ei läinud.


Need kaks paari ma lõikasin ka juba jõulude ajal välja, aga valmis sain  alles täna. Üldse sai jõulude paiku päris palju pükse välja lõigatud, mis ma nüüd siin teiste tegemiste vahele ikka katsun lõpuks ka ära lõpetada. :)


PS! Need kaks paari ei ole dressiriidest. Hallid on pehmest retuusiriidest ja kirjud on kootud trikotaažilaadsest kangast. Ma ei teagi, kuidas seda eesti keeles täpsemalt nimetatakse, vist kudum.


Ahjaa, milles seisneb erinevus nende dressipükstega, mis ma tavaliselt õmblen. Neil on vöökoht veidi madalamal, rohkem nagu puusa peal. Kitsas säär on küll, aga soonik on lühem. Veidi kotakust on kehaosas ka, aga see väljendub pigem laiemas puusaosas.


Lenele on need konkreetsed püksid veidi suured. Need on küll suurusele 104, aga kasvuvaruga. Lene oli viimati täpselt meeter pikk, nii et tema kapist leiab veel nii 98 kui ka juba 104. Ühed veidi väiksed, teised veidi suured. :)

Kusjuures, mulle meeldis nende pükse puhul just see, et need on taskutega. Ma pidin muidugi oma kiiksu :) neile külge aretama ja taskupõhjad on kõik põhikangast erinevat värvi. Minu meelest annab see neile sellise minuliku (on see üldse sõna?) näo. :D  Ja hobiõmbleja, nagu ma olen, olin ma ju siiani peljanud taskute õmblemist (seetõttu ma oma dressipükstele hakkasingi neid peale õmblema), aga vaatasin seda lõiget ja mõtlesin, et mis seal ikka, küll saan nende taskutega ka hakkama. Ja juba esimese paariga õnnestus see mul kenasti. Käkitegu! :D  Ise ka ei uskunud!!!

PS! Kui Sulle hakkas lõige meeldima ja oled ise ka  õmblushuviline, siis True Bias poest leiad sama lõike ka naistele ja meestele!