12. märts 2017

Üle pika aja...

Vaikus siin blogis on juba väga pikaks veninud. Mõtlesin selle vaikuse murda sellega, et tutvustan ennast ja oma tegemisi üle tüki aja. Need, kes minu blogisse või Facebooki lehele juba algusaegadel sattusid, need ilmselt on nii enam-vähem kõigega kursis, aga kuna aja jooksul on ikka uusi liitujaid tekkinud, siis ei tee väike ülevaade ehk paha.

3,5a tagasi olin ma ühe lapsega kodune ema, kel polnud plaanis veel tööle minna, sest soov oli ka teine laps saada. See teine lasi aga ennast veidi oodata ja niisama arvutis ja teleka ees aja surnuks löömine tundus kuidagi jabur ja väga igav ka. Nii ma siis tundsin, et lisaks lapsele on mul vaja ka midagi päris oma ja ühel hetkel mõtlesin, et hakkaks blogima. Ei olnud mul õrna aimugi, millest ma täpselt kirjutama hakkan või kui pikalt minus see blogimisesoov püsida võiks või kuhu välja viib. Aga asjad kujunesid kuidagi nii, et ühel hetkel avastasin ennast Pinterestis ringi vaatamas ja koduõmblejate blogidesse sattumas. Peamiselt ameeriklaste omadesse. Sealsetest blogidest leidsin esimesed tasuta lõiked laste riiete õmblemiseks. Ja nii ma mõtlesin, et äkki prooviks veidi õmmelda ja oma peaaegu olematud ning roosteläinud oskused meelde tuletada. :)

Nüüd võiks öelda, et ülejäänu on juba ajalugu.... Eks ta mõnes mõttes on ka. Kes soovib, tuhnib veidi siinsamas blogis ringi ja saab näha/lugeda, mida ma aja jooksul teinud olen. Ja kes lugeda ei viitsi, võib Facebooki alumeid sirvida. Ajaloost palju põnevam on ehk pigem hetkeseis.

Tänase seisuga on minust eneselegi veidi ootamatult kolme lapse ema saanud. :) Ja ma olen endiselt kodune. Mul on kaks tütart ja üks poeg.  Aga mul on endiselt ka mu õmblemine. :)  Ma tean, et nii mõnigi teist küsib nüüd, et aga kuidas ma jaksan kolme väikse lapse kõrvalt veel ka õmmelda. Ega seal mingit erilist valemit pole. Ma ei pea ennast kuidagi eriti võimekaks emmeks või kellekski, kes palju teeb ja palju jõuab. Pigem vastupidi, olen suhteliselt laisk inimeseloom. Aga on asju, mis silma särama panevad ja üks neist asjadest on praegu õmblemine. Muul ajal olen ma samamoodi suurema osa ajast väsinud, nagu enamus väikeste laste emasid, sest uni on katkendlik, samamoodi joon ma aeg-ajalt külma kohvi ja söön külmaks läinud toitu ja mitme tegemise vahepeal lahendan suuremate laste "maailma suurimaid muresid" e tülisid. Trenni pole ammu saanud, juuksurisse jõuan pigem harvem, kui tihti. Raamatute lugemisest unistan kogu aeg. Jne jne. Aga õmblemine on minu piksevarras. Ma teen seda, sest mulle meeldib ja ma saan sellest uut energiat. See maandab mind ja hoiab mind reel ja olgem ausad, aeg-ajalt ka hulluks minemast. :)

Mõni küsib nüüd, et aga millal ma õmblen? Peamiselt õhtuti. See "minu aeg" on õhtul 22-00 vahel, peale seda, kui lapsed on lõpuks magama jäänud. Õnneks või kahjuks olen ma õhtuinimene, kelle energiatase tõusebki maksimumi alles hilistel õhtutundidel. Õhtuinimene on ka mu mees. Aga meie lapsed on.... lihtsalt lapsed! :) Nad ärkavad hommikul kell 7 ja uinubki viimane u kella 22 paiku, olenevalt sellest, kui pikk või lühike on olnud lõunauni ja kui väsitav on olnud päev. Ilmselt on ka nemad kõik õhtuinimesed, sest magamajäämine on meie peres katsumus omaette, kuigi meil on oma magamamineku rutiin ja puha. Ega palli ikka naljalt kasti ei suru või oli see vastupidi... :) Tänase seisuga on kaks suuremat ka lasteaialapsed, mis annab mulle kolmel päeval nädalas vajaliku hingamise ruumi, sest esialgu käib poeg lastaias kolmel päeval hommikupoolikul. No ja mind on tegelikult õnnistatud lastega, kelle beebiea lõunauned kestavad pikalt, ikka nii 4-5h. Nii, et nüüd saan ma ka juba päevasel ajal veidi õmmelda.

Muidugi ei saa ma ka ära unustada oma armast meest, kes mind igati toetab. Mul on temaga vedanud. Kui on vahel nii, et vaja mõni kiire tellimus valmis saada, siis valvab ta lapsi ja laseb mul õmmelda. Samuti osutab ta mulle suurema osa ajast kulleri- ja postiteenust, sest ise ma naljalt sinna automaadi juurde vahepeal ei sattunud. Ning raamatupidamise teenust, sest see, mida ma teen, on täitsa ametlik ja kulud-tulud on ikka vaja kontrolli all hoida. Ja eks peretoetus on ikka väga oluline, eriti, kui ei saa tööd teha nö kaheksast viieni.

Ma pean ikka rõhutama, et ma ei ole õmblejaks õppinud. Kõik, mida ma oskan, olen kaasa saanud kas emapiimaga või siis ise raamatutest ja internetist sõrmega järge ajades õppinud. Tänapäeval on ju tegelikult väga lihtne, kui on soov midagi praktilist juurde õppida. Lööd aga Google lahti ja otsid. Õnneks on olemas inimesi, kes viitsivad kirjutada igasugu pildimaterjaliga blogipostitusi või veel parem, teha detailsed videod. Enamasti vaatan/loen ma inglise keeles.  Siiski, üsna sageli tunnen ma, et tahaksin ühel hetkel ka päriselt kooli minna ja mõned asjad lasta endale puust ja punasega selgeks teha. Minust ilmselgelt ei saa kunagi päris rätsepat, kes kogu garderoobi valmis õmbleb, aga selline mõnusal tasemel koduõmbleja tahaksin küll olla. Ja õppida on mul päris kindlasti veel kõvasti. Siiski julgen ise öelda, et selle 3,5a olen ma kindlasti arenenud. Oleks ka imelik, kui seda juhtunud poleks, eks. :) Siis ma ilmselt lihtsalt enam ei õmbleks.

Kui ma alustasin, siis õmblesin ma peamiselt taaskasutusmaterjalidest. Head kangad on suht kallid ja alguses tundsin, et ma ei julge neid käkki keerata. No ja risk oli täitsa olemas, sest oskused... :) Nii oli taaskasutusmaterjal täitsa hea alustamiseks. Nüüdseks olen ma neist aga peaaegu loobunud. Ühest küljest seetõttu, et ma saan poodi üsna harva ja lihtsam on lahti lüüa mõni e-pood ja sealt tellida. Samas pole ma enam taaskasutusest ka selliseid põnevaid mustreid leidnud, millest õmmelda tahaks. Lisaks on taaskasutusmaterjalidest õmblemine minu jaoks üsna ajakulukas, sest peab mõtlema ja kombineerima ja sobitama, et millise lõikega ja mis suurusele püksid neist välja tulevad. Vahel jääb jupike puudu või ebamõistlikult suur tükk üle, millest samas siiski enam teist paari ei saa jne jne. Samuti hakkas ühel hetkel rohkem tellimusi tulema ja nii hakkasin otsima ilusaid kaalukangaid. Nendega on aga see häda, et kahjuks ei tea ju kunagi, mida sa päriselt saad. Neile pole koostist juurde kirjutatud, aga see on ju siiski vajalik teada, kui on soov õmmeldud asju müüa. Nii olen ma vaikselt ka nendest loobunud. Mõned on mul siiski veel kodus järgi, eks paistab, mis nendest saab.

Tänase seisuga tellin ma ca 95% materjalidest välismaistest e-poodidest. Peamiselt Saksamaalt ja Põhjamaadest, aga ka Inglismaalt ja Prantsusmaalt olen tellinud. Ja üha enam tellin ma ökokangaid (paljud väikesed e-poed tegelikult ei müügi enam muud). Usun, et tänaseks ca 80% tellitud kangastest, mida kasutan, on kas GOTS või Öko-tex 100 sertifikaatidele vastavad.
Kui kunagi tundus (oli) kõik öko kuidagi hullult kallis, siis nüüdseks on niipalju väiketootjaid/-müüjaid tekkinud ka kangamaailma, et ka ökokangaid saab juba täitsa mõistlike hindadega. Asja teeb kalliks hoopis postikulu, mis käib sageli kilode järgi, aga siis tuleb lihtsalt mõelda ja kalkuleerida, mida tellida, mida mitte või oodata mõnda sooduskampaaniat. Samas mulle meeldibki toetada selliseid väiketegijaid, nagu ma isegi olen ning osta nende käest. Viimasel ajal on silma jäänud ka paar eesti e-kangapoodi, kus on mulle meeldivaid kangaid, aga tellimiseni pole veel jõudnud. Ehk ühel päeval teen proovi.

Kusjuures, ma tellin alati väikeseid koguseid. St enamasti tellin ma ühe mustriga kangast ca 1-2m, mitte rohkem. Seda sellepärast, et raske on ennustada, millised mustrid teile meeldivad ja mis kaubaks läheb. Teiseks sellepärast, et ma tahan ise üsna ruttu vaheldust. Kui ma peaksin õmblema ühest samast kangast korraga rohkem, kui 10 paari pükse, siis ma ilmselt ei viitsiks juba ammu sellega tegeleda. Natuke on minus vist nüüdseks peidus ka kangahoolik. :) Sest ma kogu aeg otsin uusi ja huvitavaid kangaid. Ja vahel ei suuda neile ei öelda ning tellin ikka, kuigi kodus on kuhi  juba ootamas. Nii, et kui minu käest pükse ostate, siis teadke, et teised täpselt samasugused on tõenäoliselt  jalas ainult nii umbes 5-6 lapsel. Muidugi, ma ei välista, et keegi teine samu kangaid kasutab. :D Aga ma ikka katsun silma peal hoida sellel, millistest kangastest teised parasjagu õmblevad ning väldin samade kangaste ostmist. Samas on neid koduõmblejaid, kes müügi eesmärgil õmblevad, viimasel ajal niipalju juurde tekkinud, et mul vist enamusest pole aimugi.

Kuskohast ma inspiratsiooni saan? Nagu eespool mainisin, siis algusajal olid selleks erinevad blogid ja Pinterest. Nüüdseks olen ma suhteliselt Instagrami üle kolinud, sest tundub, et see on see koht, kus elu käib. :) Mulle meeldib, et seal saab ise valida, keda ja mida ma jälgin. Ja seal on nii palju väiketegijaid, kes just Instagramis oma töid näitavad ja ka müüvad. Peamiselt jälgin vist küll ameeriklasi, aga on ka üks väga ilusaid asju tegev ukrainlanna ja mitmeid rootslasi jälgin ja sakslasi ka, aga viimaseid pigem vähem, sest neil on hoopis teistsugune stiil ja maitse. Kuigi ma ise pole Instagramis just eriti aktiivne, siis aegajalt ma siiski sinna postitan. Eriti poolikutest töödest ja sinna satuvad ka asjad, mida ma ise otseselt ei müügi, vaid saadan edasimüüjatele või otse tellijatele. Kel huvi, leiab minu konto siit.

Kui edasimüüjatest rääkida, siis neid on mul hetkel kaks, NONA Tallinna pood ja Rüblikud Saaremaal. Kel huvi, minge kohapeale vaatama. Kuna igasugune koostöö tähendab ka vastutust ja kohustusi üksteise ees, siis hetkel ei ole ma rohkem koostööpakkumisi vastu võtnud. Aga kui keegi teist tahab minuga ühel või teisel moel koostööd teha, siis kindlasti julgelt ühendust võtta. :) Kuulan kõik ära ja ehk jõuame kokkuleppele. :)

Sellest, mida ma õmblen, saab muidugi kõige paremini aimu minu Facebooki lehel, seal on ka väike müüginurk olemas. Samas olen ma endale selleaastaseks eesmärgiks võtnud mõnel laadal osalemise. Neid kohti ja kordi ei saa olema palju, sest pesamuna on alles pisike ja emmest sõltuv, aga kui mind kusagil reaalselt oma püksipoega kohata saab, annan sellest kindlasti eelnevalt Facebookis ja siin blogis ka märku. Kõige esimene koht saab ilmselt olema kevadine lasteasjade turg TTÜ-s. Sest sügisene kogemus oli päris tore ja motiveeriv ning ootan kevadisest sama. Igatahes, kui satute ka sinna, siis tulge ja öelge tere ning kui olete mu käest juba enne ostnud, siis öelge ka, kes te olete. Ma rõõmustan! :) Mul on nimede peale üsna hea mälu ja sageli mäletan isegi seda, kes mida ostnud on. :)

Tegelikult oleks mul päris palju veel kirjutada ja piltegi mõtlesin alguses näidata, aga kõik ei mahu ühte postitusse. Läheks väga pikaks. Katsun edaspidi veidi usinam kirjutaja olla ja sagedamini teiega siin kohtuda. Aga ehk saite nüüd vähemalt veidi aimu, kes ma olen ning mida ma teen. Ja kui miski jäi segaseks, siis küsige julgelt üle! :)

Seniks aga uute püksteni! ;)
Lehti