18. mai 2016

Laste oma väike raamatukogu

Et olla natuke rohkem  DIY-kategooria nominendi staatuse vääriline, näitan teile riidega kaetud raamatukasti, mille ma oma lastele jupp aega tagasi valmis meisterdasin. Kui täpne olla, siis juba lausa veebruaris. Tegin küll tookord kohe pildid ka, aga kirjutamiseni millegipärast ei jõudnud.


Kuna lastetuba on meil suhteliselt pisike, siis paraku sinna väga suurt raamaturiiulit panna ei saa, sest siis poleks muude asjade jaoks ruumi. Samas oleme me Lenele kohe sünnist peale ostnud ise ja lasknud ka teistel kinkida erinevaid raamatuid, nii et selle ligi nelja aastaga on ühte koma teist ikka kogunenud. Kusjuures huvitav on see, et kuigi me pole pea kunagi ette öelnud, milliseid raamatuid lastele kinkida, on läinud õnneks ja me pole ühtegi raamatut topelt saanud. :)


Aga olukorras, kus on juba üsna palju raamatuid ja samas väike riiul, kuhu kõiki raamatuid ei saanud ka püstises asendis panna, vaid tuli neid üksteise peale laduda, kippus meil üsna sageli tekkima raamatusegadus (seda sõna vist pole küll päriselt olemas?! Nüüd siis on. :D). Lastele meeldib pilte vaadata, Lene jutustab ise ka lugusid sinna juurde ning ise loeme sageli midagi ette ja nii ikka juhtus, et ühel hetkel oli laua peal raamatutest suurem hunnik, kui riiulis. Mulle, kui emale, kes ilmselgelt peab kõige sagedamini segadust likvideerima, hakkas see segadus ühel hetkel siiski väga aru peale ja muutusin närviliseks niipea, kui nägin taaskord rohkem kui kahte raamatut laual vedelemas. Aga raamatuid peitma ma kohe kindlasti ei tahtnud hakata. Ma ikka tahan, et mu lastel tekiks lugemishuvi juba varakult. Nii tuli välja mõelda mingi lahendus, mis aitaks ära hoida suurema raamatusegaduse tekkimise.



Me hakkasime Lenele õhtuti enne magamaminekut raamatuid teadlikult ette lugema umbes siis, kui ta sai kaheaastaseks. Siis tuli väike paus ühel hetkel, aga nüüd loeme jälle rohkem, sest nüüd ta juba oskab ise soovi avaldada, milliseid lugusid ta kuulda tahab ja kuulab siis ka suurema huviga. Vahel ei tahagi, vaid soovib hoopis mõnda sellist raamatut sirvida, kus saab ise lugusid jutustada ja klappide tagant uurida, mis seal on. Paulile me veel ei ole teadlikult raamatuid lugema hakanud, tema raamatuhuvi on alles nüüd tekkimas. Mäletan, et Lenel oli see huvi veidi varasem. Pauli huvi piirneb esialgu selliste raamatutega, kus on ühel lehel nt ühe looma pilt või kus saab näpuga midagi katsuda, nt karvast või krobelist pinda. Seni oli tema lemmikuks Laste väike muusikaraamat, mille nuppe talle meeldis vajutada, et siis selle loo järgi tantsu lüüa. :) Kuigi, kui me viimati maal olime ja kõik ühes toas magasime ning ma Lenele raamatut ette lugesin, panin tähele, et ka Paul täitsa juba kuulas veidi aega. Ilmselt saab tema sellest raamatulugemisest rohkem osa siis, kui ta emme-issi magamistoast välja kolib. :)


Ma ei hakka siin eraldi meie lemmikraamatuid välja tooma, kuid häid raamatusoovitusi olen ma ikka ja jälle leidnud Mutukamoosi ja Lambrine blogidest ja siis ma ikka olen sammud raamatupoodi seadnud ja sealt midagi uut koju toonud.

Igatahes, nüüd on meil käepärast selline raamatukast, kus raamatud aeg-ajalt vahetuvad nende vastu, mis muul ajal riiulis on. Ja kuigi endiselt koguneb ka laua peale aeg-ajalt väiksem ports raamatuid, siis suurem raamatusegadus saab niimoodi ära hoitud küll. Kastist saab Lene üldiselt raamatud ka ise kenasti kätte ning paneb need sinna vajadusel ka tagasi.

Kel tekkis soov ka ise sedalaadi kodune raamatukogu valmis meisterdada, siis selleks ei lähegi vaja suurt muud, kui ühte tugevamat pappkasti, piisavalt suurt tükki riiet (või miks mitte ka lihtsalt ilusat tugevat paberit, plakatit, vakstut, kile vms) ning õmblustarvikuid. Kui viimaseid ei ole, saab tegelikult ka mõne hea ja tugeva liimiga hakkama. Ma ei hakka siia ühtegi õpetust kirja panema, kuidas selline kastike valmis meisterdada, sest olen varasemalt korra juba erinevaid sellekohaseid õpetusi linkinud. Midagi keerulist selles igatahes pole. :)

Häid lugemiselamusi!

4 kommentaari:

  1. Meil ka töötab hetkel kastisüsteem, kast lihtsalt külili asendis nagu riiul. Kas see uus versioon Une-Mati Rannakülas raamatust on kõvade lehtedega?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Sa mõtled vast kaasi? Mitte lehekülgi? See on 1999a väljalase ja pehmete kaantega.
      Meil on ka 79a Une-Matik päris-Mati ja Tups. See on kõvade kaantega. Mõlemad on ostetud vanakraami seast. Mulle endale lapsena Une-Mati Rannakülas lapsena väga meeldis. Armusin tookord selle raamatu põhjal Käsmusse, kuhu ma päriselt alles täiskasvanuna esimest korda sattusin. See armastus jäi püsima. :) Loodan, et mu lastele see raamat tulevikus sama palju meeldib. L ma korra proovisin seda ette lugeda, aga siis ta oli veel liiga väike.

      Kustuta
    2. Mõtlesin siiski sisu ka (ilmselt sellisel juhul vähendatud tekstiga vms), tundus seal kastis teistsugune kui ma harjunud nägema. :) Meil on 1986. aasta oma, mil ka kõvad kaaned. Ats loeb Mirdile ette ka hetkel, aga vaevalt ta väga miskit jagab (kuigi kuulab innukalt), sest minu meelest oli see mul alles algklassides kohustuslik kirjandus. Aga su Käsmu mainimine pani tahtmise kohe isegi see uuesti läbi käia :)

      Kustuta
    3. Nummerdatud lehekülgi on 141. Lapsena lugesin naabritüdruku või siis raamatukogu eksemplari, seetõttu mul seda endal polnud ja olin nii õnnelik, kui ma need lapseootuse ajal vanakraamist leidsin. :)
      Ma ei tea miks, aga mul on mingi mälestus, et lugesin seda 9a. Võib ka olla, et olin tegelikult noorem.:D Mul on kuidagi selle raamatuga seotud emotsioonid/lummus meeles. Nii olingi üsna kurb, et L seda eelmine aasta veel väga kuulata ei tahtnud. :D Samas muidugi palju oodata temast, kui ma ise sellest raamatust sellises vanuses vaimustunud olin. Eks proovime mõne aja pärast uuesti. Praegu on hoopis Memory-stiilis mängud õhtuti tegijad ja enne seda Epp Petrone Marta, Anna, Leena ja Kurru-Nurru lood.

      Kustuta

Aitäh, et võtsid aega!