24. jaanuar 2018

Lapsesuu rubriik

Teadsin, et mul on juba pikemat aega, lausa mõned aastad juba, draftis üks lapsesuu postitus. Võtsin selle nüüd ette ja vaatasin üle ka mõned oma WhatsApp vestlused ning kokku sai üks üsna lõbus postitus! Parimad palad on hetkel veel kõige vanema suust. Kõige pisem ei oska veel rääkida, kuid keskmine laps on ka juba oma panust andmas. Oleks ainult meeles neid pärle sagedamini üles kirjutada! Aga siin need on!

L (ca 2,5a) ajab issit üles. "Issi, kell on nii vähe! Sa pead ärkama!"
Peale sellist ööd, kui uni oli niigi kõigil üsna lünklik olnud! :)

Mina: "Mul on uni!"
L(ca 2,5 a): "No mine unista siis!"

Lõin pea millegi vastu ära ja L (3,5a) teatab mulle selle peale:
"Sa pead nüüd arsti juurde minema! Pead parandama!"

Hakkasime maalt linna sõitma ja L (3a10k) ütleb vanaemale "No, head puhkust siis!"
Eks see ole tõesti vanaemale puhkus, kui saab mõnda aega üksi olla!

P (ca 1,5 a), soovides midagi: "Anna-anna-anna!"
Vanaema:"Anna jäi Tartu rongi alla!"
L (ca 4.a) täiesti tõsiselt: "Jäi või?"

Issi ütles millegi kohta, et seda saab internetist vaadata!
L (4.a): "Vaatame jah Hiirtenetist!"

L (4a): "Emme, vaata, lipp liputab!" Tegin talle siis kiiresti selgeks, et lipp siiski lehvib!

L (4a): "Emme, mis kell on?"
Mina: "Saab 5 min pärast 10."
L: "Aga mis kell praegu on?"

Palusin L (4.a) aidata mul lauda koristada. L keeldus. Ma ütlesin, et sa oled nii suur juba küll, et sul võivad oma väikesed ülesanded olla. Arvas ikka, et ei. Ma küsisin siis, et millal siis?
L:"Siis, kui ma emmeks hakkan!"
Olgu öeldud, et sedalaadi ülesanded ei kuulu meie peres kindlasti mitte ainult emmele, vaid meil kehtib teeb-see-kes-viitsib-ja-saab-või-paremini-oskab-tööde-jaotus!

Kord sõitsime maale, kui L (4,5a) küsib mu käest, et emme, kas taevasse saab sõita?
Mina: "Lennukiga ikka saab!"
L: "Aga autoga?"
Mina: "Ei, autoga ei saa!"
L: "Aga miks siis nool üles näitab?"
Tegelikult oli tee ääres otse edasi kohustuslikku sõidusuunda näitav märk!

L(4,5a): "Emme, kas elevandid on poisid?"
Mina: "Tegelikult on loomad emased ja isased."
L: "Aga kas lapsesed on ka?"

P (ca 2,5a): "Emme, ärgatus! Miks sa magad nii kaua?" See juhtus ca hommikul k pool 8, öö oli peaaegu vahele jäänud ja see ärgatus tehti mulle tema enda voodis, kus ma pool ööd kõveras seina ja lapse vahele surutuna veetnud olin.

Hiljuti olid mul lapsed juba mitmendat päeva kodus haiged. Mida see tähendab, teab ilmselt iga lapsevanem! Ühel hetkel tahavad kõik mööda seina üles ronida, iseendaga eesotsas. Mõtlesin siis, et vaatan, kas Telia filmilaenutuses on midagi, mida laenutada. Klõpsisin seal ringi ja vajutasin hoopis mingi tasuta Soome filmi mängima ja unustasin ennast seda vaatama. Ei läinud kaua aega mööda, kui tuli koht, mis polnud päris laste silmadele mõeldud. Lapsed olid ennast muidugi selleks hetkeks juba minu kõrvale sättinud.
P(3.a) küsib imestades: "Misasja need kaks paljast porgandit seal teevad?"
No tegelikult polnud seal suurt midagi peale mehe palja selja näha. Soome film ikkagi ju! :) Aga piisavalt, et küsimusi tekitada. Nad teavad, kuskohast lapsed tulevad.

Kusjuures, meil on raamat "Nii tulin mina", mida me neile, peamiselt L soovil lugenud oleme ja vajadusel siis juurde selgitanud, kui küsimusi on tekkinud. Neid küsimusi on olnud, aga mitte konkreetselt tegemise protsessi kohta. Kui me seda raamatut lugenud oleme, on L juba üsna huviga kuulanud ja pilte vaadanud, samas, kui P on enamasti mööda tuba ringi tuuseldanud ja omi asju ajanud. Kuid hiljuti selgus, et ta siiski on kuulanud ja kuulnud ning üsna täpselt ka meelde jätnud. Sõime laua ääres müslit, kus erinevad seemned sees. L küsis midagi nende kohta ja P hakkas selle peale jutustama issi ja emme seemnest ning sellest,  kuidas need kohtuvad. :D

Hiljuti küsis L mu käest, et aga kuskohast need seemned emme ja issi sisse tulevad? Ma siis selgitasin, et kui lastest saavad täiskasvanud inimesed, hakkavad need ühel hetkel inimese sees valmima. Mille peale L nutma hakkas, et tema küll ei taha, tema ei taha lapsi saada, sest tema ei taha sünnitada ja et valus oleks. Ma siis ütlesin, et ta ei pea sellepärast praegu küll muretsema ja see nii valus ka pole, et seda kartma peaks ja laste saamist saab ise ka ikka üldjuhul valida. Ja kui ta ei taha, siis ta ei pea lapsi saama. Tema ikka, et aga kui need seemned ikka hakkavad kasvama, tema ei taha. :) Oli ikka tükk selgitamist. Eks seda teemat tuleb veel palju käsitleda kuniks saabub arusaam.

Oma sünnipäeva eelõhtul küsisin lastelt, et kas te teate, mis on emmele parim sünnipäevakingitus?
L (5a): "Ei! Mis siis?"
Mina: "See, kui lapsed ei jonni!"
L: "Aga kui me hakkame?"
Mina: "Ärge hakake!"
L: "Mkm! Me kingime sulle parem raha!"

Hakkasin südamest naerma, aga järgmisel hetkel mõtlesin, et appi, miks ta sellise asja peale tuli. Et kas me oleme tõesti ise kinkinud/kingiks saanud niipalju raha, et laps peabki seda ainsaks mõistlikuks lahenduseks. Aga veidi hiljem tuli mulle meelde, et kuna üks mu õdedest oli just paar päeva varem oma juubelit tähistanud ja L küsis mu käest, et aga mis tädi H sünnipäevakingituseks sai? Ütlesin talle, et raha, sest tädi H soovis nii. Ilmselt tõmbas ta sealt mingeid paralleele.
Minu sünnipäeva hommikul üritas P korra tuure üles võtta, mille peale siis L teatas, et tema küll proovib täna mitte jonnida! :)  Siis küll heldisin, et laps ikka mõtleb emmele ja tema soovidele ka!

Lapsed ikka tõesti õpetavad palju. Just asjade lihtsuse kohta. Sageli täiskasvanutena me ajame asjad liiga keeruliseks, aga kui laps midagi räägib või küsib, siis paneb ikka kohe mõtlema, et kui lihtsad mõned asjad päriselt on ja miks me täiskasvanutena selle lihtsuse unustame ning sageli ise asjad enda jaoks keeruliseks mõtleme/teeme.

Milliseid toredaid ütlemisi teie lastel on ette tulnud?