Lapsevanem

Minu lapsevanema- e emastaaž algas augustis 2012.a. See tähendab, et ma olen ikka täitsa roheline alles! Amatöör! :) Minu emal nt on emastaaži juba aastast 1960 ja selle aja sisse mahub 7 last, 20 lapselast ja kohe peagi 11 lapselapselast. :) Sellist kogemust ei saa minul küll (kahjuks) kunagi olema.

Igatahes mõtlesin, et toon siin eraldi välja need postitused, kus ma jagan enda kogemusi lastekasvatusega seoses. Ehk on kellelgi huvitav lugeda, kellelegi veidi abiks. Kuid pidage lugedes kindlasti meeles, et see on ainult minu isiklik kogemus ja minu subjektiivne arvamus ning ma kindlasti ei arva, et see, mis minule/meile sobib, peaks ka samal kujul kellelegi teisele sobima.

Kui ma blogiga alustasin, siis ma ei teadnud päris täpselt, kuhu ma suuna võtan. Pigem pidi sellest saama käsitöö jm tegemiste blogi kui eraelu kirjeldav blogi. Ajaga on selgeks saanud, et kõige rohkem kirjeldan ma siin oma püksilugusid (mis iseenesest on enamiku jaoks ilmselt igavad lugeda), aga samas on minu praegune elu ikka väga tihedalt seotud emaksolemise rõõmude ja muredega (statistikast on näha, kuidas need postitused huvi pakuvad :D), nii et aeg-ajalt ikka jagan ka seda osa oma elust. Katsun seda siiski teha suhteliselt neutraalselt ja rõhutades, et see on minu kogemus. Esiteks olen ma siiski endiselt algaja ema, kel kogemusi selles vallas ainult kolme aasta jagu või üldse mitte (veel) ja teiseks olen ma pigem iseõppija, kui see, kes tahaks teha kõike nii, nagu parasjagu moes on. Olen isepäine! :)

Aga need postitused võivad teemaga seoses huvi pakkuda:

- Lühike ülevaade, mida esimese kolme kuuga sai teisele lapsele soetatud ja mis siiski ostmata jäi.

- Kui laps tahab aidata ja kõiges kaasa lüüa!

- Tulge koos meiega beebiujumisse!

- Laps õpib tähti!

- Nii möödusid esimesesd kaks nädalt kahe lapsega!

- Nii saabus siia ilma minu poeg. Lühike, mitte väga detailidesse minev kirjeldus. :)

- Enne teise lapse sündi hakkasin mõtlema sellele, milliseid beebiasju oleks veel vaja soetada. Ühtlasi panin kirja enda kogemused ja arvamused, mis sain esimese lapsega. Pakub ehk huvi peatselt emakssaajatele. See on selle blogi kõige pikem postitus üldse. :) Ja ikka tuleb mul vahepeal meelde asju, millest ma seal veel kirjutada tahtsin, aga lõpuks ununes. :)

- Meie suhteliselt valutu lutivõõrutuskogemus.

Potitreening. Igaüks alustab omal ajal ja omamoodi. Meie kogemus oli selline.

- Lugu sellest, kuidas meie peres lasteaias käimine alguse sai ja kuidas see meie kõigi jaoks edenes. Tagasilöögid on normaalsed!

- Kaks postitust selle kohta, mida tõid sel aastal päkapikud, vol 1 ja vol 2. Ideid järgmiseks aastaks?!

- Kõik lapsed ei hakka 10-kuuselt kõndima. Minu oma hakkas alles 1a 4k. See on normaalne. See oli kena jõulukink. Ma ei kirjelda seda seal pikalt, aga nii teadmise mõttes, et alati pole vaja muretseda. Nüüd sibab ringi nagu muiste, alati ei jõua järgi.

- Postitus sellest, kuidas laps rääkima õpib. Ühtegi nõuannet ma seal ei jaga, pigem mõte selles, et iga asi omal ajal või siis natukene hiljem. :) Ja see on lihtsalt tore aeg, mida oodata. Iga päev midagi uut.

- Lugu "täiuslikust lapsevanemast". Vahel tasub enne mõelda, kui öelda! Me pole nii täiuslikud, kui endale ette kujutame!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Aitäh, et võtsid aega!