30. oktoober 2016

Beebile vajalikest ja mittevajalikest asjadest, vol 3

Olgem ausad, kui ma kunagi kirjutasin esimest ega ka siis, kui ma kirjutasin teist samateemalist postitust, polnud mul aimugi, et kunagi võiks päriselt tulla ka kolmas samateemaline postitus. Aga siin ta nüüd on, sest meie pere on saanud kolmanda lapse võrra rikkamaks! Pisike, hetkel veel nimetu pesamuna-preili sündis meie perre 27. oktoobril, kell 04.57 ja kaalus uhked 4280g ning oli 52cm pikk. Suured on nad mul kõik olnud (L vastavalt 3910g ja 54cm ning P 4055g ja 54cm). Sellest, kuidas pesamuna siia ilma saabus, ma seekord ei kirjuta. Ehk mõni teine kord. Aga täna hakkas mul mõtetes ketrama postitus nende vajalike ja mittevajalike asjade teemal ja mõtlesin, et panen kohe kirja ka, sest muidu jääb, nagu elu näitab. On lihtsalt selline vaba hetk, kus kaks pisemat magavad ja suurem tegutseb omaette. Meeski puhkab, sest eks meil on nüüd vaja see öine sünnitus ja esimesed rahutud ööd tagasi teha. Ning nõud seal kraanikausis võivad veel veidi oodata, ei juhtu nendega midagi. Kuid ärgem siis unustagem, et see postitus on ikka täitsa subjektiivne minu arvamus ning igal ühel omad mõtted ja arusaamad ses osas, eks.

Ma ei tea, kuidas teistel, kel juba mitmes laps, aga meil käis kolmanda lapse sünniks ettevalmistumine küll nii kuidagi möödaminnes. Vist juba "vanad kalad". :D Tuli vahel jutuks, et peaks vist mõtlema hakkama ja peaks vist ühte-teist ostma, aga üldiselt see sinnapaika jäi. :) Nii umbes kuu enne tähtaega siis hakkas lõpuks "kiire", sest ei tea ju ette, kas beebi otsustab sündida enne tähtaega või mõnuleb emme kõhus üle selle (sündis 40+1). Esimese asjana me siis ikkagi lõpuks ostsime ära, st tellisime taaskord Mytoys´ist uue turvahälli. Vana häll oli veel L ajast ja kuna me olime selle saanud kasutatuna, siis oli see lihtsalt oma aja ära elanud ja nägi ka sedamoodi lõpuks välja. Üldiselt ei tohiks turvahälle minu teada üle 5a kasutada ja kuna see aeg oli ka täis tiksunud, siis oli ka see üks põhjustest, miks ostsime uue. Tegelikult, kui ma oleksin ette kindlalt teadnud, et P pole meie pere viimane laps, siis oleksin juba tema beebiea ajal uue ostnud, sest vana häll nägi siis juba tõesti liiga kasutatud välja, aga praktilise inimesena ma tol ajal ei pidanud mõistlikuks enam paariks kuuks uut hälli osta. Vana hälli raami viisime jäätmejaama, eemaldatavad osad eraldasime ja utiliseerisime eraldi, et kellelegi ei tuleks pähe seda uuesti kasutusse võtta vms.

Kuna mul suurem osa Lene beebiriietest oli veel alles, ja Pauli omad niikuinii, sest "äkki läheb tarvis", siis ühel hetkel tirisin ka need kastid lagedale ja vaatasin kriitilise pilguga üle, et mida alles hoida, mida mitte ja sorteerisin asjad läbi. Paljud asjad olid meil suht sooneutraalsed ja samas ei ole mul ka mingit probleemi tüdrukule tumesinise selga panemisega. Pigem on mul probleem roosaga. :D Igatahes selguski tõsiasi, et beebiriietega oleme põhimõtteliselt kaetud, eriti bodidega. :D Neid on tõesti igas suuruses ja mõõdus. Võib-olla jooksvalt selgub, et mõnda suurust oleks juurde vaja, sest lapsed on kõik sündinud erineval aastaajal ja siis on pikk varrukas vs lühike varrukas, suveriided vs talveriided jne. Ja ehk mõni pika varrukaga pluusike või kampsik ka on jooksvalt vaja juurde soetada, sest neid tundus kuidagi vähe olevat. Aga eks paistab.

Ühel hetkel pesin kõik riided korra läbi ja surusin need kummutisse enam-vähem suuruse järgi ootele. Just täna mõtlesin, et pean nüüd lähipäevil veel korralikult asjad uuesti läbi sorteerima, sest ei leia sealt sahtlist midagi üles. :)

Ma ei hakka siin nüüd detailset ülevaadet sellest tegema, mida ma alles hoidsin, mida mitte, aga nii lihtsa loeteluna sai beebi jaoks ära ostetud järgmised asjad:

- Turvahäll
- Kummuti beebiriiete tarbeks (sest eelmises olid juba Lene ja Pauli riided ees)
- Talvekombe s 62 (Huppa Titeturult) millega ma loodan, et veab ikka kevadeni välja. Peaks vedama, sest tundub piisavalt kasvuvaru omavat.
- kojutoomiseks uue body ja meriinovillased papud (viimased olid mul küll Pauli ajast olemas, aga kogemata kombel suutsin ma need pesus nii kokku vanutada, et vist ei lähe enam nukule ka jalga :D), püksid õmblesin ise :D
- voodilina võrevoodisse ja kate mähkimislauale (viimane hakkas meil äärtest lagunema)
- kapuutsiga beebirätik ja pesulapp
- mõned apteegikaubad, mis ikka tarvis (neist saab lugeda ka esimeses ja teises postituses)
- igaks juhuks ka üks lutt. Kuigi nii Lene kui ka Paul eelistasid Aventi lutte, siis sattusin parasjagu looduspoodi ja ostsin prooviks ka ühe kautshukist luti, sest jäi lihtsalt silma.

Ja ega mul hetkel muud meelde tulegi, et oleksime nüüd ekstra beebi pärast ostnud. Eks vaatame siis jooksvalt, kas on veel midagi tarvis või mitte. Olgem ausad, pere kasvades ei oma see enam erilist tähtsust, mis värvi ja mis suuruses riideid on lapse jaoks olemas ja kas neid ehk oleks juurde tarvis, vaid tekivad veidi suuremad küsimused. Kas ja millal peaks hakkama suuremat elamist otsima. Kus hakkab esimene laps mõne aasta pärast (õudne, et aeg nii kiiresti lendab) koolis käima ja kas me leiame sobivasse piirkonda uue elamise. Kas peaks elukohta siiski koos lasteaiaga (millest oleks kahju, sest Lenele ju meeldib) vahetama, mis avardaks veidi võimalusi elukoha valikul.

Lisaks sellistele suurematele küsimustele on veel küsimused, et millistest asjadest peaks üldse loobuma, et kõigil oleks rohkem ruumi liikuda ja õhku hingata. Sest olgem ausad, isegi, kui ma ei hoia just päris kõiki asju selle pilguga alles, et "äkki läheb tarvis", siis kolme lapsega neid asju ikka sigineb, sest kõike (eriti suuremaid esemeid) ei ole mõistlik ära anda/müüa, kui neid juba hiljemalt aasta pärast jälle vaja on. Ja aasta on ikka väga lühike aeg. Samas ei taha nagu asjade alla ka mattuda ja nii ma ikka katsun ikka ja jälle millestki vabaneda, mille vajalikkuses olen kahtlema hakanud.

Peale selle veel küsimused, kas on vaja tandemkäru, kuna Paul on just viimasel ajal otsustanud, et talle meeldib vankris istudes jalutamas käia. Mida teha siis, kui üks või teine neist ebasobival hetkel (ennekõike siis minu ja beebi jaoks) otsustab jonnima ning oma tahtmist taga ajama hakata. Kuidas lahendada nende omavahelisi jagelemisi, kui kõige pisem parasjagu süüa nõuab. Kas ma üldse saan üksi olles kolmega hakkama, kui kahel suuremal on väike tõbi kallal ja endalgi köha piinab. Ja üldse, mida kõige pisemale nimeks panna ... :)

Nii, et mulle tundub, et küsimus, millised asjad on vajalikud või mittevajalikud beebile asenduvad pere suurenedes pigem küsimustega, mis on pikemas plaanis vajalik meile kõigile ja kuidas selleni kõige mõistlikumalt jõuda.

Ja saigi vaba hetk otsa...

2 kommentaari:

  1. Palju, palju õnne pisikese pereliikme sünni puhul!
    Mind ootavad ka need "mured" ees - eelkõige, et kuhu neid riideid ja asju panna, niigi on kitsas. Peaks kiiremas tempos hakkama ülejäänud maja remontima, et ei peaks elama siin "kahetoalises korteris" :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aitäh! :)
      Vahel ma mõtlen, et ei tea, palju sellest suuremast pinnast üldse kasu oleks. Iseenesest ei ole me elamine meile praegu veel väike ruutmeetrite poolest, aga planeering on kehva. Seetõttu üritan ma vabaneda kõikidest mittevajalikest asjadest. Aga mina ei tea, nendel asjadel on ikka kombeks paljuneda. Viskad ühe minema, tuleb kaks uut asemele. Ja ruumi on veel vähem, kui enne! :)

      Kustuta

Aitäh, et võtsid aega!