2. oktoober 2017

Kirbukakogemus

Kui peres on kolm last, siis ikka koguneb neid asju päris korralikult. Hoolimata sellest, et me soetame asju pigem vajadusepõhiselt, siis ikka juhtub, et ühel hetkel on kodus mõned mänguasjad, millega keegi ei mängi või riided, millest üks laps on välja kasvanud, aga mille alleshoidmisel teiste tarbeks ei näe sügavat mõtet. Ning hoolimata sellest, et ma pidevalt asju sorteerin ja proovin ülearustest vabaneda, on lõpuks tunne, et me mattume asjade alla. Lisaks on mul kogu aeg tunne, et kui saad ühest ülearusest asjast lahti, tuleb kohe kaks uut asemele. :) Samas on mulle looduse või emapiima poolt kaasa antud ka see kuulus "äkki läheb tarvis" joon, seega naljalt me midagi prügikasti ei viska, pigem hoian ja pakun teistele ja katsun müüa ning kui see ei õnnestu, siis viin vastavasse kogumiskasti/konteinerisse, annan asjad tasuta ära ning alles kõige viimases järjekorras viskan ma midagi prügikasti. Teisest küljest ei ole me ka erilised laristajad ning uusi asju niisama lihtsalt koju ei too, emotsioonioste teeme harva ja mida aeg edasi, seda rohkem liigume selles suunas, et vähem on rohkem ja pole nii rikas, et osta odavat asja.  Aga mitte meie pere tarbimisharjumustest ei tahtnud ma kirjutada, vaid jagada oma kirbukakogemust, täpsemalt öelduna Lastekirbuka kogemust.

Ma tean juba ammu, et Lastekirbukas on olemas, ja et üldse igasugused kirbukad on järjest popimad, aga et ise sellega tegeleda, selleni ma veel jõudnud polnud. Ikka olin üritanud oma asju müüa pigem kodus diivanil istudes ehk siis erinevate Facebooki gruppide kaudu ja Buduaari turul. Aga päriselt, kuna järelturg, eriti lasteasjadel, on väga tihe, siis ega see müük nüüd ülearu kiirelt edenenud. Seda enam, et pole siin aega neid pilte upitada, rääkimata sellest, et neid üldse teha, arvutisse tõmmata, kusagile üles riputada ja loota, et äkki keegi midagi ostab. Lisaks tuleb sellisel puhul ju tegeleda veel "kombluspolitseiga", kes peab vajalikuks üle küsida, kas asi ikka on alles ja kas saaks siit ja sealt nurgast ka pilti, et siis asi ikka soiku jääks. Samuti on üsna tüütu, kui inimene teatab, et ta nüüd kohe hakkab sõitma ja tuleb ostab ära ja siis ta ei jõua kunagi kohale ja teada ka ei anna, et enam ei soovi. Ühe oma laste kombe müüsin ma niimoodi vist 3x maha. :) Kaks esimest "kindlat" tahtjat lihtsalt ei jõudnud kohale. Kolmanda puhul ma isegi enam ei lootnud, et ta kohale tuleb, aga ikka tuli. :) Hakka või uurima, kas kahe esimesega äkki juhtus midagi.  Lisaks teine osa "kindlaid tahtjaid", kes täiesti süüdimatult pakuvad -50% sinu küsitud hinnast ja peab seda täitsa OK suhtumiseks. Ma ei tea, võib-olla ongi. Aga kuna ma üldjuhul ikka hindan asjade olukorda täitsa adekvaatselt ja määran neile vastavalt sellele ka hinna, siis ausalt, sedalaadi turukauplejad on natuke tüütud, seda enam, et üldjuhul ei vii asi kunagi tegelikult ostuni, isegi, kui annad hinnas rohkem alla, kui algselt oled välja mõelnud, et võiks. Ma jätan alati tingimisruumi ka, sest on vist üsna inimlik oma asjade väärtust natuke üle hinnata. Seega on mõistlik anda hinnas pigem veidi järgi, kui nui neljaks oma hinna juurde jääda. Kui inimene on normaalse suhtumisega, siis ma olen üldiselt ise lõpuks öelnud, et kui kohe ära viid, siis annan hinnas veidi alla ka. Ja ma ei räägi siin riietest, vaid pigem suurtest beebiasjadest, nagu lamamistoolid jms. Lõpuks on see ju ikka nagu win-win olukord, kus mina olen üleliigsest vabanenud ja teine saanud selle, mida on otsinud ja päriselt soovinud.

Nii ma siis olin siin mõnda aega tõstnud ülearuseid lasteasju kottidesse ja mõelnud, et ühel päeval teen neist pildid, aga no kuidagi ei jõudnud selleni ja nii ma siis hakkasin uurima kirbuka võimalusi. Tallinnas, selgus, et on neid päris mitmeid, lisaks mitmed kirbuturud, mis toimuvad siin ja seal teatud intervalliga. Kõige tihedamini vist Telliskivi kirbuturg, mis toimub praktiliselt iga nädalavahetus. Mina jäin seekord Lastekirbuka juurde, kus on boksirent 12 eurot nädalas ja viies nädal tasuta, kui rendid boksi korraga neljaks nädalaks. Täitsa OK hind minu meelest. Ja kuna enamus asju, mida ma soovisin maha müüa, olid üleriided, siis otsustasin katsetada, sest uskusin, et nendest ikka lahti saan. Selle 12 euro eest saad sa Lastekirbukal enda kasutusse ühe stange, kaks riiulit, ning nende alla jääva põrandapinna. Seda on üsna piisavalt minu meelest, aga see oleneb muidugi asjade kogusest, mida viia soovid. Minul jäi tegelikult põrandapind kasutamata ja riiulitel oli ka minimaalselt asju, samas, kui mõni boks oli ikka asju väga-väga täis topitud.

Väike statistiline ülevaade ka, et saaksite aimu, millised tulemused olid. Ma võtsin seekord boksi 2 nädalaks. Nö prooviks, et vaatan, kuidas läheb. Maksin selle 2 nädala eest renti 24 eurot. Asju viisin sinna 2x ja ühtekokku 74 asja. Neist maha õnnestus kahe nädalaga müüa 18 asja kogusummas 118 eurot ehk siis nö kasumiosa oli 94 eurot. Täitsa OK tulemus, sest mul olid üsna soodsa hinnaga asjad mu oma meelest. Kõige odavam asi oli mul müügis 50 sendiga (body) ja kõige kallim asi 16 euroga (üks rohkem kantud PoP k/s jope). Summa summarum olen ma igatahes tulemusega rahul. Muidugi, oleks tore olnud, kui oleks vähemalt pooltest asjadest lahti saanud, aga samas sain ma lahi kõikidest suurtest asjadest, mis kodus kõige rohkem ruumi võtsid. Juhul, kui oleksin kõik 74 asja maha müünud, oleksin teeninud 261 eurot, aga seda vist ei juhtu kunagi, et kõik asjad ära ostetakse. Eks ma nüüd ülejäänud sorteerin veel kriitilise pilguga läbi, et mida proovin veel müüa, mida saan kellelegi veel ära anda ja mis lähevad konteinerisse. Natuke kahetsen seda, et ma ei viinud sinna veel kolme kombet, mis kodus uut omanikku ootavad. Ühe k/s kombe hoidsin J jaoks nii igaks juhuks alles, et äkki läheb veel vaja, aga vist ikka ei lähe, sest kasutame juba ühte järgmist. Lisaks jäi koju veel üks unisex k/s kombe s68 ning tüdrukute talvekombe s62, mis ostsin mõlemad uutena ja kantud väga vähe ning ma lihtsalt ei julgenud neid viia. Kuna nende eest tahaks natuke paremat hinda saada, siis natuke ikka pelgasin, et äkki võtavad jalad alla ja jalutavad minema. :) Aga võib-olla see lihtsalt rumal hirm, sest müüja ütles, et nad on müünud seal ka 70 euroseid kombesid, nii et ei minda sinna ilmtingimata otsima soodsaid asju. Aga ega need kodus leiba küsi ja hapuks ka ei lähe, nii et järgmine kord.

Mis ma siis maha müüsin?
Ära osteti kõik k/s komplektid ja kombed ning ka talvekombed. Kõik need olid rohkem kantud ja ei läinud ka pesus enam päris puhtaks. Ära ei raatsinud visata, sest olid terved ja viisingi kirbukale sümboolse summa eest mõttega, et äkki kellelgi on tarvis varukombeks vms. Ja oligi. Win-win. Lisaks osteti veel ära puzzlematt, mõned püksid, paar mütsi, üks kampsun, paks vest, üks teksakleit, plastikust põll. Lõpus juhtus veel selline tore lugu, kui asjadele järgi läksin ja olin oma asjad autosse ära viinud, siis läksin sisse tagasi, et ringi vaadata, kas ehk oma lastele ka midagi leian. Olin seal riiulite vahel, kui kuulsin, kuidas keegi küsis müüjalt midagi ja äkki nimetas minu boksi numbri, mille peale müüja vastas, et need asjad viidi just minema. Mina siis tormasin sealt riiulite tagant välja, et ma olen veel siin, et mis huvi pakkus. Ühed klotsid (Lego analoog), mida oli kokku 1000 tk, aga üks pisem, kui teine ja neid ei saaks me niikuinii niipea kasutada, sest ühele meeldib ilmselt veel pikalt asju suhu pista ning teisele kahele käib 1000 klotsi koristamine hetkel veel ülejõu ning minu närvid ei peaks sellele vastu. :D Las siis mängib keegi suurem laps nendega, sest tõin klotsid autost tagasi ja andsin need uuele omanikult heameelega üle.

No ja nagu ma alguses ütlesin, siis üldiselt tulevad äraantud asjade asemele kohe ka uued. Nii ka seekord. :D Ei lahkunud ma ise ka sealt tühjade kätega ning osa rahast andsin kohe tagasi. :) Leidsin L jaoks ühe korraliku talvise autosõidujope (8 eurot). P sai endale järgmiseks suveks uued Crocsid (10 eurot), mis olid väga korralikud. Ning veel leidsin ühe Barbie koos lisariietega (3 eurot) ning ühe raamatu (1,50). J veel eriti asjadest ei hooli ja riided on tal ikka peaaegu kõik olemas, nii et tema ei saanud seekord midagi. Vahel ma ikka naeran, et vaene pesamuna, tema hakkab uusi riideid saama siis, kui ta kunagi teismeline on ja ise neid nõudma hakkab, seni peab õe-venna asjadega leppima.

Minu tähelepanekud teistele algajatele kirbukamüüjatele: :) Vanad kalad võivad kommenteerida, kas on sama meelt või oskavad veel midagi lisada. ;)
-Vii korraga pigem vähem asju ja kui mingi osa on juba maha müüdud, vii juurde (kuidagi ei kutsunud mind need riiulid enda sisuga lähemalt tutvuma, kuhu asjad olid lihtsalt sülega sisse surutud ja põrandal ulatusid mõnel boksil asjad nii kaugele, et polnudki ruumi seal stange peal olevaid asju vaadata.
- Pese asjad puhtaks. Leidsin paar asja, mis mulle muidu meeldisid, aga no see kuivanud pudrulärakas seal keset kõhtu ei lasknud mul küll selle asja eest 5 eurot välja käia. Kui on selline plekk, mis pesus enam maha ei tule, pane see hinnasildile kirja, aga ära küsi selle asja eest ka hingehinda.
- Jalanõud võiks ka sopast puhtaks teha, kindlasti aitaks see müügiedule kaasa.
- Hinnasildile kirjuta välja ka eseme suurus (Lastekirbukas saadab tabeli täitmiseks, sinna on võimalik kogu vajalik info kirja panna). Osadel riietel on suurusnumbrid peidetud ja oli ikka jube tüütu seda otsida, kui sildil kirjas polnud. Mõnel ei leidnudki. Lihtsam oleks olnud hinnasildilt vaadata, sest sa ju ise tead, mis suuruses su laps seda kandis.
- Vii korraga ühte tüüpi ja suurust asju. Eksisin ise selle vastu ka, pärast mõtlesin, et oleksin pidanud natuke teisiti tegema. Nt alusta üleriietest, mis ilmselt müüvad üsna kiiresti (minu viidud üleriided müüdi maha paari päevaga). Lisaks veel ehl mõned suuremad asjad. Kui neis juba osa müüdud, siis vii juurde muud asjad. Muidugi, pind kasuta optimaalselt ära, lihtsalt mõtle hästi järele, millised asjad viid esmajärjekorras. Ka poiste-tüdrukute asju segamini pole minu meelest mõtet viia. See vaatepilt on seal erinevates boksides niigi kirju, aga kui ühes boksis on nii tüdrukute kui ka poiste riided, lisaks veel väga erinevates suurustes, siis on see päris tüütu sobramine.
- Katsu asjale panna adekvaatne hind. Isegi, kui sa ostsid selle ise kunagi kalli raha eest, siis vahepeal oled sa seda tõenäoliselt 150x pesnud, siit sealt on asi juba veidi rohkem kulunud. Mõnes kohas nööp ripub või on õmblus veidi hargunud. Mõtle, kas sa ise ostaksid selle eseme sellisel kujul sama raha eest. Või siis vähemalt korrasta ese nii, et inimene oleks valmis selle summa välja käima, mida küsid.  Järelturg on tihe ja uusi asju saab ka mõistliku raha eest. On su eesmärk asi maha müüa või saada sama raha tagasi. Üldiselt vist inimesi ei huvita eriti see, mida sina selle eest kunagi maksid, teda huvitab, mida tema maksab ja mida ta selle eest saab.
- Lastekirbukas pakub välja võimaluse, et saadab sulle hinnasildid meilile, nii et sa saad need kodus külge panna. Kasuta seda võimalust, eeldusel et saad printida. Seal kohapeal läheb isegi niisama asjade väljapanekuga piisavalt aega, osa töö kodus ära tegemine on mugav ja aitab aega paremini kasutada. Sellest hetkest, kui mulle hinnasildid saadeti, anti mulle 3 tööpäeva aega asjad kohale tuua. Nii, et seda aega on piisavalt. Kui tahtsin asju juurde viia, saatsin neile uue nimekirja ja nemad mulle hinnasildid ning panin jälle kodus külge ning viisin ainult järgmine päev kohale.

Kas on ka miinuseid?! Ega ma väga ei oskagi neid nimetada, sest mul midagi negatiivset ei juhtunud. Asjad olid kõik alles, st midagi jalutama ei läinud ja müük oli OK. Lastekirbukas asub Tallinnas Kadaka teel. Võib-olla see asukoht pole kõige parem. Samas, eks see oleneb sellest, kus sa elad. Kohalikel pole asukohaga kindlasti mingit probleemi. Mina sõitsin sinna autoga, nii et ma täpselt ei tea ka, kuidas sinna ühistranspordiga saab. Samas, eks kirbukaid on ilmselt igas linnaosas, mitmed isegi kesklinnas, nii et kindlasti leiab igaüks just endale sobiva kirbuka, mille asukoht tema jaoks parim. Usun isegi, et ühel hetkel proovin ka ise mõne teise kirbuka järgi. Lugesin Facebookis erinevate kirbukate kohta käivaid arvamusi ja eks neid oli ka seinast seina. Ise leian, et eks alati sõltub palju inimese enda ootustest ja suhtumisest. Kui väga midagi ei oota ega looda, pole ka eriti võimalust pettumiseks. Aga usun, et kui keegi mõne minu asjaga minema jalutaks, siis see teeks küll meele kurvaks, isegi kui selle asja saatus lõpptulemusena oleks rännata tasuta asjade konteinerisse. Sest see ei ole ühestki otsast cool, eks!

Mis siis veel?! Ega oskagi suurt muud lisada. Võiksin siin detailide ja tähelepanekute üle veel pikalt jutustada, aga eks igal ühel omad kogemused ja see, mis häirib mind, ei häiri mõnda teist. Ning see, mis rõõmustab mind, on teise jaoks köömes.

Mina usun, et kasutan kirbukal boksi rentimise võimalust veel teinegi kord, sest minu jaoks oli see üsna mugav viis üleliigsetest asjadest vabanemiseks ning soovitan seda võimalust ka teistele. Millised on sinu kogemused? Kas sarnased või erinevad või kas oled üldse kirbukal käinud ostmas/müümas? Kas kaalud nüüd seda võimalust? Andke teada!