Mõtlesin eile, et ma pole nii ammu kirjutanud ühestki
püksipaarist! Aga ka täna pole see päev! :) Esitan hoopis küsimuse, millega mängivad teie kolmeaastased lapsed?
Lene on nüüd sõimerühmast välja kasvanud ja ühtlasi on see kaasa toonud mõned suure lapse õigused. :) Nende seas võimalus reedeti lisaks kaisukale veel üks
mänguasi lasteaeda kaasa võtta! Kuna see on nüüd selle õppeaasta sees esimene reede, mil Lene lasteaeda läks, siis eile õhtul tekkis küsimus, et mida talle kaasa anda. Ta ise arvas küll, et ei võta midagi, aga kuna mina emana kujutasin ette, kuidas kõigil teistel on midagi kaasas ja temal ei ole ning kuidas see siis pärast suurt nuttu põhjustab, arvasin ma, et midagi ikka võiks võtta. Eks siis edaspidi ole näha, kas ta tahab midagi võtta või ei.
Aga... selle mõttetöö käigus avastasime, et ega meil olegi talle väga midagi kaasa anda. Mitte, et meil poleks mänguasju. Loomulikult on! Kindlasti
vähem, kui paljudel teistel lastel (me lihtsalt ei poolda mänguasjade kuhilaid ja ruumi pole ka nii palju, et neid ülearu palju olla saaks), aga piisavalt, et ta saaks kodus mängida. No ja lasteaeda ei saa ju päris igat asja kaasa anda. Nt sellised, mis koosnevad pisidetailidest - legod, puzzled, lauamängud jne. Valjuhäälseid- muusikariistad jms. Kujutage ette, kui kõik 24 last võtavad kaasa
trummi. :) Suured asjad - auto, nukukäru, vihmavari, mänguköök. :) Pehmed asjad - üks kaisukas ju on juba. Vist võiks kaasa anda ka nuku, aga Lenel on kombeks nukkudel riided seljast võtta ja mõte riieteta nukust mind ei köitnud. Raamatud - osad on liiga paksud, liiga suured jne ning ega ta neid seal ju ise loeks veel, lisaks oleks mul kahju, kui see raamat räbaldununa koju tagasi jõuaks.
 |
| IKEA köök. Mul on mingi kiiks sellega, et postituses võiks ikka pilt ka olla. Panen siis hetkel pildi köögist, mis meil kodus olemas on ja ilmselt ka paljudel teistel. |
Ühesõnaga tekkis küsimus, kas me lapsel on liiga vähe mänguasju, liiga vähe eakohaseid mänguasju, liiga palju detailidest koosnevaid mänguasju? Ühtlasi mõtlesime sellele, et mida Lene üldse mängib hetkel. Võib vist öelda, et
rollimängud on peamine märksõna. Ta mängib, kuidas ta läheb tööle, kuidas käib poes, teeb süüa jne. Eile-üleeile mängis ta nt kiirabi. Mis tuletas mulle taaskord meelde, et tahaks talle arstikohvrit, aga mitte mingit suvalist plastmassist, vaid ikka ilusat. Ükskord
MyToys-is nägin ideaalset puidust ja tekstiilist asjadega, tahtsin seda talle sünnipäevaks tellida, aga siis oli juba otsas, kui tellimiseks läks. :( Talle meeldib telefoniga "rääkida" ja kotike õlal või käe otsas või nukuvankri küljes ringi jalutada. Lisaks meeldib talle panna kõik oma pisividinad ühte käekotti ja siis see õla peal, ringi jalutada. Nt selle sama IKEA köögiga kaasas olevad riputamise konksud on juba pikemat aega kadunud. Olen üsna kindel, et need on tal mingis kotis, aga ma pole viitsinud otsida. Kõik oma juuksekummid ja -klambrid kallas ta eile-üleeile ühte kotti kokku ja siis käis ringi tähtis nägu peas, kott õlal.
Ükskord, kui meil oli teemaks see, et miks tuleb
poes asjade eest maksta, ostsin ma talle täiesti möödaminnes Selverist mingi kassasahtli koos paberist rahadega ja plastikust müntidega (nagu on päris poe kassades need sahtlid, kuhu käib raha sisse), sellega võib ta ka lõputult mängida. Lapata neid rahasid seal ja mängida poodi ja toppida niisama neid münte taskutesse ja rahakotti jne. Varsti peab vist küll sellised asjad mõneks ajaks ära peitma, sest vennake kasvab ja tunneb järjest pisemate asjade vastu huvi ning loomulikult on ju vaja kõik ka suhu pista, läbi nämmutada ja hävinult uuesti välja sülitada.
No ja siis meeldib Lenele
vennakesega mängida. Aga Paulikest ju lasteaeda kaasa ei anna! :D Lene pole ka see laps, kel kõikide värviliste asjade peale silmad särama läheks. Oleme paar korda läinud mänguasjapoodi, et ostaks talle midagi uut. See on lõppenud üldjuhul sellega, et kogu see kirju-mirju vaatepilt paneb meil kõigil pea ringi käima ja ta tahab poest ära minna ega ole ühestki asjast huvitatud.
Lõpuks otsustasime koos, et seekord võtab ta kaasa ühe oma
käekotikestest, millega saab siis lasteaias "preilit mängida" või "poodi minna" või teistele mängida anda. Peaks olema piisavalt ohutu. Ei sisalda pisidetaile ega pikki nööre, pole liiga titekas (kuna kodus on väikevend, siis on meil ju selliseid asju ka), pole ka liiga suur (nt prügiauto) ega tee valju häält (trummi ja kitarri otsustasime seekord koju jätta).
Mulle tuli just meelde lugu, mida mu
mees ükskord rääkis. Kunagi tohtis tema ka lasteaeda ühe asja kaasa võtta ja hoolimata ema esialgsest vastuseisust ta siiski selle loa lõpuks sai, kaasa võtta mängumõõk. Ja otseloomulikult suskas ta lasteada jõudes kogemata kohe esimest last, kes talle ette jäi.
Millega teie kolmeaastased (ja veidi vanemad) mängivad ja mida annate sellistel "võib kaasa võtta ühe mänguasja" päevadel lastele
lasteaeda kaasa?
